Igaüks meist on tõenäoliselt kogenud seda ebamugavat hetke: hambaid pestes või niiditades märkame sülituskausis vereriba. Sageli eiratakse seda ohumärki või loodetakse, et see möödub iseenesest, kuid veritsevad igemed on peaaegu alati märk algavast või juba süvenenud põletikust. Kuigi internetiavarused on täis “imeravimeid” ja vanaemade tarkusi, on hambaarsti pilgu läbi oluline eristada müüte tegelikkusest. Kodune ravi on igemepõletiku ehk gingiviidi puhul äärmiselt oluline, kuid see toimib vaid siis, kui mõistame põletiku tekkemehhanisme ja kasutame õigeid võtteid. Järgnev artikkel süveneb põhjalikult sellesse, millised kodused vahendid tegelikult töötavad, millised on ohtlikud ja kuidas oma suuhügieeni rutiini muuta, et põletik taanduks jäädavalt.
Miks igemepõletik üldse tekib?
Enne ravi alustamist on kriitilise tähtsusega mõista vaenlase olemust. Igemepõletik ehk gingiviit on enamasti põhjustatud hambakatust – kleepuvast bakterite massist, mis koguneb hammastele ja igemepiirile. Kui kattu regulaarselt ja korrektselt ei eemaldata, ärritavad selles elavad bakterid igemekudet, põhjustades punetust, turset ja veritsust. Aja jooksul võib pehme katt mineraliseeruda ja muutuda hambakiviks, mida koduste vahenditega enam eemaldada ei saa.
Peamised sümptomid, mida tähele panna, on:
- Veritsemine: Eriti hammaste pesemise või niiditamise ajal. Terve ige ei peaks veritsema.
- Värvimuutus: Põletikus ige on tumepunane või lillakas, terve ige aga heleroosa.
- Turse: Igemed võivad tunduda “kobisad” ja kaotada oma kindla struktuuri.
- Halb hingeõhk: Pidev ebameeldiv maitse suus või lõhn, mis ei kao ka pärast pesu.
Mehaaniline puhastus on ravi alustala
Kõige ausam tõde on see, et ükski loputusvedelik ega ravimtaim ei ravi igemepõletikku, kui hambakatu mehaaniline eemaldamine on puudulik. Koduse ravi esimene ja kõige tähtsam samm on hügieeniharjumuste radikaalne parandamine. Bakterid tuleb füüsiliselt hävitada ja nende elukeskkond lõhkuda.
Hambaarstid soovitavad järgmist rutiini põletiku kontrolli alla saamiseks:
- Õige harjamistehnika: Unustage tugev nühkimine. Kasutage pehmet (soft) hambaharja ja asetage see 45-kraadise nurga all igemeääre vastu. Tehke lühikesi vibreerivaid liigutusi, et harjased ulatuksid veidi igeme alla, kus bakterid peituvad.
- Hambaniit on kohustuslik: Igemepõletik saab tihti alguse hammaste vahelt, kuhu hambahari ei ulatu. Niiditada tuleks kord päevas, soovitavalt õhtuti enne pesu. Viige niit ettevaatlikult hamba ja igeme vahele, moodustades C-kuju ümber hamba, ja liigutage seda üles-alla.
- Hambavaheharjad: Kui hammaste vahed on suuremad, on tavalisest niidist tõhusamad spetsiaalsed vaheharjad. Need puhastavad suurema pinna ja masseerivad igemeid, parandades vereringet.
Soolalahus – lihtne, odav ja teaduslikult tõestatud
Kui mehaaniline puhastus on paigas, saab asuda toetavate vahendite juurde. Üks vanimaid ja tõhusamaid koduseid vahendeid on soolalahusega loputamine. Sool on looduslik desinfitseerija, mis aitab vähendada turset tänu osmoosile – see tõmbab põletikulistest kudedest liigse vedeliku välja ja loob bakteritele ebasoodsa keskkonna.
Kuidas valmistada ja kasutada:
Segage pool kuni üks teelusikatäis tavalist lauasoola klaasi sooja veega. Segage, kuni sool on täielikult lahustunud. Loputage suud lahusega umbes 30 sekundit ja sülitage välja. Korrake protseduuri 2–3 korda päevas, eriti pärast söömist. Oluline on mitte neelata soolavett ja mitte kasutada liiga kuuma vett, mis võiks niigi ärritunud igemeid kahjustada.
Klooriheksidiiniga suuveed: millal ja kuidas?
Apteekides on saadaval lai valik suuvedelikke, kuid igemepõletiku “kuldstandardiks” peetakse klooriheksidiini sisaldavaid tooteid. See aine on tugev antiseptikum, mis hävitab laia spektrit baktereid ja seeni. Siiski ei ole see mõeldud igapäevaseks pikaajaliseks kasutamiseks.
Klooriheksidiini tasub kasutada kuurina (tavaliselt 7–14 päeva) ägeda põletiku faasis. Pikemaajaline kasutamine võib põhjustada hammaste ja keele tumedat värvumist ning maitsetundlikkuse muutusi. Samuti on oluline teada, et mõned hambapastades sisalduvad ained (näiteks naatriumlaurüülsulfaat) võivad klooriheksidiini toimet vähendada, mistõttu tuleks hammaste pesu ja suuloputuse vahele jätta vähemalt 30 minutit.
Looduslikud õlid ja taimsed vahendid
Loodusravi pooldajate seas on populaarsust kogunud mitmed õlid ja taimed. Kuigi need ei asenda hambaarsti, on teatud vahenditel põletikuvastane toime, mida toetavad ka mõningad uuringud.
Kookosõli ja “Oil Pulling”
Õliga suu loputamine ehk oil pulling on pärit iidsest Ayurveda meditsiinist. See hõlmab supilusikatäie kookosõli (või seesamiõli) hoidmist ja loksutamist suus 15–20 minutit. Kookosõli sisaldab lauriinhapet, millel on antimikroobsed omadused. Kuigi see ei eemalda hambakivi, võib see aidata vähendada katu hulka ja pakkuda igemetele leevendust. Oluline on õli mitte alla neelata, kuna see on täis suust korjatud baktereid.
Aloe vera geel
Aloe vera on tuntud oma nahka rahustava toime poolest, kuid see on efektiivne ka suu limaskesta puhul. Uuringud on näidanud, et 100% puhas aloe vera mahlaga loputamine või geeli määrimine otse põletikulisele igemele võib vähendada veritsust ja turset sama tõhusalt kui mõned keemilised vahendid. See on hea alternatiiv neile, kellel on tundlikud igemed ja kes ei talu kangeid suuvesi.
Teepuuõli
Teepuuõli on tugev looduslik antiseptik. Siiski tuleb sellega olla äärmiselt ettevaatlik. Puhas eeterlik õli on limaskestadele söövitav. Koduseks kasutamiseks tuleks valida spetsiaalne hambapasta või suuvesi, mis sisaldab teepuuõli ohutus kontsentratsioonis, või lisada vaid üks tilk eeterlikku õli klaasile veele. Liigne kasutamine võib põhjustada ärritust.
Toitumise roll igemete tervises
Sageli unustatakse, et igemete tervis algab seestpoolt. Põletikuline protsess on keha reaktsioon ja sellega toimetulekuks vajab organism ressursse. Kui teie toidulaud on ühekülgne, on immuunsüsteem nõrgem ja võitlus bakteritega raskendatud.
- C-vitamiin: See on kollageeni tootmiseks hädavajalik vitamiin, mis aitab hoida igemekudet tugevana ja elastsena. C-vitamiini puudus (äärmuslikul kujul skorbuut) viib igemete veritsuse ja hammaste väljalangemiseni. Sööge tsitruselisi, kiivit, paprikat ja marju.
- Suhkru vähendamine: Suhkur on katu bakterite peamine kütus. Mida rohkem suhkrut ja süsivesikuid te tarbite, seda kiiremini paljunevad bakterid ja seda happelisemaks muutub suukeskkond.
- Kalgid köögiviljad: Toore porgandi või õuna närimine toimib loodusliku hambaharjana, stimuleerides igemeid ja suurendades süljeeritust, mis neutraliseerib happeid.
Mida kindlasti vältida koduse ravi puhul?
Kõik, mida loete foorumitest või kuulete tuttavatelt, ei ole ohutu. Hambaarstina näen sageli patsiente, kes on oma olukorda koduste “trikkidega” halvendanud. Siin on mõned asjad, mida tuleks vältida:
Esiteks, vältige kangeid happeid nagu puhas sidrunimahl või äädikas otse hammastele ja igemetele määrimist. Kuigi hape tapab baktereid, söövitab see halastamatult hambaemaili, muutes hambad tundlikuks ja lagunemisele vastuvõtlikumaks.
Teiseks, ärge kasutage puhast vesinikperoksiidi loputamiseks, kui te pole kindel selle lahjenduses. Liiga kange lahus võib tekitada limaskestale tõsiseid keemilisi põletusi. Ohutu on kasutada apteegis müüdavaid 3% lahuseid, mida on segatud veega vahekorras 1:1, kuid soolavesi on üldjuhul ohutum valik.
Kolmandaks, hoiduge liiga tugevast harjamisest. Müüt, et veritsevat iget peab “karastama” tugeva nühkimisega, on väär. See traumeerib niigi põletikulist kudet ja võib põhjustada igeme taandumist, paljastades hambakaelad.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Kas igemepõletik on nakkav?
Jah, teatud määral. Igemepõletikku põhjustavad bakterid võivad levida sülje kaudu, näiteks suudlemisel või söögiriistade jagamisel. Siiski sõltub haiguse teke vastuvõtja suuhügieenist ja immuunsüsteemist. Kui teie hügieen on korras, ei pruugi bakterite ülekandumine haigust põhjustada.
Kui kiiresti kodune ravi tulemusi annab?
Algstaadiumis igemepõletiku (gingiviidi) puhul peaksite märkama paranemist umbes 10–14 päeva jooksul pärast hügieeniharjumuste parandamist ja korrapärast niiditamist. Kui veritsus püsib kauem kui kaks nädalat hoolimata korralikust puhastusest, tuleb pöörduda hambaarsti poole.
Kas söögisooda aitab igemepõletiku vastu?
Söögisooda on aluseline ja aitab neutraliseerida suu happelist keskkonda ning võib aidata kattu eemaldada. Siiski on see abrasiivne. Seda võib kasutada hambapasta asemel paar korda nädalas, kuid liigne kasutamine võib kahjustada hambaemaili. Pigem sobib sooda lahustatud kujul suu loputamiseks.
Miks suitsetajatel igemed vähem veritsevad, kuigi neil on põletik?
See on ohtlik illusioon. Nikotiin ahendab veresooni, mistõttu igemete verevarustus on häiritud ja tavapärane põletikusümptom – veritsus – on maskeeritud. See tähendab, et suitsetajatel võib haigus areneda märkamatult kaugelearenenud parodontiidiks, enne kui nad probleemist aru saavad.
Kas ma saan ravida parodontiiti kodus?
Ei. Kui igemepõletik on edasi arenenud parodontiidiks (kude ja luu on hakanud hävima ning tekkinud on sügavad igemetaskud), ei aita ainult kodused vahendid. Hambakivi, mis asub sügaval igeme all, saab eemaldada vaid hambaarst spetsiaalsete instrumentidega. Kodune ravi on sellisel juhul toetav, kuid mitte piisav.
