HIV ehk inimese immuunpuudulikkuse viirus on teema, mis on aastakümneid olnud ümbritsetud hirmudest, müütidest ja häbimärgistamisest. Tänapäeva meditsiin on teinud tohutuid edusamme, muutes selle surmaga lõppevast haigusest krooniliseks, kuid kontrolli all hoitavaks seisundiks. Siiski on ravi edukuse võtmeks varajane avastamine. Paljud inimesed elavad teadmatuses, kandes viirust edasi, sest nad ei oska märgata keha saadetud hoiatussignaale või peavad neid ekslikult tavaliseks külmetuseks või stressiks. Arstina on minu kohus selgitada, millised on need sümptomid, mida ei tohiks kunagi tähelepanuta jätta, ja miks on testimine ainus kindel viis oma tervise üle kontrolli saavutamiseks.
Miks on varajane märkamine kriitilise tähtsusega?
Kui HIV jääb diagnoosimata ja ravimata, ründab see järk-järgult immuunsüsteemi, hävitades CD4-rakke (T-rakke), mis on organismi kaitsevõime alustalad. Mida kauem viirus kehas vabalt paljuneb, seda nõrgemaks muutub inimese vastupanuvõime nakkustele ja teatud tüüpi vähkkasvajatele. Varajane avastamine võimaldab alustada antiretroviirusraviga (ARV), mis surub viiruse hulga veres nii madalale, et see ei kahjusta enam immuunsüsteemi ega levi edasi seksuaalpartneritele. Seetõttu on sümptomite tundmine esimene samm oma tervise ja tuleviku kaitsmisel.
Äge HIV-nakkus: esmased märgid
Paljud inimesed ei tea, et vahetult pärast nakatumist kogeb suur osa (kuid mitte kõik) patsiente ägedat haigushoogu. Seda nimetatakse serokonversiooniks ja see leiab aset tavaliselt 2–4 nädalat pärast kokkupuudet viirusega. See on aeg, mil organism üritab sissetungijaga võidelda.
Palavik ja öine higistamine
Üks sagedasemaid esmaseid sümptomeid on ootamatu ja seletamatu palavik. See ei pruugi olla väga kõrge, püsides sageli 37,5–38,5 kraadi juures, kuid sellega kaasneb sageli tugev väsimus. Palavikuga võivad kaasneda öised higistamised. Need ei ole lihtsalt kerge niiskus, vaid higistamine, mis võib olla nii intensiivne, et ööriided ja voodipesu ligunevad täielikult läbi. Kui kogete sellist higistamist ilma ilmselge põhjuseta (nagu liiga soe tuba või menopaus), on see tõsine ohumärk.
Kurguvalu ja lümfisõlmede suurenemine
Kuna HIV on süsteemne infektsioon, reageerib sellele kogu lümfisüsteem. Ägedas faasis aetakse sümptomeid sageli segi gripi või mononukleoosiga. Patsiendid kaebavad tugeva kurguvalu üle, mis neelamisel häirib. Samal ajal võivad suureneda lümfisõlmed, eriti kaelal, kaenlaalustes ja kubemepiirkonnas. Erinevalt tavalisest külmetusest, kus lümfisõlmed taanduvad paari päevaga, võivad HIV puhul need jääda paistesse nädalateks.
Väsimus ja lihasvalud
Immuunsüsteemi võitlus viirusega nõuab tohutult energiat. Tulemuseks on kurnatus, mis ei leevendu ka pärast korralikku und. Inimene võib tunda end pidevalt “läbipekstuna”. Sellega kaasnevad sageli liigese- ja lihasvalud, mis ei ole seotud füüsilise koormusega. See on keha üldine põletikuline reaktsioon.
Nahamuutused ja lööbed
Nahk on meie tervise peegel ja HIV-nakkus avaldub seal sageli väga spetsiifilisel moel. Nahalööve võib tekkida nii nakkuse algfaasis kui ka hilisemates staadiumites.
Esmase nakkuse ajal võib tekkida nn makulopapuloosne lööve. See koosneb väikestest punastest või pruunikates laikudest ja kumedest, mis tavaliselt ei sügele. Lööve ilmub sagedamini ülakehale, näole ja peopesadele, kuid võib esineda kõikjal. Kuna see ei sügele ja võib meenutada allergiat või reaktsiooni pesuvahendile, jäetakse see tihti tähelepanuta. Kui teil tekib seletamatu lööve koos gripilaadsete sümptomitega, on see põhjus arsti poole pöördumiseks.
Seedeelundkonna häired
Vähem räägitakse sellest, et HIV mõjutab ka seedetrakti. Iiveldus, oksendamine ja kõhulahtisus on sümptomid, mis võivad ilmneda varases staadiumis. Kui need sümptomid kestavad kauem kui nädal ja ei allu tavapärasele kodusele ravile, ei tohiks neid pidada lihtsalt toidumürgituseks või viiruseks. Pikaajaline kõhulahtisus on kurnav ja viib organismist välja vajalikke aineid, kiirendades kaalulangust.
Varjatud periood ehk asümptomaatiline staadium
Pärast esmast ägedat faasi kaovad sümptomid tavaliselt iseenesest. Järgneb kliiniliselt latentne periood, mida nimetatakse ka krooniliseks HIV-nakkuseks. See on viiruse arengus kõige petlikum aeg.
Selles faasis võib inimene tunda end täiesti tervena. Tal ei pruugi olla ühtegi kaebust. See periood võib kesta mõnest aastast kuni isegi kümne aastani (ravimata juhtudel). Oht seisneb selles, et vaatamata heale enesetundele paljuneb viirus organismis edasi ja hävitab immuunsüsteemi. Samuti on inimene sel ajal nakkusohtlik. Enamik HIV levikust toimubki just selles faasis, kus inimesed ei tea oma nakatumisest. Seetõttu ei saa enesetunde puudumist võtta märgina, et olete terve.
Suuõõne tervis kui indikaator
Hambaarstid on sageli esimesed spetsialistid, kes võivad kahtlustada immuunpuudulikkust. Nõrgenenud immuunsüsteem ei suuda kontrollida suus loomulikult elavaid seeni ja baktereid.
- Soor ehk kandidoos: See avaldub valkja katuna keelel, suulaes või põskede siseküljel. Kuigi soori võib esineda ka väikelastel või pärast antibiootikumikuuri, on see täiskasvanud, muidu tervel inimesel haruldane ja viitab sageli immuunsüsteemi häirele.
- Hairy leukoplakia: See on spetsiifiline seisund, mille puhul keele külgedele tekivad valged, karvased või lainelised laigud, mida ei saa ära pühkida. See on tugev viide nõrgenenud immuunsüsteemile.
Kaugelearenenud haigus ja oportunistlikud nakkused
Kui HIV jääb aastateks avastamata ja ravimata, jõuab haigus faasi, mida nimetatakse AIDS-iks (omandatud immuunpuudulikkuse sündroom). Selles staadiumis on immuunsüsteem sedavõrd kahjustatud, et organism ei suuda enam võidelda haigustega, millega terve inimene kergelt toime tuleks. Neid nimetatakse oportunistlikeks nakkusteks.
Selles faasis võivad sümptomid olla väga tõsised:
- Kiire kaalulangus: Sageli nimetatakse seda “kõhetumiseks”. Kaal võib langeda drastiliselt ilma dieedi või treeninguta.
- Pikaajaline palavik: Palavik, mis kestab nädalaid.
- Krooniline kõhulahtisus.
- Kopsupõletik: Eriti Pneumocystis-pneumoonia, mis on AIDS-i patsientidel sagedane.
- Mäluhäired ja neuroloogilised probleemid: Viirus võib mõjutada ka aju, põhjustades keskendumisraskusi või depressiooni.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
HIV teema tekitab palju segadust ja hirme. Siin on vastused levinumatele küsimustele, mida arstidelt sageli küsitakse.
Kas ma võin nakatuda HIV-sse suudlemisel või ühiste nõude kasutamisel?
Ei. HIV ei levi sülje, pisarate ega higiga. See ei levi ka kätlemisel, kallistamisel, tualettruumi jagamisel ega samadest nõudest söömisel. Viirus levib peamiselt kaitsmata seksuaalvahekorras, vere kaudu (nt süstla jagamisel) või emalt lapsele raseduse/sünnituse ajal.
Kui kiiresti pärast kahtlast vahekorda peaksin end testima?
See sõltub testi tüübist. Enamik teste otsib verest antikehi, mida keha toodab viiruse vastu. Nende tekkimiseks kulub aega – seda nimetatakse “akna perioodiks”. Kiirtestid võivad näidata tulemust umbes 4–12 nädalat pärast nakatumist. Veenivere laboratoorsed testid on tundlikumad ja võivad nakkuse avastada juba 2–4 nädalat pärast kokkupuudet. Kui kahtlus on suur, tasub testida kohe ja korrata testi 3 kuu möödudes.
Kas HIV tähendab tänapäeval surmaotsust?
Absoluutselt mitte. Tänapäevane ravi on äärmiselt tõhus. Õigeaegse ravi korral võivad HIV-positiivsed inimesed elada sama kaua ja täisväärtuslikku elu kui iga teine inimene. Veelgi enam, ravi viib viiruse taseme veres nii madalale, et seda ei ole võimalik tuvastada, mis tähendab, et nad ei nakata oma partnereid.
Kuidas ma saan vahet teha tavalisel gripil ja HIV esmastel sümptomitel?
Ainult sümptomite põhjal on seda võimatu teha, kuna need on väga sarnased. Peamine erinevus on kontekst: kas teil on olnud riskikäitumist (kaitsmata vahekord uue partneriga)? Samuti kipuvad HIV sümptomid (eriti lümfisõlmede paistetus) kestma kauem kui tavaline gripp. Ainus viis kindlalt teada saada on teha test.
Tänapäevane ravi ja elukvaliteet
Kõige olulisem sõnum, mida soovin edastada, on see, et hirmul ei tohi lasta valitseda. HIV diagnoos ei ole enam see, mis ta oli 30 aastat tagasi. Eestis on HIV-ravi kõigile, sealhulgas ravikindlustuseta isikutele, tasuta ja kättesaadav. Ravi eesmärk on saavutada olukord, kus viiruskoormus veres on “määramatu”.
Teaduslikult on tõestatud printsiip U=U (Undetectable = Untransmittable) ehk “Määramatu = Nakkusohutu”. See tähendab, et inimene, kes võtab korrapäraselt ravimeid ja kelle veres on viirus alla määratava piiri, ei anna viirust edasi oma seksuaalpartnerile. See teadmine on vähendanud stigmat ja võimaldab HIV-positiivsetel inimestel luua perekondi ja saada terveid lapsi.
Kui märkate endal artiklis kirjeldatud sümptomeid või kui teil on olnud kaitsmata vahekord, on testimine vastutustundlik ja hooliv tegu iseenda ning teiste suhtes. Eestis saab anonüümset ja tasuta testimist teha paljudes nõustamiskabinettides üle riigi. Tervisekontroll ei ole märk usaldamatusest partneri vastu, vaid märk enesehoolitsusest ja teadlikkusest.
