Toomas Tikk: avameelne pilk minevikku ja uued plaanid

Toomas Tikk on nimi, mis on viimastel aastatel kõlanud üha sagedamini Eesti ettevõtlusmaastikul, innovatsiooniklubides ja juhtimisalastel konverentsidel. Tema teekond ei ole olnud tüüpiline edulugu, mida iseloomustaks sirgjooneline tõus tippu, vaid pigem põnev ja kohati käänuline rada, mis on nõudnud suurt eneseületust, riskijulgust ja oskust õppida ebaõnnestumistest. Selles avameelses vestluses vaatame lähemalt mehe taha, uurides, mis on tema motivatsiooni allikad, kuidas ta on kujundanud oma väärtushinnanguid ning milliseid ambitsioonikaid plaane ta järgnevateks aastateks on seadnud. See ei ole lihtsalt lugu karjäärist, vaid lugu inimesest, kes julgeb unistada suurelt ja tegutseda läbimõeldult.

Alguspunkt ja kujunemisaastad

Kõik saab alguse vundamendist ning Toomas Tiku puhul pole see erandiks. Tema lapsepõlv ja varajane noorus olid täis uudishimu maailma toimimise vastu. Juba varakult tundis ta huvi selle vastu, kuidas süsteemid – olgu need siis tehnilised või sotsiaalsed – omavahel haakuvad. See huvi viis teda varakult inseneriteaduste ja majanduse ristumiskohta, kus ta õppis, et tehniline lahendus on vaid pool võitu, kui puudub äriline mõistmine.

Tema varajane tööelu algas üsna tavapäraselt, kuid juba siis eristus ta oma kolleegidest sooviga mõelda “kastist välja”. Ta ei leppinud olukorraga, kus asju tehti vaid seetõttu, et “nii on alati tehtud”. See küsimus – “miks?” – sai tema lahutamatuks kaaslaseks, mis viis teda sageli konfliktidesse konservatiivsema juhtimiskultuuriga, kuid samal ajal aitas tal märgata võimalusi seal, kus teised nägid vaid probleeme.

Esimesed suured väljakutsed ja õppetunnid

Nagu paljud ettevõtjad, koges ka Toomas oma esimesel tõsisel ettevõtmisel karmi kokkupõrget reaalsusega. Ideest üksi ei piisa; on vaja meeskonda, kapitali ja, mis kõige tähtsam, ajastust. Tema esimene idufirma, mis keskendus logistiliste protsesside automatiseerimisele, ei saavutanud loodetud edu. See oli raske periood, mis õpetas talle kriisiolukorras toimetulekut ja vastutuse võtmist.

  • Ebaõnnestumine on kõige parem õpetaja, kui suudad sellest analüütiliselt järeldused teha.
  • Meeskonna dünaamika on sageli olulisem kui tehniline geniaalsus.
  • Raha ei tohiks olla ainus motivaator, sest rasketel aegadel see ei hoia sind edasi liikumas.
  • Võime pivotida ehk suunda muuta on ellujäämise võti.

Teekond enesearengu ja teadlikkuse suunas

Pärast esimese ettevõtmise lõppemist võttis Toomas aja maha. See ei olnud puhkus, vaid sügav sisekaemus. Ta mõistis, et tema juhistiil oli liialt autokraatlik ja suunatud vaid tulemustele, unustades inimfaktori. See periood tähistas tema kui juhi ja inimese jaoks suurt pööret. Ta hakkas teadlikult tegelema emotsionaalse intelligentsuse arendamisega, luges kümneid raamatuid psühholoogiast ja juhtimisest ning hakkas rakendama uusi meetodeid oma igapäevatöös.

Tema tänane juhistiil põhineb usaldusel ja delegeerimisel. Ta usub, et juhi ülesanne ei ole mitte käskida, vaid luua keskkond, kus andekad inimesed saavad särada. See lähenemine on toonud kaasa märgatava muutuse tema juhitud projektide õnnestumismäärades.

Kuidas tekkis visioon tänaseks eduks

Pärast pikka analüüsiprotsessi sündis idee, mis sai tema tänase edu alustalaks. Ta märkas turul tühimikku, mis oli seotud digitaliseerimise ja inimkeskse juhtimise ühendamisega. Paljud ettevõtted investeerisid küll tarkvarasse, kuid unustasid töötajate koolitamise ja protsesside ümberkorraldamise. Toomas otsustas luua lahenduse, mis ühendab tehnoloogia ja inimese vajadused.

See visioon ei sündinud üleöö. See oli tulemus sadadest vestlustest klientidega, tööturgude analüüsist ja katse-eksituse meetodil saadud kogemustest. Tänaseks on sellest ideest kasvanud välja mitmeid edukaid projekte, mis on muutnud seda, kuidas mitmed Eesti ettevõtted oma igapäevatööd korraldavad.

Peamised väärtused, mida Toomas Tikk järgib

  1. Läbipaistvus – ausus nii töötajate kui klientidega on pikaajaliste suhete alus.
  2. Pidev õppimine – maailm muutub kiiresti, seega peab ka inimene pidevalt arenema.
  3. Inimkesksus – tehnoloogia on tööriist, kuid ettevõtte teevad inimesed.
  4. Jätkusuutlikkus – otsused ei tohi põhineda vaid lühiajalisel kasumil, vaid ka pikaajalisel mõjul.

Tulevikuplaanid ja ambitsioonid

Küsimusele, mida toob tulevik, vastab Toomas kindlameelselt ja ilma liigse ilustamiseta. Ta ei usu “kiire rikastumise” skeemidesse. Tema fookus on pikaajalisel väärtuse loomisel. Järgnevate aastate plaanid on seotud nii olemasolevate ettevõtete skaleerimisega kui ka panustamisega uutesse, sotsiaalselt vastutustundlikesse projektidesse.

Ta plaanib laiendada oma tegevust rahvusvahelistele turgudele, tuues esile Eesti ettevõtluskultuuri parimaid praktikaid. Samuti on tal plaanis panustada rohkem aega mentorlusesse, aidates uusi ettevõtjaid vältida neid vigu, mida ta ise oma karjääri alguses tegi. Ta usub, et teadmiste jagamine on parim viis ühiskonda panustada.

Tehnoloogia roll tulevikus

Tehnoloogia areng, eriti tehisintellekti vallas, toob kaasa suuri muutusi. Toomas näeb selles tohutut võimalust, mitte ohtu. Tema hinnangul kaovad rutiinsed töökohad, kuid asemele tulevad loovamad ja strateegilisemad ametikohad. Ta valmistub selleks muutuseks, koolitades oma meeskondi kasutama uusimaid tööriistu, et tõsta efektiivsust ja loovust.

Korduma kippuvad küsimused

Mis on olnud teie suurim ebaõnnestumine ja mida te sellest õppisite?
Minu suurim ebaõnnestumine oli esimese ettevõtte puhul liigne keskendumine tootele ja vähene keskendumine klientide tegelikele vajadustele. Õppisin, et toode võib olla tehniliselt geniaalne, aga kui keegi seda ei vaja või ei ole valmis selle eest maksma, siis see ei ole äri. Tänapäeval alustan alati probleemi valideerimisest, mitte lahenduse arendamisest.

Kuidas te tasakaalustate töö- ja eraelu?
See on pidev väljakutse. Olen õppinud, et puhkamine on produktiivsuse lahutamatu osa. Kui ma ei puhka, siis ma ei suuda teha selgeid otsuseid. Olen kehtestanud endale ranged reeglid – nädalavahetused on pühendatud perele ja hobidele, ning kui olen puhkusel, siis ma tõesti puhkan. See võimaldab mul olla tööl olles sada protsenti kohal.

Millist nõu annaksite noorele ettevõtjale?
Ole julge ja alusta kohe. Ära oota, et kõik oleks ideaalne, sest ideaalset hetke ei tule kunagi. Ole valmis ebaõnnestuma, võta see õppetunnina ja liigu edasi. Ja kõige tähtsam – ümbritse end inimestega, kes on targemad kui sina ise.

Milline on teie suhe kriitikaga?
Kriitika on tasuta konsultatsioon. Alguses oli seda raske vastu võtta, kuid nüüd ma naudin seda. Kui keegi annab sisukat tagasisidet, on see võimalus asju paremini teha. Muidugi on oluline eristada konstruktiivset kriitikat lihtsalt negatiivsusest, kuid enamasti on neil mõlemal oma tera tõde sees.

Eesti ettevõtluskeskkonna hetkeseis ja väljavaated

Vaadates Eesti ettevõtlusmaastikku tervikuna, on Toomas optimistlik, kuid realistlik. Meil on suurepärane digitaalne infrastruktuur ja ettevõtlik vaim, kuid meil on veel arenguruumi juhtimiskultuuris ja ambitsioonikuses. Paljud ettevõtjad on liiga tagasihoidlikud ja rahulduvad väikesega. Tema eesmärk on olla üks neist, kes julgustab suuremalt mõtlema ja toetab teisi rahvusvahelisele tasemele jõudmisel.

Ta rõhutab, et Eesti eelis on paindlikkus. Me suudame kiiresti kohaneda ja katsetada uusi lahendusi. See on meie konkurentsieelis suuri ja aeglasi majandusi omavate riikide ees. Võti on selles, et me ei jääks oma “edulooga” liialt rahule, vaid otsiksime pidevalt järgmist sammu, mis meid edasi viib.

Toomase teekond on tõestus sellest, et järjepidevus, ausus iseenda vastu ja valmidus õppida viivad tulemusteni. Ta ei ole oma karjääri lõpus, vaid pigem põneva uue peatüki alguses. Tema avameelsus ja valmidus jagada oma kogemusi on inspireerivaks näiteks paljudele, kes otsivad oma teed ettevõtluses või juhtimises.