Paljude inimeste jaoks algab hommik mitte reipalt voodist tõustes, vaid võitlusega uimasuse, pearingluse ja tundega, et keha ei taha kuidagi “käima” minna. Kui teised kurdavad kõrge vererõhu ja sellega kaasnevate riskide üle, siis madala vererõhu ehk hüpotensiooniga kimpus olevad inimesed tunnevad end sageli valesti mõistetuna. Levinud on arvamused, nagu oleks madal vererõhk “tervise garantii” või lihtsalt laiskuse tunnus, kuid tegelikkuses võib krooniliselt madal rõhk oluliselt elukvaliteeti langetada. Pidev väsimus, külmetavad käed-jalad, raskused keskendumisel ja hirm minestamise ees on vaid mõned sümptomid, millega madala rõhuga inimesed igapäevaselt silmitsi seisavad. Õnneks on olemas mitmeid tõhusaid ja looduslikke meetodeid, kuidas oma vereringet ergutada ja enesetunnet parandada, ilma et peaks koheselt ravimite poole pöörduma.
Mis tegelikult toimub kehas madala vererõhu korral?
Vererõhk on jõud, mida veri avaldab veresoonte seintele, kui süda seda kehas ringi pumpab. See koosneb kahest numbrist: süstoolne (ülemine) ja diastoolne (alumine) rõhk. Üldiselt peetakse normaalseks vererõhuks näitu 120/80 mmHg. Hüpotensioonist räägitakse siis, kui näit langeb püsivalt alla 90/60 mmHg.
Madala vererõhu korral ei jõua elutähtsatesse organitesse, eriti ajusse, piisavalt hapnikurikast verd. See hapnikupuudus ongi peamine põhjus, miks tekib uimasus ja pearinglus. On oluline mõista, et mõnede inimeste (eriti noorte naiste ja tippsportlaste) jaoks võib madalam vererõhk olla füsioloogiline eripära, mis kaebusi ei põhjusta. Probleem tekib siis, kui madal rõhk hakkab segama igapäevaelu või tekib äkitselt.
Levinumad sümptomid, mida ei tohiks eirata
Hüpotensioon võib avalduda väga erinevalt, kuid kõige sagedasemad kaebused on:
- Pearinglus või tasakaaluhäired: Eriti järsult püsti tõustes (ortostaatiline hüpotensioon).
- Minestamine (sünkoop): Äärmuslikul juhul kaotab aju hetkeks verevarustuse.
- Hägune nägemine: Silme eest võib minna mustaks või tekkida “täpid”.
- Iiveldus: Sarnane merehaigusele.
- Külm higi ja kahvatu nahk: Keha suunab vere elutähtsatesse organitesse, jättes naha verevarustuse vaeslapse ossa.
- Keskendumisraskused: Aju ei saa piisavalt kütust efektiivseks tööks.
Toitumisstrateegiad vererõhu tõstmiseks
Toitumine mängib vererõhu reguleerimisel kriitilist rolli. Kui kõrge vererõhu puhul soovitatakse soola ja rasva vältida, siis madala vererõhu puhul on reeglid veidi teistsugused. See ei tähenda ebatervislikku toitumist, vaid strateegilisi valikuid.
1. Sool ei ole alati vaenlane
Naatriumil on omadus siduda kehas vett, mis omakorda suurendab veremahtu ja tõstab vererõhku. Inimesed, kes kannatavad hüpotensiooni all, võivad arsti loal tarbida veidi rohkem soola kui tavapärased toitumissoovitused ette näevad. Mõõdukas koguses soolakurk, heeringas, oliivid või soolapähklid võivad aidata pearinglust leevendada. Siiski tuleb piiri pidada, et mitte koormata liigselt neere.
2. Vedeliku tarbimine on võtmetähtsusega
Dehüdratsioon on üks levinumaid madala vererõhu põhjuseid. Kui kehas on vähe vedelikku, väheneb veremaht ja rõhk langeb veelgi. Eesmärk peaks olema juua vähemalt 2–2,5 liitrit vett päevas. Eriti oluline on see kuuma ilmaga või füüsilise koormuse ajal. Mõned uuringud näitavad, et kahe klaasi vee joomine korraga võib tõsta vererõhku lühiajaliselt üsna märgatavalt, toimides justkui kiirabina.
3. Väiksemad portsjonid ja süsivesikud
Paljud inimesed tunnevad pärast suurt ja rasket einet uimasust. Seda nimetatakse söögijärgseks hüpotensiooniks – veri suunatakse makku seedimisprotsessi toetama ja aju verevarustus väheneb. Selle vältimiseks:
- Sööge sagedamini, aga väiksemaid koguseid.
- Vähendage kiirete süsivesikute (saiakesed, maiustused) osakaalu, kuna need põhjustavad veresuhkru ja vererõhu kiiret kõikumist.
Lihtsad elustiilimuudatused ja füüsilised nipid
Lisaks toitumisele on olemas rida füüsilisi võtteid ja harjumusi, mis aitavad vereringet turgutada ja vererõhku stabiilsemana hoida.
Kompressioonsukad
Veenilaiendite raviks mõeldud elastsed kompressioonsukad on suurepärased abimehed ka madala vererõhu korral. Need suruvad jalaveene kokku, takistades vere kogunemist jalgadesse ja aidates sel lihtsamini südame poole tagasi liikuda. See on eriti kasulik inimestele, kes peavad tööl palju seisma või istuma.
Aeglane ärkamine
Kõige kriitilisem hetk on sageli hommikul. Ärge hüpake voodist välja kohe, kui äratuskell heliseb. Järsud asendimuutused on madala rõhuga inimestele vaenlaseks. Soovituslik rutiin:
- Sirutage end voodis ja tehke paar sügavat hingetõmmet.
- Tõuske istukile ja püsige selles asendis minut aega, liigutades samal ajal jalalabasid, et vereringe jalgades aktiveeruks.
- Alles seejärel tõuske aeglaselt püsti.
Kontrastdušš
Veresoonte treenimiseks on suurepärane vahend vahelduv dušš. Alustage sooja veega ja lõpetage jahedaga. Külma ja kuuma vaheldumine sunnib veresooni vastavalt ahenema ja laienema, mis parandab nende toonust ja elastsust. See protseduur annab hommikul tugeva energialaengu ja aitab unisusest kiiremini vabaneda.
Ristatud jalad
Kui tunnete istudes, et hakkab tekkima pearinglus või nõrkus, proovige ristata jalad ja suruda reisi tugevalt kokku. See lihtne manööver aitab pumbata verd jalgadest ülakehasse ja tõstab vererõhku.
Looduslikud turgutajad ja ravimtaimed
Loodusapteegist leiab mitmeid vahendeid, mis toimivad toniseerivalt. Enne ravimtaimede kasutamist tasub siiski konsulteerida apteekri või arstiga, eriti kui olete rase või võtate teisi ravimeid.
- Rosmariin: Tuntud oma vereringet stimuleeriva toime poolest. Rosmariini eeterlikku õli võib nuusutada või kasutada vannivette lisatuna. Samuti on rosmariinitee hea hommikune ärataja.
- Ženšenn: See idamaade “elujuur” on tuntud adaptogeen, mis aitab kehal stressiga toime tulla ja tõstab üldist toonust ning vererõhku.
- Lagritsajuur: Lagritsas sisalduv glütsürrisiin aitab organismil hoida naatriumi ja väljutada kaaliumi, mis tõstab vererõhku. Siiski tuleb lagritsaga olla ettevaatlik ja tarbida seda kuurina, mitte pidevalt.
- Kohv ja kofeiin: Tass kanget kohvi on klassikaline “esmaabi”. Kofeiin ahendab veresooni ja tõstab ajutiselt rõhku. Siiski tekib kofeiiniga kiiresti tolerantsus, mistõttu regulaarsel tarbimisel selle mõju väheneb.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Siin on vastused levinud küsimustele, mis madala vererõhuga inimestel sageli tekivad.
Kas madal vererõhk on ohtlikum kui kõrge vererõhk?
Pikas perspektiivis peetakse kõrget vererõhku tervisele ohtlikumaks, kuna see kahjustab südant, neere ja veresooni, suurendades infarkti ja insuldi riski. Madal vererõhk on tavaliselt ohutu, kui sellega ei kaasne minestamist ega traumasid. Ohtlikuks muutub see siis, kui see põhjustab kukkumisi (luumurrud, peatraumad) või kui see on märk mõnest muust tõsisest haigusest (nt sisemine verejooks, raske infektsioon).
Kas ma tohin madala vererõhuga trenni teha?
Jah, ja see on isegi rangelt soovitatav! Regulaarne aeroobne treening (kõndimine, ujumine, jalgrattasõit) tugevdab südamelihast ja parandab veresoonte toonust. Siiski tuleks vältida harjutusi, kus pea on järsult allapoole või mis nõuavad kiiret asendivahetust pikali-püsti.
Miks mul on peale sööki eriti uimane olla?
See on postprandiaalne hüpotensioon. Veri suunatakse seedeorganitesse toitaineid omastama ja mujal kehas vererõhk langeb. Seda saab leevendada, süües vähem süsivesikuid ja tarbides vett enne sööki.
Kas aneemia võib põhjustada madalat vererõhku?
Jah. Rauapuudus, B12-vitamiini või folaatide puudus võib viia aneemiani, mis tähendab, et kehas ei ole piisavalt punaseid vereliblesid hapniku transportimiseks. See võib omakorda põhjustada madalat vererõhku ja äärmist väsimust.
Millal on madal vererõhk märk millestki tõsisemast?
Kuigi enamasti on madal vererõhk lihtsalt ebamugav eripära, millega saab elustiili abil hästi toime tulla, on olukordi, kus see nõuab kiiret meditsiinilist sekkumist. Kui madala vererõhuga kaasnevad uued ja hirmutavad sümptomid, ei tohi neid ignoreerida.
Pöörduge kindlasti arsti poole, kui lisaks madalale vererõhule esineb:
- Segadus või orientatsioonikaotus.
- Külm, higine ja kahvatu nahk (šoki tunnused).
- Kiire ja pinnapealne hingamine.
- Nõrk, kuid väga kiire pulss.
- Veri väljaheites või must väljaheide.
Samuti tasub konsulteerida perearstiga, kui olete hakanud tarvitama uusi ravimeid ja märkate selle järel vererõhu langust. Mõned antidepressandid, diureetikumid ja südameravimid võivad kõrvaltoimena vererõhku liigselt alandada. Arst saab vajadusel ravimi annust kohandada või preparaati vahetada. Pidage meeles, et kuigi madal vererõhk võib olla tüütu kaaslane, on see enamasti hallatav seisund ja õigete nippidega saate oma energiataseme taas kontrolli alla.
