Iga lapsevanem on varem või hiljem silmitsi olukorraga, kus laps keeldub söögist. See võib tekitada suurt ärevust, eriti kui laps on seni olnud hea isuga. Söömisest keeldumine või oluline söögiisu vähenemine on aga üsna tavaline nähtus, mis võib olla tingitud väga erinevatest teguritest – alates igapäevastest arenguetappidest kuni tervisehädadeni. Tähtis on säilitada rahu ja vaadelda olukorda tervikuna, mitte keskenduda vaid taldrikule jäänud toidukogusele.
Miks lapsel võib isu kaduda?
Lapse söögiisu ei ole konstantne suurus. See kõigub vastavalt kasvukiirusele, aktiivsusele, meeleolule ja tervislikule seisundile. Üks peamisi põhjuseid, miks vanemad muretsema hakkavad, on sageli võrdlemine teiste lastega või ootused sellele, kui palju laps “peaks” sööma. Tegelikult on laste toiduvajadus väga individuaalne.
Siin on mõned sagedasemad põhjused, miks laps võib vähem süüa:
- Kasvuspurtide aeglustumine: Pärast esimest eluaastat kasvutempo aeglustub ning loomulikult väheneb ka lapse vajadus suure energiahulga järele. See võib lapsevanematele tunduda isutuse vähenemisena, kuigi tegelikult on tegemist normaalse füsioloogilise protsessiga.
- Hambad ja suuõõne probleemid: Hammaste tulek, eriti purihammaste lõikumine, on sageli valulik ning võib muuta söömise ebameeldivaks. Samuti võivad isutust põhjustada suuõõne põletikud, nagu aftid.
- Psühholoogilised tegurid: Stress, uued olukorrad (lasteaeda minek, perereis, uued inimesed) või lihtsalt soov kontrollida oma elu läbi söömisest keeldumise on tavalised. Laps õpib kiiresti, et söömine on üks väheseid asju, mille üle tal on täielik kontroll.
- Haigused: Igasugune viirushaigus, isegi kui see on kerge, vähendab sageli isu. Keha suunab energia viirusega võitlemiseks, mitte seedimiseks.
- Näksimine ja vedelikud: Liigne mahla, piima või vahepalade tarbimine enne põhisööki täidab lapse kõhu ja vähendab huvi tervisliku toidu vastu.
- Valiv söömine: Teatud vanuses (sageli 2–5 eluaastat) tekib paljudel lastel periood, kus nad aktsepteerivad vaid kindlaid toite ja keelduvad kõigest uuest.
Millal on põhjust muret tunda?
Isutus on harva põhjus paanikaks, kui laps on rõõmsameelne, aktiivne ja areneb vastavalt oma eale. Siiski on olukordi, kus tuleks tähelepanelik olla ja vajadusel konsulteerida perearstiga. Murettekitavad märgid võivad olla:
- Kaalulangus või kaaluiibe puudumine: Kui laps kaotab kaalu või tema kaal ei tõuse pikema aja vältel, on see selge märk, et ta ei saa piisavalt toitaineid.
- Pikaajaline isutus: Kui söögiisu puudumine kestab nädalaid ning ei ole seotud ühegi mööduva viirusega.
- Muud sümptomid: Isutusega kaasnevad kõhuvalud, oksendamine, kõhulahtisus, kõhukinnisus, palavik või ebatavaline loidus.
- Arenduslikud tagasilöögid: Kui laps muutub loiduks, kaotab huvi mängimise vastu ja on pidevalt ärritunud.
- Söömishirm: Kui laps kardab süüa lämbumisohu tõttu või on söömise ajal pidevalt nutune ja paanikas.
Kuidas olukorda leevendada?
Kõige tähtsam on meeles pidada, et söögi sundimine või meelitamine harva vilja kannab. See tekitab lapses vaid negatiivseid seoseid toiduga. Proovige järgmisi lähenemisi:
- Kehtestage kindlad söögiajad: Lapsel peab olema rutiin. Sööge võimalusel koos ja pakkuge toitu kindlatel kellaaegadel.
- Piirake näksimist: Söögikordade vahel vältige suupisteid, eriti suhkruseid jooke ja maiustusi, mis annavad “tühje kaloreid”.
- Kaasake laps toiduvalmistamisse: Lapsed söövad meelsamini toitu, mida nad on ise aidanud valmistada – kasvõi köögivilju pesta või salatit segada.
- Muutke söömine huvitavaks: Kasutage erinevaid värve, kujundeid ja serveeringuid. Taldrikul olev “kunst” võib olla motiveeriv.
- Olge eeskujuks: Kui laps näeb, et vanemad söövad tervislikult ja naudivad toitu, on tõenäolisem, et ta teeb sama.
- Vältige ekraane: Televiisor, tahvelarvuti või telefon söömise ajal segavad lapse keskendumist ja ta ei pruugi tajuda oma küllastustunnet.
Korduma kippuvad küsimused
Kas ma peaksin lapsele vitamiine andma, kui ta vähe sööb?
Vitamiinid ei asenda toitu. Kui kahtlustate, et lapsel on toitainete puudus, konsulteerige kindlasti arstiga. Üldjuhul ei ole toidulisandid vajalikud, kui laps on muidu terve ja aktiivne.
Kui kaua võib laps süüa väga vähe, ilma et see oleks ohtlik?
Lühiajaline söömise vähenemine (mõni päev kuni nädal) ei ole ohtlik, kui laps joob piisavalt vedelikku. Kui aga söömisest keeldumine kestab kauem, tekib kaalulangus või laps muutub loiduks, tuleb pöörduda arsti poole.
Kas isutus võib olla seotud aneemiaga?
Jah, rauavaegusaneemia üks sümptomeid võib olla söögiisu vähenemine. Kui laps on kahvatu, väsinud ja keeldub söögist, on mõistlik teha vereanalüüs.
Mida teha, kui laps nõuab ainult magusat?
Suhkur on kiire energiaallikas, kuid see ei paku kasvavale organismile vajalikke toitaineid. Oluline on magusat piirata ja mitte kasutada seda tasuna tervisliku toidu söömise eest. Pikkamööda harjutamine uute maitsetega on ainus jätkusuutlik tee.
Arsti visiidiks valmistumine
Kui olete otsustanud pöörduda arsti poole, valmistuge visiidiks ette. See aitab arstil kiiremini probleemile jälile saada. Pange kirja, kui kaua on probleem kestnud, mida laps on viimastel päevadel söönud, kas on esinenud muid sümptomeid ja milline on lapse üldine tuju. Olge ausad ka oma toitumisharjumuste osas kodus – see annab arstile väärtuslikku infot pere toitumiskeskkonna kohta. Arst saab vajadusel suunata teid täiendavatele uuringutele, et välistada füüsilised tervisehädad, nagu näiteks seedetrakti probleemid või allergiad, ja vajadusel soovitada konsultatsiooni toitumisnõustajaga.
