Vereanalüüside vastuste saabumine tekitab paljudes inimestes ärevust, eriti kui mõne näitaja taga on märge “kõrge” või kui number ületab oluliselt referentsväärtusi. Üks sagedasemaid, kuid samas segadust tekitavaid näitajaid rutiinsetes või spetsiifilistes vereanalüüsides on kreatiinikinaas ehk lühidalt CK. Sageli avastatakse selle ensüümi kõrgenenud tase juhuslikult või uurides lihasvalu põhjuseid. Kuigi järsk tõus võib viidata tõsisele terviseprobleemile, on paljudel juhtudel tegemist ajutise ja loomuliku reaktsiooniga kehalisele koormusele. Et mõista, millal on põhjust muretsemiseks ja millal piisab vaid puhkusest, tuleb süveneda sellesse, mis see ensüüm tegelikult on ja kuidas see meie kehas toimib.
Mis on kreatiinikinaas ja milline on selle roll kehas?
Kreatiinikinaas (CK), mida meditsiinilises kirjanduses nimetatakse vahel ka kreatiinfosfokinaasiks (CPK), on ensüüm, mida leidub peamiselt meie lihastes, südames ja vähemal määral ka ajus. Selle ensüümi peamine ülesanne on aidata toota energiat, mida rakud vajavad toimimiseks. Täpsemalt aitab CK reguleerida adenosiintrifosfaadi (ATP) taset, mis on keha “energiavaluuta”.
Terves organismis püsib CK tase veres suhteliselt madalana, kuna ensüüm teeb oma tööd rakkude sees. Kui aga lihasrakud või südamelihase rakud saavad kahjustada – olgu siis trauma, haiguse või intensiivse treeningu tõttu – purunevad raku membraanid ja CK lekib vereringesse. See leke põhjustabki vereanalüüsis näitaja tõusu. Seega on kõrge CK tase veres sisuliselt marker, mis näitab, et kuskil kehas on toimunud koekahjustus.
CK isoensüümid: Kuidas arst teab, milline organ on kahjustatud?
Kuna CK-d leidub erinevates organites, ei ütle ainuüksi üldise CK numbri tõus arstile täpselt, kus probleem asub. Seetõttu määratakse vajadusel spetsiifilisemad vormid ehk isoensüümid. Neid on kolm peamist tüüpi:
- CK-MM: See vorm moodustab suurema osa veres ringlevast kreatiinikinaasist ja pärineb peamiselt skeletilihastest. Selle tõus viitab tavaliselt lihastraumale, intensiivsele treeningule või lihashaigustele.
- CK-MB: See isoensüüm on spetsiifilisem südamelihasele. Minevikus oli see peamine marker südameinfarkti diagnoosimisel, kuigi tänapäeval kasutatakse sagedamini troponiini testi, kuna see on tundlikum. Siiski võib CK-MB tõus viidata südamelihase põletikule või kahjustusele.
- CK-BB: Seda vormi leidub peamiselt ajukoes. Vereanalüüsides esineb seda harva, kuid selle tase võib tõusta ajuvigastuste, insuldi või teatud kasvajate korral.
Millised on normaalsed väärtused?
Normaalsed CK väärtused võivad laboriti erineda, sõltudes kasutatavast metoodikast. Samuti mängivad rolli inimese sugu, vanus ja lihasmass. Üldiselt on meestel loomupäraselt kõrgem CK tase kui naistel, kuna neil on reeglina suurem lihasmass.
Tavalised referentsväärtused jäävad sageli vahemikku:
- Mehed: 50 – 300 U/L (ühikut liitri kohta)
- Naised: 40 – 200 U/L
Oluline on märkida, et mustanahalistel inimestel võib normaalne baastase olla oluliselt kõrgem kui valgenahalistel, ilma et see viitaks haigusele. Seega tuleb tulemusi alati tõlgendada individuaalselt.
Mis põhjustab kõrget CK taset?
CK taseme tõus võib olla tingitud väga paljudest faktoritest, alates täiesti ohututest elustiilivalikutest kuni eluohtlike seisunditeni. Põhjused jaotatakse sageli kolme kategooriasse: füüsilised, meditsiinilised ja toksilised.
Füüsiline koormus ja traumad
Kõige levinum põhjus CK taseme mõõdukaks või isegi suureks tõusuks on intensiivne füüsiline aktiivsus. Jõutreening, maratonijooks või harjumatu koormus põhjustavad lihastes mikrotraumasid. See on loomulik protsess lihaste tugevnemisel, kuid see vabastab vereringesse CK-d. Tase võib tõusta 24–48 tundi pärast treeningut ja püsida kõrgel kuni nädala.
Samuti tõstavad taset kukkumised, liiklusõnnetused, operatsioonid ja isegi sügavad intramuskulaarsed süstid, kuna need kõik kahjustavad füüsiliselt lihaskudet.
Ravimid ja toksiinid
Teatud ravimid on tuntud oma võime poolest põhjustada lihaskahjustusi ja seeläbi tõsta CK taset. Kõige tuntumad neist on statiinid – kolesterooli langetavad ravimid. Kuigi enamik inimesi talub statiine hästi, tekib väikesel osal patsientidest statiinidest tingitud müopaatia (lihasvalud ja nõrkus), mis kajastub kõrgenenud vereproovis. Samuti võivad CK taset tõsta teatud antibiootikumid, seenevastased ravimid ja liigne alkoholi tarbimine, mis on lihastele toksiline.
Haiguslikud seisundid
Krooniliselt kõrge CK tase võib viidata neuromuskulaarsetele haigustele, nagu Duchenne’i lihasdüstroofia, polümüosiit või muud autoimmuunsed lihashaigused. Samuti mõjutab taset kilpnäärme alatalitlus (hüpotüreoos) ja elektrolüütide tasakaaluhäired (näiteks madal kaaliumitase).
Rabdomüolüüs: Tõsine oht tervisele
Kui rääkida kõrgest CK tasemest, ei saa mööda vaadata seisundist nimega rabdomüolüüs. See on eluohtlik sündroom, mis tekib lihaskoe ulatuslikul lagunemisel. Rabdomüolüüsi puhul ei leki vereringesse mitte ainult CK, vaid ka valk nimega müoglobiin.
Müoglobiin on ohtlik neerudele. Suurtes kogustes ummistab see neerude filtersüsteemi, viies ägeda neerupuudulikkuseni. Rabdomüolüüsi korral võivad CK väärtused tõusta kümnetesse tuhandetesse (nt 20 000 – 100 000 U/L). See seisund vajab kohest hospitaliseerimist ja agressiivset vedelikteraapiat. Rabdomüolüüs võib tekkida ekstreemse treeningu (nt Crossfit algajatel), raske trauma, kuumarabanduse või narkootikumide üledoosi tagajärjel.
Sümptomid, mida ei tohiks ignoreerida
Kõrge CK tase ise on vaid laboratoorne number ja ei tekita valu. Küll aga tekitab sümptomeid selle põhjuseks olev lihaskahjustus. Kerge tõusu korral ei pruugi inimene tunda midagi peale tavalise treeningjärgse lihasvalu. Tõsisema kahjustuse korral võivad esineda:
- Lihasnõrkus: Raskused jäsemete liigutamisel või püsti tõusmisel.
- Tugev lihasvalu: Valu, mis ei ole proportsioonis tehtud pingutusega või püsib kaua.
- Uriini värvuse muutus: See on kriitiline ohumärk. Kui uriin muutub tumedaks (nagu kange tee või Coca-Cola), viitab see müoglobiini eritumisele ja neerukahjustuse ohule.
- Tursed: Kahjustatud lihaspiirkond võib minna paiste.
- Üldine halb enesetunne: Iiveldus, oksendamine, segadus (elektrolüütide häiretest).
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Kas ma tohin treenida, kui mu CK tase on kõrge?
Kui CK tõus on tingitud eelnevast treeningust ja on mõõdukas (nt alla 500-1000 U/L) ning teil puuduvad tõsised sümptomid, on kerge liikumine lubatud. Siiski on soovitatav vältida rasket jõutrenni, kuni tase normaliseerub. Kui tase on väga kõrge või tunnete nõrkust, on puhkus kohustuslik, et vältida lisakahjustusi.
Kas valgupulbrid või kreatiin tõstavad CK taset?
Toidulisandina tarbitav kreatiin (kreatiinmonohüdraat) ise ei ole ensüüm ja otseselt CK ensüümi taset veres ei tõsta. Küll aga võib kreatiini tarbimine tõsta kreatiniini taset (neerunäitaja), mis on erinev asi. Siiski võimaldab kreatiin treenida intensiivsemalt, mis omakorda võib kaasa tuua suurema lihaskahjustuse ja seeläbi kõrgema CK taseme.
Kui kaua võtab aega, et CK tase normaliseeruks?
Pärast ühekordset intensiivset pingutust või traumat hakkab CK tase langema paari päeva jooksul. Täielik normaliseerumine võib võtta aega 7 kuni 14 päeva, sõltuvalt kahjustuse ulatusest ja inimese ainevahetusest. Krooniliste haiguste puhul võib tase püsida stabiilselt kõrge.
Kas kõrge CK tähendab alati lihashaigust?
Ei. Nagu mainitud, on kõige sagedasem põhjus ajutine lihaskoormus või trauma. Isegi lihtne intramuskulaarne süst (näiteks vaktsiin või vitamiinisüst) võib taset ajutiselt kergitada. Diagnoosi panemiseks vaatab arst alati tervikpilti, mitte ainult ühte numbrit.
Ennetusmeetmed ja lihaste taastumise toetamine
Lihaste tervise hoidmine ja ohtlikult kõrge CK taseme vältimine taandub suures osas targale koormuse juhtimisele ja keha kuulamisele. Eriti oluline on see harrastussportlastele, kes alustavad uute treeningkavadega. Koormust tuleb tõsta järk-järgult, andes lihastele aega uute nõudmistega kohaneda.
Piisav vedeliku tarbimine on kriitilise tähtsusega. Dehüdratsioon suurendab lihaskahjustuste riski ja muudab neerud vastuvõtlikumaks müoglobiini toksilisusele. Treeningu ajal ja pärast seda tuleb juua piisavalt vett, eriti kuuma ilmaga. Samuti on oluline jälgida ravimite kõrvaltoimeid – kui alustate uue kolesterooliravimiga ja tunnete seletamatut lihasvalu, konsulteerige viivitamatult arstiga.
Lõpetuseks, kui vereanalüüs näitab kõrget CK taset, ei tasu kohe paanikasse sattuda. Mõelge tagasi viimasele nädalale – kas tegite rasket füüsilist tööd, käisite jõusaalis või kukkusite? Enamikul juhtudel laheneb olukord puhkuse ja piisava vedeliku tarbimisega. Siiski, kui kõrge näitajaga kaasneb tume uriin või äärmuslik nõrkus, on tegemist meditsiinilise olukorraga, mis vajab kiiret sekkumist.
