Kõik Kegeli harjutustest: kuidas neid õigesti sooritada?

Paljud inimesed on kuulnud Kegeli harjutustest, kuid sageli seostatakse neid ekslikult vaid naistega, kes on hiljuti sünnitanud. Tegelikkuses on vaagnapõhjalihaste treenimine ülioluline igas vanuses ja soost inimestele. Need peidetud lihased mängivad kriitilist rolli meie igapäevases elukvaliteedis, mõjutades kõike alates põie kontrollist kuni seksuaalse naudinguni. Vaagnapõhi on otsekui keha vundament, ja kui vundament on nõrk, võib see kaasa tuua mitmeid terviseprobleeme, mis süvenevad vanusega. Selles põhjalikus juhendis vaatame süvitsi, miks need harjutused on vajalikud, millist kasu need toovad ja kuidas vältida levinud vigu, mis võivad kasu asemel hoopis kahju teha.

Mis on vaagnapõhjalihased ja miks need nõrgenevad?

Enne harjutuste juurde asumist on oluline mõista anatoomiat. Vaagnapõhjalihased moodustavad vaagna põhjas otsekui võrkkiige või tropi, mis kinnitub häbemeluu ja õndraluu vahele. Nende ülesanne on toetada vaagnaelundeid: põit, soolestikku ja naistel emakat. Lisaks organite paigal hoidmisele kontrollivad need lihased kusiti ja päraku sulgurlihaseid, aidates vältida uriini ja väljaheite lekkimist.

Aja jooksul võivad need lihased nõrgeneda mitmel põhjusel:

  • Rasedus ja sünnitus: See on naiste puhul levinuim põhjus, kuna loote kandmine ja sünnitusprotsess venitavad lihaseid märkimisväärselt.
  • Vananemine: Nagu kõik lihased kehas, kaotavad ka vaagnapõhjalihased vananedes oma toonust ja elastsust.
  • Ülekaal: Lisakilod avaldavad vaagnapõhjale pidevat lisasurvet, väsitades lihaseid.
  • Krooniline köha või raskuste tõstmine: Pidev pingutus, mis suurendab kõhuõõne siserõhku, võib aja jooksul vaagnapõhja venitada.
  • Eesnäärmeoperatsioonid: Meestel võib vaagnapõhja funktsionaalsus väheneda pärast kirurgilisi sekkumisi eesnäärme piirkonnas.

Mida Kegeli harjutused tegelikult annavad?

Regulaarne vaagnapõhjalihaste treening pakub enamat kui vaid uriinipidamatuse ennetamine. See on investeering üldisesse heaolusse. Siin on peamised kasutegurid, mida järjepidev treening pakub:

Põie ja soolestiku kontrolli paranemine

Kõige tuntum kasu on stressinkontinentsuse (uriini leke köhimisel, aevastamisel või naermisel) vähendamine või täielik kadumine. Tugevad lihased suudavad paremini sulgeda kusitit ajal, mil kõhuõõne rõhk tõuseb. Samuti aitavad need kontrollida tunginkontinentsust ehk äkilist ja tugevat vajadust tualetti minna.

Seksuaaleau kvaliteedi tõus

Nii naiste kui ka meeste jaoks on tugev vaagnapõhi otseselt seotud seksuaalse naudinguga. Naistel parandab see vereringet tupe piirkonnas, suurendab tundlikkust ja võib muuta orgasmid intensiivsemaks. Meestel aitavad tugevad vaagnapõhjalihased saavutada ja säilitada erektsiooni ning võivad aidata enneaegse ejakulatsiooni kontrollimisel.

Seljavalude vähenemine ja rühi paranemine

Vaagnapõhjalihased töötavad koostöös sügavate kõhulihaste ja seljalihastega, moodustades keha “korseti”. Kui vaagnapõhi on tugev, toetab see lülisammast ja aitab vähendada alaseljavalusid, mis on sageli tingitud nõrgast kerelihaste süsteemist.

Ettevalmistus: Kuidas leida õiged lihased?

Kõige suurem väljakutse Kegeli harjutuste juures on õigete lihaste isoleerimine. Paljud inimesed pingutavad ekslikult tuharaid, reisi või kõhulihaseid, mis ei anna soovitud tulemust.

Õigete lihaste leidmiseks proovi järgmisi meetodeid:

  1. Joa peatamise test: Järgmine kord tualetis olles proovi urineerimise ajal uriinijuga poole pealt peatada või aeglustada. Lihased, mida selleks kasutad, ongi vaagnapõhjalihased. NB! Ära muuda seda harjumuseks! Uriinioa regulaarne peatamine võib kahjustada põit ja neerusid. Kasuta seda meetodit ainult üks-kaks korda lihaste tuvastamiseks.
  2. Gaaside kinnihoidmise kujutluspilt: Kujuta ette, et pead seltskonnas tagasi hoidma soolegaasi. Pinguta päraku ümber olevaid lihaseid, justkui tõmbaksid neid sissepoole ja üles. See peaks aktiveerima ka eesmised vaagnapõhjalihased.
  3. Peegli kasutamine: Naistel võib abi olla peegli kasutamisest. Pingutades vaagnapõhjalihaseid, peaks olema näha lahkliha piirkonna liikumist sissepoole (keha suunas).

Samm-sammuline juhend harjutuste sooritamiseks

Kui oled õiged lihased üles leidnud, on aeg alustada treeninguga. Alustamiseks vali vaikne koht, kus saad keskenduda. Algajatel on kõige lihtsam harjutusi teha selili lamades, põlved kõverdatud ja jalad kergelt harkis, sest nii on gravitatsiooni mõju väiksem ja lihaseid lihtsam tunnetada.

Baastehnika: Pinguta ja lõdvesta

  • Samm 1: Tühjenda põis enne alustamist. Täis põiega harjutamine võib nõrgestada lihaseid ja suurendada infektsiooniohtu.
  • Samm 2: Hinga rahulikult sisse ja välja. Ära hoia hinge kinni.
  • Samm 3: Pinguta vaagnapõhjalihaseid, tõmmates neid sissepoole ja üles. Kujuta ette, et sõidad liftiga esimeselt korruselt teisele.
  • Samm 4: Hoia pinget 3–5 sekundit. Alguses võib see tunduda raske, kuid aja jooksul suudad hoida kauem.
  • Samm 5: Lõdvesta lihased aeglaselt ja täielikult järgmise 3–5 sekundi jooksul. Lõdvestusfaas on sama oluline kui pingutusfaas, et vältida lihaste liigset toonust (hüpertoonust).
  • Samm 6: Korda tsüklit 10 korda. See moodustab ühe seeria.

Püüa teha 3 seeriat päevas. Kui 5 sekundit hoidmist on liiga raske, alusta 2-3 sekundist ja kasvata aega järk-järgult 10 sekundini.

Sagedased vead, mida vältida

Kegeli harjutused on tõhusad vaid siis, kui neid tehakse õigesti. Vale tehnika võib probleeme hoopis süvendada. Siin on peamised ohukohad:

Kõhu ja tuharate pingutamine. Pane käsi kõhule harjutuste tegemise ajal. Kõht peaks jääma pehmeks ja liikumatuks. Samuti ei tohiks tuharad kokku tõmbuda ega reied liikuda. Töö peab toimuma keha sees.

Hinge kinnihoidmine. Paljud inimesed hoiavad pingutuse ajal hinge kinni, mis tõstab kõhuõõne rõhku ja surub vaagnapõhja allapoole – see on vastupidine soovitud efektile. Hinga rahulikult ja ühtlaselt läbi kogu harjutuse.

Liigne innukus. Nagu iga lihas, võivad ka vaagnapõhjalihased väsida. Kui teed harjutusi liiga palju või liiga intensiivselt, võib tekkida lihasvalu ja ajutine kontrolli kaotus. Järjepidevus on olulisem kui intensiivsus.

Lõdvestuse unustamine. Mõned inimesed keskenduvad vaid pingutusele ja ei lase lihastel täielikult lõdvestuda. See võib viia krooniliselt pinges vaagnapõhjani, mis põhjustab vaagnavalu ja urineerimisraskusi.

Erisused meestele ja naistele

Kuigi lihasgrupp on sama, on motivatsioon ja fookus meestel ja naistel veidi erinev.

Meestele

Meeste puhul on Kegeli harjutused eriti olulised pärast eesnäärme radikaalset eemaldamist (prostatektoomiat), et taastada pidavus. Samuti on need kasulikud erektsioonihäirete korral, kuna harjutus pumpab verd peenisesse. Mehed peaksid pingutamisel keskenduma tundele, nagu tõstaksid munandeid ülespoole ja keha sisse.

Naistele

Naistel on fookus sageli sünnitusjärgsel taastumisel või organite allavaje (prolapsi) ennetamisel. Menopausi ajal, mil östrogeeni tase langeb, muutuvad koed õhemaks ja nõrgemaks, mistõttu on lihastrenn sel perioodil kriitilise tähtsusega. Raseduse ajal harjutuste tegemine on üldiselt ohutu ja soovitatav, kuid alati tasub konsulteerida ämmaemanda või arstiga.

Korduma kippuvad küsimused (FAQ)

Kui kaua läheb aega tulemuste nägemiseni?

Nagu iga jõutreeningu puhul, ei juhtu muutused üleöö. Enamik inimesi märkab esimesi tulemusi – näiteks vähenenud uriinileket – umbes 4–6 nädala pärast, kui harjutusi tehakse igapäevaselt. Maksimaalse tulemuse saavutamiseks võib kuluda 3–6 kuud.

Kas Kegeli harjutusi võib teha liiga palju?

Jah. Ületreenimine võib põhjustada lihaste väsimust, mis omakorda suurendab lekkeohtu. Järgi soovitatud rutiini (nt 3 seeriat päevas) ja anna lihastele puhkust, kui tunned valu või ebamugavust.

Kas ma vajan abivahendeid?

Enamikul juhtudel pole abivahendeid vaja. Siiski on olemas tupekuulid (naistele) ja biotagasiside seadmed, mis aitavad kontrollida, kas pingutate õigeid lihaseid. Kui olete ebakindel oma tehnika osas, konsulteerige vaagnapõhja füsioterapeudiga.

Kas harjutusi tohib teha menstruatsiooni ajal?

Jah, menstruatsioon ei ole vastunäidustuseks. Tegelikult võivad kerged vaagnapõhjaharjutused aidata leevendada menstruatsioonivalusid, parandades vereringet vaagnapiirkonnas. Siiski kuulake oma keha – kui tunnete ebamugavust, tehke paus.

Mida teha, kui harjutused tekitavad valu?

Kegeli harjutused ei tohiks olla valusad. Valu võib viidata valele tehnikale või olemasolevale terviseprobleemile (nt infektsioon või krooniline vaagnavalu sündroom). Valu korral lõpetage harjutused koheselt ja konsulteerige arstiga.

Kuidas muuta treening elustiili osaks

Edu võti peitub harjumuse loomises. Kuna Kegeli harjutused on teistele nähtamatud, saab neid teha peaaegu igal pool – kontorilaua taga istudes, foori taga oodates, telerit vaadates või järjekorras seistes. Alguses on siiski soovitatav harjutada rahulikus keskkonnas, et kinnistada õige tehnika.

Hea nipp on siduda harjutused mõne igapäevase tegevusega. Näiteks võid teha ühe seeria iga kord pärast e-kirjade lugemist, uudiste vaatamise ajal või vahetult enne uinumist. Samuti on oluline meeles pidada “The Knack” tehnikat: pinguta vaagnapõhjalihaseid teadlikult vahetult enne köhimist, aevastamist või raskuse tõstmist. See kaitseb vaagnapõhja äkilise surve eest ja aitab vältida lekkeid.

Vaagnapõhjalihaste tervis on maraton, mitte sprint. Saavutatud toonuse säilitamiseks tuleb harjutusi teha elu lõpuni, kuid kui baastugevus on saavutatud, piisab sageli vaid ühest seeriast päevas, et hoida lihased töökorras ja ennetada tuleviku tervisemuresid.