Paljud inimesed on kogenud hetki, mil olemine muutub ootamatult nõrgaks, silme ees läheb mustaks ning samal ajal tundub, nagu tahaks süda rinnust välja hüpata. See on hirmutav kombinatsioon, mis tekitab sageli ärevust ja segadust. Kui kõrge vererõhk on tuntud kui “vaikne tapja”, siis madal vererõhk koos kiire pulsiga annab endast tavaliselt väga häälekalt märku. Kuigi eraldiseisvana ei pruugi madal vererõhk (hüpotoonia) olla eluohtlik, on olukord, kus see esineb koos tahhükardia ehk kiirenenud südametegevusega, märk sellest, et keha püüab meeleheitlikult kompenseerida mingit puudujääki. Oluline on mõista, et see sümptomite duo ei ole haigus ise, vaid pigem keha häirekell, mis viitab vajadusele vaadata üle oma vedelikutarbimine, närvisüsteemi seisukord või välistada varjatud terviseprobleemid.
Miks madal vererõhk ja kiire pulss koos esinevad?
Et mõista, miks need kaks sümptomit sageli käsikäes käivad, tuleb vaadata inimese füsioloogiat. Vererõhk on jõud, millega veri surub vastu veresoonte seinu, ja pulss näitab, kui mitu korda minutis süda lööb, et verd ringi pumbata.
Kui vererõhk langeb liiga madalale, ei jõua elutähtsatesse organitesse – eriti ajusse – piisavalt hapnikurikast verd. Keha registreerib selle languse baroretseptorite (vererõhku tajuvate sensorite) kaudu koheselt kriisiolukorrana. Aju saadab südamele signaali: “Meil on vaja rohkem verd, tööta kiiremini!”. Vastusena hakkab süda kiiremini lööma, et kompenseerida madalat survet ja säilitada vajalik vereringe maht. Seega on kiire pulss antud juhul keha loomulik ja vajalik kompensatsioonimehhanism, mitte tingimata südamehaiguse tunnus.
Peamised põhjused, miks vererõhk langeb ja süda klopib
Selle seisundi põhjused võivad ulatuda lihtsast vedelikupuudusest kuni tõsisemate meditsiiniliste seisunditeni. Allpool on toodud kõige levinumad tegurid, mis seda kombinatsiooni põhjustavad.
1. Dehüdratsioon ehk vedelikupuudus
See on vaieldamatult kõige sagedasem põhjus. Kui kehas ei ole piisavalt vett, väheneb veremaht (tsirkuleeriva vere hulk). Väiksem veremaht tähendab madalamat rõhku. Et organid saaksid siiski hapnikku, peab süda tegema topelttööd. Dehüdratsioon võib tekkida mitte ainult vähese veejoomise tagajärjel, vaid ka liigse higistamise (palav ilm, trenn), kõhulahtisuse või oksendamise tõttu.
2. Ortostaatiline hüpotensioon
See termin tähistab vererõhu järsku langust kehaasendi muutmisel, näiteks kiiresti voodist või toolilt püsti tõustes. Gravitatsioon tõmbab vere jalgadesse, ja kui veresooned ei suuda piisavalt kiiresti aheneda, langeb vererõhk ajutiselt. Inimene tunneb pearinglust ja süda hakkab kloppima, et verevool ajju taastada.
3. Aneemia ja rauapuudus
Aneemia korral on veres vähem punavereliblesid, mis kannavad hapnikku. Kuna veri on “hõredam” ja kannab vähem energiat, peab süda kudede hapnikuga varustamiseks kiiremini lööma. Madal vererõhk on aneemia puhul samuti tavaline kaasnähtus, millega kaasneb sageli kahvatus ja pidev väsimus.
4. Stress ja ärevushäired
Tugev emotsionaalne pinge või ärevushoog vallandab kehas adrenaliini. Adrenaliin paneb südame kiiresti lööma. Huvitaval kombel võib paanikahao ajal tekkida hüperventilatsioon (liiga kiire hingamine), mis võib paradoksaalselt põhjustada vererõhu langust ja pearinglust, luues nõiaringi: inimene tunneb end halvasti, satub veel rohkem paanikasse ja pulss kiireneb veelgi.
5. Hormonaalsed häired
Kilpnäärme probleemid mängivad vereringes suurt rolli. Nii ületalitlus (hüpertüreoos) kui ka alatalitlus (hüpotüreoos) võivad mõjutada südamerütmi ja vererõhku. Samuti võib neerupealiste puudulikkus viia madala vererõhuni.
Sümptomid, mida ei tohiks ignoreerida
Madal vererõhk (üldiselt loetakse selleks näitu alla 90/60 mmHg) koos kiire pulsiga (üle 100 löögi minutis puhkeolekus) võib tekitada väga ebameeldiva enesetunde. Lisaks peamistele näitajatele võivad esineda järgmised sümptomid:
- Pearinglus ja tasakaaluhäired: Tunne, nagu maa kõiguks jalge all.
- Minestamistunne (sünkoop): Eriti püsti tõustes või kaua seistes.
- Hägune nägemine: “Täpid” silme ees või vaatevälja tumenemine.
- Külm higi ja kahvatu nahk: See viitab vereringe tsentraliseerimisele (veri suunatakse nahast siseorganitesse).
- Iiveldus: Seedimine aeglustub, kuna veri suunatakse mujale.
- Keskendumisraskused: Aju ei saa piisavalt kütust stabiilseks tööks.
Toitumine ja elustiil: kuidas end ise aidata?
Enamikul juhtudel, kui tegemist pole ägeda haigusseisundiga, saab madalat vererõhku ja kiiret pulssi kontrolli all hoida elustiilimuudatustega. Siin on konkreetsed sammud, mida saab koheselt rakendada.
Vesi ja sool – sinu parimad sõbrad
Erinevalt kõrge vererõhuga patsientidest, kellele soovitatakse soola piirata, võib madala vererõhuga inimestele sool (naatrium) olla abiks. Naatrium seob kehas vett, suurendades seeläbi veremahtu ja tõstes vererõhku.
Soovitus: Joo päeva jooksul vähemalt 2-2,5 liitrit vett. Lisa toidule mõõdukalt meresoola või joo mineraalvett.
Söögikorrad ja veresuhkur
Suured ja rasked söögikorrad suunavad vere makku seedimise toetamiseks, mis võib alandada vererõhku ülejäänud kehas (seda nimetatakse postprandiaalseks hüpotensiooniks).
Soovitus: Söö sagedamini, aga väiksemaid portsjoneid. Väldi suures koguses lihtsüsivesikuid, mis tekitavad veresuhkru ja vererõhu kõikumisi.
Kompressioonsukad
Kui probleemiks on vere valgumine jalgadesse (eriti istuva töö või pika seismise puhul), on abiks elastsed tugisukad. Need suruvad jalaveene kokku ja aitavad verel kergemini südame suunas tagasi liikuda, vähendades koormust südamele ja hoides vererõhku stabiilsemana.
Esmaabi: mida teha, kui hakkab halb?
Kui tunnete äkki nõrkust, süda klopib ja silme eest läheb mustaks, tegutsege kohe, et vältida kukkumist ja vigastusi.
- Heida kohe pikali: See on kõige olulisem samm. Pikali olles ei pea süda pumpama verd gravitatsiooni vastu ajju.
- Tõsta jalad üles: Aseta jalad kehast kõrgemale (näiteks patjadele). See soodustab verevoolu elutähtsatesse organitesse.
- Vabasta hingamisteed: Ava kaelus, lõdvenda vööd või kitsaid riideid.
- Joo vett: Kui oled teadvusel ja suudad neelata, joo aeglaselt klaas vett.
- Hinga rahulikult: Püüa rahustada hingamist. Kiire ja pinnapealne hingamine süvendab südamekloppimist.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas kohv aitab madala vererõhu vastu?
Kohv võib ajutiselt vererõhku tõsta, kuid see efekt on lühiajaline. Lisaks on kofeiinil diureetiline (vett väljutav) toime, mis võib pikas perspektiivis vedelikupuudust süvendada ja pulssi veelgi kiirendada. Seega ei ole kohv pikaajaline lahendus ja sellega liialdamine võib enesetunnet halvendada.
Kas madal vererõhk on ohtlikum kui kõrge vererõhk?
Üldiselt peetakse pikaajalist kõrget vererõhku tervisele ohtlikumaks, kuna see kahjustab veresooni ja organeid. Madal vererõhk on ohtlik peamiselt kukkumisohu tõttu minestamisel. Siiski, kui madal vererõhk tekib järsku ja koos väga kiire pulsiga, võib see viidata šokiseisundile või sisemisele verejooksule, mis vajab kiirabi.
Miks mul on hommikuti eriti halb olla?
Öösel magades on keha horisontaalses asendis ja vedelikutarbimine puudub. Hommikul ärgates on vererõhk loomulikult madalam ja keha on kergelt dehüdreeritud. Järsk püsti tõusmine paneb südamele suure koormuse. Soovitatav on juua klaas vett kohe ärgates ja tõusta voodist aeglaselt.
Kas sportimine on lubatud?
Jah, ja isegi soovitatav. Regulaarne aeroobne treening (kõndimine, ujumine, rattasõit) tugevdab veresoonte seinu ja treenib südant töötama efektiivsemalt. Siiski tuleks vältida harjutusi, mis nõuavad järske asendimuutusi (pea alaspidi harjutused), ning treeningu ajal tuleb tarbida piisavalt vedelikku.
Millal pöörduda arsti poole?
Kuigi enamasti on tegemist mööduva või elustiilist tingitud nähtusega, on olukordi, kus meditsiiniline sekkumine on hädavajalik. Pöörduge arsti poole, kui:
- Madal vererõhk ja kiire pulss püsivad pikemat aega ega allu kodustele vahenditele.
- Sümptomitega kaasneb valu rinnus, õhupuudus või tugevad rütmihäired.
- Väljaheites on verd (võib viidata sisemisele verejooksule, mis põhjustab aneemiat ja vererõhu langust).
- Kaasneb kõrge palavik (võimalik infektsioon või sepsis).
- Esineb segasustunne või kõnehäireid.
Eriti tähelepanelik tuleks olla uute ravimite tarvitamisel. Paljud vererõhu ravimid (kui doos on liiga suur), antidepressandid ja valuvaigistid võivad kõrvalmõjuna tekitada hüpotooniat ja tahhükardiat. Sellisel juhul peab raviskeemi korrigeerima arst, mitte patsient ise.
Veresoonkonna tugevdamise pikaajaline strateegia
Selleks, et vältida ebameeldivaid pearinglushooge ja südamekloppimist tulevikus, on võtmesõnaks stabiilsus. Veresoonkond vajab treenimist ja rutiini. Karastamine on üks tõhusamaid viise veresoonte toonuse tõstmiseks – vahelduv dušš (soe ja jahe vesi vaheldumisi) sunnib veresooni korduvalt laienema ja ahenema, muutes need elastsemaks ja reageerimisvõimelisemaks. Alustada tuleks ettevaatlikult, vältides äärmuslikke temperatuure.
Samuti on kriitilise tähtsusega uni. Krooniline magamatus hoiab stressihormoonide taseme kõrgel ja kurnab autonoomset närvisüsteemi, mis reguleerib nii pulssi kui ka vererõhku. Kvaliteetne uni, kombineerituna stabiilse vedelikutarbimise ja mõõduka füüsilise koormusega, loob vundamendi, kus süda ei pea iga väiksema pingutuse või asendimuutuse peale “häirekella lööma”. Keha õpib ise regulatsiooniga paremini toime tulema, tagades energilisema ja kindlama enesetunde igapäevatoimetustes.
