Kõrge kolesteroolitase on tänapäeva meditsiinis tuntud kui üks salakavalamaid terviseriske, mida sageli nimetatakse ka “vaikseks tapjaks”. See hüüdnimi ei ole antud asjata, sest enamikul juhtudel ei põhjusta kõrgenenud vere lipiidide tase algfaasis mitte mingeid tuntavaid vaevusi ega valusid. Inimene võib aastaid elada teadmises, et on täiesti terve, samal ajal kui tema veresoonte seintele ladestuvad rasvained, mis ahendavad veresooni ja takistavad normaalset vereringet. Sageli avastatakse probleem alles siis, kui tekib tõsine terviserike, näiteks südameinfarkt või insult. Siiski on olemas teatud märgid ja sümptomid, mis võivad viidata sellele, et teie keha on hädas liigse kolesterooliga, ning nende märkamine ja õigeaegne reageerimine võib päästa elu.
Miks on kolesterool kehale vajalik ja millal see muutub ohtlikuks?
Enne sümptomite juurde asumist on oluline mõista, mis kolesterool tegelikult on. See on vahajas, rasva meenutav aine, mida leidub igas keharakus. Meie organism vajab teatud koguses kolesterooli hormoonide tootmiseks, D-vitamiini sünteesimiseks ja toidu seedimiseks vajalike ainete valmistamiseks. Maks toodab ise kogu vajaliku kolesterooli, kuid me saame seda lisaks ka toidust, eriti loomsest toorainest nagu liha, munad ja piimatooted.
Probleem tekib siis, kui veres on liiga palju nn “halba” kolesterooli ehk madala tihedusega lipoproteiini (LDL). Liigne LDL hakkab ladestuma arterite seintele, moodustades naaste. See protsess, mida nimetatakse ateroskleroosiks, muudab arterid jäigaks ja kitsaks. Kui verevool südamesse või ajju on takistatud, tekivadki eluohtlikud seisundid. Seetõttu on äärmiselt oluline osata lugeda keha poolt saadetavaid peeneid signaale, mis võivad viidata kaugelearenenud probleemidele.
Füüsilised muutused, mis võivad viidata kõrgele kolesteroolile
Kuigi vereanalüüs on ainus kindel viis kolesteroolitaseme määramiseks, võivad pikaajaliselt kõrgenenud näitajad põhjustada nähtavaid muutusi kehal. Need sümptomid tekivad tavaliselt siis, kui olukord on juba tõsine või on tegemist geneetilise eelsoodumusega hüperkolesteroleemiale.
Ksantelasmid silmade ümber
Üks spetsiifilisemaid märke on ksantelasmid (xanthelasma palpebrarum). Need on pehmed, kollakad, ebakorrapärase kujuga moodustised või nahaalused rasvaladestused, mis ilmuvad tavaliselt silmalaugudele või silmanurkadesse nina lähedal. Need moodustised ei ole valulikud ega mõjuta nägemist, kuid on selgeks ohumärgiks, et keha lipiidide ainevahetus on häiritud. Kuigi neid saab kosmeetiliselt eemaldada, tulevad need sageli tagasi, kui kolesteroolitaset ei saada kontrolli alla.
Sarvkesta kaar (Arcus senilis)
Teine visuaalne märk, mida võib peeglist märgata, on hallikas, valge või sinakas ring ümber silma vikerkesta (värvilise osa). Seda nimetatakse sarvkesta kaareks. Vanematel inimestel on see üsna tavaline nähtus, kuid kui selline ring tekib alla 45-aastasel inimesel, viitab see tugevalt perekondlikule hüperkolesteroleemiale ja ohtlikult kõrgele kolesteroolitasemele, mis vajab kohest arsti tähelepanu.
Perifeersete arterite haigus: hoiatussignaalid jalgades
Kui kolesteroolinaastud ahendavad artereid, mis viivad verd jalgadesse, tekib seisund nimega perifeersete arterite haigus (PAD). See on üks sagedasemaid kõrge kolesterooli tüsistusi, mis annab endast märku mitmete füüsiliste sümptomitega.
- Vahelduv lonkamine: See on kõige levinum sümptom. Inimene tunneb kõndides või trepist üles minnes sääremarjades, reites või tuharates krampe, valu või väsimust. Valu kaob tavaliselt pärast lühikest puhkust, kuid naaseb uuesti liikuma asudes.
- Jalgade külmetamine: Kui verevool on häiritud, võivad jalad (eriti üks jalg võrreldes teisega) tunduda katsudes jahedad.
- Muutused naha välimuses: Jalgade nahk võib muutuda läikivaks, kahvatuks või sinakaks. Samuti võib märgata karvakasvu vähenemist jalgadel ja aeglast küünte kasvu.
- Mitteparanevad haavandid: Halva verevarustuse tõttu võivad jalgadele või varvastele tekkida haavandid, mis ei taha kuidagi paraneda või paranevad väga aeglaselt.
Südame ja veresoonkonna häirete sümptomid
Kõige kriitilisemad sümptomid ilmnevad siis, kui kõrge kolesterool on juba kahjustanud südameartereid. Need märgid nõuavad viivitamatut meditsiinilist sekkumist, kuna võivad viidata eelseisvale infarktile.
Stenokardia ehk rinnavalu
Kui südamelihas ei saa piisavalt hapnikurikast verd kitsenenud arterite tõttu, tekib stenokardia. Seda kirjeldatakse sageli kui survetunnet, pigistust või raskust rinnus. Valu võib kiirguda ka kaela, lõuga, õlgadesse või selga. Erinevalt tavalisest lihasvalust tekib stenokardia sageli füüsilise pingutuse või tugeva emotsionaalse stressi korral ja leevendub puhates.
Õhupuudus ja väsimus
Kui süda peab tegema lisatööd vere pumpamiseks läbi ahenenud soonte, võib tekkida seletamatu väsimus ja õhupuudus isegi kerge füüsilise koormuse korral. Kui märkate, et tegevused, mis varem olid lihtsad – näiteks poekottide kandmine või trepist käimine – panevad teid hingeldama, võib põhjuseks olla kõrge kolesterooli poolt põhjustatud südamehaigus.
Neuroloogilised sümptomid ja insuldioht
Kolesteroolinaastud võivad tekkida ka kaelaarterites, mis varustavad aju verega. Kui naastu tükk rebeneb lahti ja liigub ajju või kui veresoon ummistub täielikult, tekib insult. Sageli eelnevad sellele mööduvad isheemilised atakid (TIA), mida tuntakse ka mini-insultidena. Sümptomid, mida ei tohi eirata, on:
- Äkiline nõrkustunne või tuimus näos, käes või jalas, eriti ühel kehapoolel.
- Segasuse teke, raskused rääkimisel või teiste kõne mõistmisel.
- Järsud nägemishäired ühes või mõlemas silmas.
- Tasakaaluhäired, pearinglus või koordinatsiooni kaotus.
- Tugev peavalu ilma teadaoleva põhjuseta.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Alljärgnevalt leiate vastused kõige sagedasematele küsimustele seoses kolesterooli ja selle sümptomitega.
Kas saledatel inimestel võib olla kõrge kolesterool?
Jah, absoluutselt. Kuigi ülekaal on riskifaktor, mängib kolesteroolitaseme juures suurt rolli geneetika, toitumine ja elustiil. Ka väga heas füüsilises vormis ja normaalkaalus inimestel võib olla ohtlikult kõrge kolesteroolitase, eriti kui neil on pärilik eelsoodumus.
Kui tihti peaksin ma oma kolesteroolitaset kontrollima?
Täiskasvanutel soovitatakse kolesteroolitaset kontrollida vähemalt iga 4–6 aasta tagant alates 20. eluaastast. Kui teil on perekonnas esinenud südamehaigusi, olete suitsetaja, ülekaaluline või põete diabeeti, tuleks kontrolle teha sagedamini, vastavalt arsti soovitustele.
Kas munade söömine tõstab kolesterooli?
See on levinud müüt. Uuemad uuringud näitavad, et toidust saadav kolesterool (nagu munades leiduv) mõjutab vere kolesteroolitaset vähem kui küllastunud rasvad ja transrasvad. Enamiku inimeste jaoks on mõõdukas munade tarbimine (nt üks muna päevas) ohutu ja tervislik. Põhirõhk peaks olema töödeldud toitude ja suhkrute vähendamisel.
Kas kõrge kolesterool põhjustab peavalu?
Otseselt ei põhjusta kõrge kolesterool peavalu. Küll aga võib peavalu olla märk kõrgest vererõhust või vereringehäiretest, mis sageli käivad käsikäes kõrge kolesterooliga. Kui teil esineb sagedasi seletamatuid peavalusid, tasub kontrollida üldist südame-veresoonkonna tervist.
Praktilised elustiili muudatused lipiidide taseme normaliseerimiseks
Kõrge kolesterooli diagnoos ei ole lõplik kohtuotsus, vaid pigem tõsine meeldetuletus elustiili korrigeerimiseks. Enne ravimite (statiinide) määramist soovitavad arstid sageli alustada elustiili muutustest, mis võivad märkimisväärselt parandada vere lipiidide profiili ja vähendada sümptomite tekke riski.
Esimene ja kõige olulisem samm on toitumise ülevaatamine. Eesmärk on vähendada küllastunud rasvade osakaalu, mida leidub punases lihas ja täisrasvastes piimatoodetes. Selle asemel tuleks menüüsse lisada rohkem lahustuvaid kiudaineid, mida leidub kaeras, odras, puuviljades (nagu õunad ja tsitruselised) ning kaunviljades. Lahustuvad kiudained seovad seedetraktis kolesterooli ja aitavad seda kehast väljutada enne, kui see vereringesse jõuab.
Teine kriitiline komponent on füüsiline aktiivsus. Regulaarne aeroobne treening – olgu selleks kiirkõnd, ujumine või jalgrattasõit – aitab tõsta “hea” kolesterooli (HDL) taset. HDL toimib kehas koristajana, aidates transportida liigset LDL-kolesterooli veresoontest tagasi maksa, kus see lagundatakse. Soovitatav on liikuda vähemalt 150 minutit nädalas mõõduka intensiivsusega.
Lõpetuseks ei saa mainimata jätta suitsetamisest loobumist ja alkoholi tarbimise piiramist. Suitsetamine kahjustab veresoonte seinu, muutes need vastuvõtlikumaks rasva ladestumisele, ning alandab samal ajal kasuliku HDL-kolesterooli taset. Loobumine parandab vereringet ja vähendab südamehaiguste riski juba esimeste kuude jooksul. Kombineerides tervisliku toitumise, liikumise ja kahjulikest harjumustest loobumise, on võimalik hoida oma veresooned puhtana ja ennetada tõsiseid terviseprobleeme tulevikus.
