Perearsti nõuanded: kuidas külmetust kodus õigesti ravida?

Iga eestlane teab seda tunnet, kui kurk hakkab kergelt kipitama, nina muutub vesiseks ja üleüldine väsimus võtab võimust. Sügis-talvisel perioodil on külmetushaigused meie kliimas peaaegu vältimatud külalised. Kuigi apteegiriiulid on lookas erinevatest pulbritest ja tablettidest, pöörduvad paljud inimesed esimese asjana just koduste vahendite ja vanarahva tarkuste poole. Kuid siin peitubki oht: kas vanaema soovitatud meetodid on tegelikult tõhusad või võivad need tervenemist hoopis aeglustada? Perearstid puutuvad igapäevaselt kokku patsientidega, kes on proovinud haigust ravida nii viinasokkide kui ka suurtes kogustes C-vitamiiniga. Selles artiklis vaatame teaduspõhise pilguga üle, millised kodused ravivõtted päriselt töötavad ja kuidas oma organismi viirustega võitlemisel kõige paremini toetada.

Miks me tegelikult haigeks jääme ja mis on “külmetus”?

Enne ravi juurde asumist on oluline mõista, millega me tegelikult võitleme. Termin “külmetus” on meditsiinilises mõttes ebatäpne, sest külm ilm iseenesest ei tekita haigust. Tegemist on ülemiste hingamisteede ägeda viirusinfektsiooniga. Külm ilm ja kuiv siseõhk võivad küll limaskesti kuivatada ja muuta need viirustele vastuvõtlikumaks, kuid haiguse tekitajaks on alati viirus. Tuntakse üle 200 erineva viiruse, mis võivad põhjustada ninaverejooksu, kurguvalu ja köha, kusjuures rinoviirused on kõige levinumad süüdlased.

Kuna tegemist on viirustega, on oluline meeles pidada üht kuldreeglit: antibiootikumid külmetushaiguste vastu ei aita. Antibiootikumid tapavad baktereid, mitte viiruseid. Seetõttu ongi kodune sümptomaatiline ravi sageli parim viis, kuidas aidata immuunsüsteemil oma tööd teha. Eesmärk ei ole viirust “tappa” (seda teeb immuunsüsteem ise), vaid leevendada sümptomeid, et keha saaks rahus taastuda.

Vedeliku tarbimine: rohkem kui lihtsalt janu kustutamine

Üks kõige sagedasemaid soovitusi, mida perearstid annavad, on “tarbida ohtralt vedelikku”. See ei ole lihtsalt sõnakõlks. Palaviku ja higistamisega kaotab keha tavapärasest rohkem vett. Veelgi olulisem on aga vedeliku roll hingamisteede limaskestade niisutamisel.

Piisav hüdreeritus aitab vedeldada sekreeti (röga ja ninaeritist), mis muudab selle väljaköhimise või nina nuuskamise lihtsamaks. Kui keha on vedelikupuuduses, muutub sekreet paksuks ja kleepuvaks, luues soodsa pinnase tüsistuste tekkeks, nagu näiteks põskkoopapõletik.

Mida tasub juua ja mida vältida?

  • Vesi: Toasoe vesi on alati kindel valik.
  • Taimeteed: Pärnaõie-, kummeli- või ingveritee on suurepärased, kuna neil on ka kerge põletikuvastane või rahustav toime.
  • Kanapuljong: Uuringud on näidanud, et soe kanasupp võib vähendada põletikuliste rakkude liikumist hingamisteedes ja pakkuda leevendust ninakinnisusele.
  • Väldi alkoholi ja kohvi: Need joogid viivad kehast vett välja (diureetiline toime) ja võivad limaskesti veelgi kuivatada.

Mesi, ingver ja sidrun – klassikaline trio

Peaaegu igas kodus otsitakse külmetuse korral välja mesi, sidrun ja ingver. Õnneks on nende vahendite tõhusus leidnud kinnitust ka teadusuuringutes, kuid neid tuleb kasutada õigesti.

Mesi on üks parimaid looduslikke vahendeid kurguvalu ja köha vastu. Uuringud on näidanud, et mesi võib laste öise köha leevendamisel olla sama tõhus või isegi tõhusam kui apteegis müüdavad köhasiirupid. Mesi katab kurgu kaitsva kihiga ja vähendab ärritust. Oluline on aga meeles pidada, et mett ei tohi panna keeva vee sisse, kuna kõrge temperatuur hävitab suure osa selle kasulikest ensüümidest. Laske teel jahtuda joomistemperatuurini ja lisage mesi alles seejärel.

Ingveril on tugevad põletikuvastased omadused. Värske ingveri närimine või sellest tee valmistamine võib aidata leevendada kurguvalu ja vähendada iiveldustunnet, mis mõnikord viirushaigustega kaasneb. Ingveris sisalduvad gingeroolid stimuleerivad vereringet ja tekitavad kehas soojatunde, mis on külmavärinate puhul teretulnud.

Sidrun on tuntud oma C-vitamiini sisalduse poolest. Kuigi C-vitamiin ei ole imerohi, mis haiguse hetkega ära võtaks, aitab selle antioksüdantne toime immuunsüsteemi toetada. Lisaks aitab sidruni happelisus vedeldada lima kurgus.

Küüslauk ja sibul: kas ainult hais või reaalne abi?

Küüslauk on rahvameditsiinis tuntud kui looduslik antibiootikum. Selle peamine toimeaine, allitsiin, vabaneb siis, kui küüslauku purustada või hakkida. Allitsiinil on tõestatud viirusevastased ja immuunsüsteemi tugevdavad omadused. Parima tulemuse saamiseks tuleks küüslauku tarbida toorelt või lisada see toidule valmimise lõppfaasis. Siiski tasub olla ettevaatlik, kui teil on tundlik magu, sest toores küüslauk võib ärritada seedetrakti.

Sibulaga seotud müüdid on samuti visad kaduma. Üks levinud soovitus on panna poolik sibul ööseks voodi kõrvale või sokkidesse. Meditsiiniliselt ei ole tõestatud, et sibul “tõmbaks ligi” viiruseid toast või raviks haigust läbi jalanaha. Küll aga sisaldab sibul sarnaselt küüslaugule väävliühendeid ja antioksüdante, mistõttu on selle söömine haiguse ajal kasulik. Sibulasiirup (sibul segatud meega) on vana ja toimiv vahend köha leevendamiseks.

Auru tegemine ja õhuniiskus

Üks efektiivsemaid viise nina lahti saamiseks ja ärritava köha leevendamiseks on sissehingatava õhu niisutamine. Kuiv õhk, eriti kütteperioodil, on haigele hingamisteedele vaenlane number üks.

  1. Inhalatsioonid: Kõige ohutum ja tõhusam on kasutada spetsiaalset inhalaatorit (nebulisaatorit) füsioloogilise lahusega (0,9% naatriumkloriid). See viib niiskuse sügavale hingamisteedesse, aidates röga vedeldada.
  2. Kuum aur: Vana meetod kausi kohal rätikuga auru hingata on samuti toimiv, kuid siin tuleb olla äärmiselt ettevaatlik, et mitte põletada nägu ega hingamisteid liiga kuuma auruga. Laste puhul on see meetod pigem mittesoovitatav põletusohu tõttu.
  3. Õhuniisutid: Kui toas on õhk kuiv, tasub kasutada õhuniisutit, hoides suhtelise õhuniiskuse 40-60% vahel.

C-vitamiin, D-vitamiin ja Tsink – toidulisandite roll

Toidulisandite ümber ringleb palju väärinfot. Perearstid selgitavad sageli, et vitamiinid toimivad kõige paremini siis, kui neid tarbitakse ennetavalt või defitsiidi vältimiseks, mitte “tulekustutina”.

  • C-vitamiin: Uuringud näitavad, et suurtes kogustes C-vitamiini tarbimine haiguse ajal ei hoia külmetust ära, kuid võib lühendada haiguse kestust umbes ühe päeva võrra ja leevendada sümptomeid kergelt.
  • Tsink: Tsingi imemistabletid (mitte neelatavad tabletid) võivad olla tõhusad, kui neid hakata tarvitama 24 tunni jooksul pärast esimeste sümptomite ilmnemist. Tsink takistab rinoviiruse paljunemist kurgu limaskestal. Oluline on jälgida annuseid, et vältida iiveldust ja maitsemeele muutusi.
  • D-vitamiin: D-vitamiin on kriitilise tähtsusega immuunsüsteemi üldise toimimise jaoks, eriti pimedal ajal. Haiguse ajal D-vitamiini “löökannuste” võtmine ei anna kohest efekti, kuid regulaarne tarbimine aitab haigestumist ennetada.

Mida kindlasti MITTE teha?

Mõned rahvapärimuslikud võtted võivad olukorra hullemaks muuta. Üks ohtlikumaid müüte on haiguse “välja higistamine” saunas või füüsilise koormusega. Kui organismis on viirus ja palavik, on südame koormus juba niigi suur. Kuum saun või trenn koormab südant veelgi ja tõstab kehatemperatuuri, mis võib viia ohtlike tagajärgedeni. Haige organism vajab rahu, mitte lisakoormust.

Teine levinud viga on ninaspreide liigtarbimine. Ksülometasoliini sisaldavaid spreisid ei tohi kasutada kauem kui 3–7 päeva. Pikemaajalisel kasutamisel tekib “ravimnohu” ehk limaskesta turse, mis on tingitud ravimist endast, tekitades nõiaringi, millest on raske vabaneda.

Korduma kippuvad küsimused (KKK)

Kas “viinasokid” aitavad palavikku alandada?

Viinasokid on vana meetod, mis põhineb füüsikal: alkohol aurustub nahalt kiiresti, jahutades seeläbi pinda ja alandades kehatemperatuuri. See võib aidata väga kõrge palaviku (üle 38,5°C) korral enesetunnet parandada. Siiski ei ravi see haiguse põhjust. Laste puhul tuleb olla ettevaatlik, et alkohol ei imenduks läbi õrna naha. Tänapäeval soovitatakse pigem jahedat (mitte külma) mähist või leiget dušši.

Kui kaua on külmetushaigus nakkav?

Inimene on kõige nakkavam haiguse esimestel päevadel (2–4 päeva), kui sümptomid on kõige tugevamad. Viirust võib aga levitada ka paar päeva enne sümptomite teket ja kuni sümptomite täieliku kadumiseni. Üldreegel on: kui sul on palavik või tugev köha/nohu, püsi kodus.

Kas külmetust saab ravida ühe päevaga?

Ei, see on müüt. Viirusinfektsiooni loomulik kulg on tavaliselt 7–10 päeva. Ükski ravim ega kodune vahend ei suuda viirust organismist üleöö elimineerida. Me saame vaid sümptomeid leevendada ja kiirendada taastumist puhkuse kaudu.

Kas sinepiplaastrid on ohutud?

Sinepiplaastrid soojendavad nahka ja parandavad verevarustust kopsupiirkonnas, mis võib tekitada subjektiivse kergendustunde. Kuid meditsiiniliselt pole nende tugev ravitoime tõestatud ja valesti kasutades võivad need põhjustada nahapõletusi. Palaviku korral on soojendavad protseduurid vastunäidustatud.

Ennetamine ja immuunsüsteemi tugevdamine tulevikuks

Parim viis külmetuse raviks on sellesse mitte haigestuda. Kuigi viiruste eest pole võimalik end täielikult kaitsta, saab riske oluliselt maandada. Kõige alus on kätehügieen – viirused levivad sageli kätelt silmadesse, ninna või suhu. Käte pesemine seebiga vähemalt 20 sekundi vältel on lihtsaim viis nakkusahelat katkestada.

Pikaajaline immuunsus ei tule purgist, vaid elustiilist. Kvaliteetne uni (7–8 tundi ööpäevas) on aeg, mil immuunsüsteem taastub ja toodab kaitsekehi. Krooniline magamatus muudab organismi viirustele vastuvõtlikumaks. Samuti on oluline regulaarne mõõdukas liikumine värskes õhus ja mitmekesine toitumine, mis tagab vajalikud vitamiinid ja mineraalained loomulikul teel. Stressi vähendamine on samuti võtmetähtsusega, kuna pikaajaline stressihormoonide kõrge tase pärsib immuunvastust.