Põletused on ühed sagedasemad traumad, mis tabavad inimesi ootamatult just koduses keskkonnas – olgu selleks kuum kohv, tuline pliidiplaat, grillimisel tekkinud õnnetus või kokkupuude ohtlike kemikaalidega. Sellises olukorras on sekundid kriitilise tähtsusega, kuid kahjuks tehakse paanikas sageli valesid otsuseid, mis võivad vigastust hoopis süvendada ja paranemisprotsessi pikendada. Levinud rahvatarkused, nagu hapukoore või õli määrimine värskele haavale, on tänapäeva meditsiini seisukohalt mitte ainult kasutud, vaid lausa ohtlikud. Õige tegutsemine esimeste minutite jooksul määrab suuresti selle, kui sügavaks kahjustus kujuneb, kas tekivad armid ja kui kiiresti nahk taastub. Selles põhjalikus juhendis vaatame teaduspõhiselt ja detailselt läbi kõik sammud, mida peab põletuse korral tegema, ning lükkame ümber ohtlikud müüdid.
Põletuse raskusastme määramine: millal piisab kodusest ravist?
Enne ravi alustamist on oluline mõista, kui tõsise vigastusega on tegemist. Põletushaavad klassifitseeritakse sügavuse järgi kolme põhilisse raskusastmesse. Õige hinnang aitab otsustada, kas vajate kiirabi või saate olukorra lahendada koduste vahenditega.
- Esimese astme põletus: See on kõige kergem vorm, mis kahjustab vaid naha pealmist kihti ehk epidermist. Tüüpilisteks tunnusteks on punetus, valulikkus ja kerge turse, kuid ville ei teki. See sarnaneb tugeva päikesepõletusega. Nahk paraneb tavaliselt 3–6 päeva jooksul ilma armideta, kuid võib hiljem ketendada.
- Teise astme põletus: Kahjustus ulatub sügavamale pärisnahka (dermisesse). Nahk on intensiivselt punane, laiguline ja väga valus. Iseloomulikuks tunnuseks on villide teke. Villid võivad tekkida kohe või tundide jooksul. See on kõige valulikum põletusaste, kuna närvilõpmed on ärritatud ja paljastatud. Paranemine võib võtta aega 2–3 nädalat.
- Kolmanda astme põletus: See on sügav koekahjustus, mis hävitab naha täies paksuses ja võib ulatuda nahaaluse rasvkoe, lihaste või isegi luudeni. Paradoksaalsel kombel võib see olla valutu, kuna närvilõpmed on hävinud. Haava piirkond võib olla valge, vahajas, söestunud või tumepruun. Selline vigastus vajab alati ja viivitamatult meditsiinilist sekkumist.
Kuldsed reeglid: esmaabi esimese 20 minuti jooksul
Esimene reaktsioon põletuse korral on sageli paanika, kuid just külma närvi säilitamine on kannatanu jaoks parim abi. Ükskõik millise põletuse korral on esmane eesmärk peatada kuumuse mõju kudedele. Isegi kui olete tuleallikast eemaldunud, jätkub kudedes “küpsemisprotsess” veel mitu minutit. Selle peatamiseks tuleb järgida kindlat protokolli.
1. Jahutamine on kõige alus
Kõige kriitilisem tegevus on põletuskoha jahutamine. Kasutage selleks jahedat (mitte jääkülma!) voolavat vett. Optimaalne veetemperatuur on 18–20 kraadi. Hoidke kahjustatud kohta vee all vähemalt 15–20 minutit. Miks just nii kaua? Uuringud näitavad, et lühem jahutamine leevendab küll hetkelist valu, kuid ei suuda jahutada sügavamal asuvaid kudesid, kus rakkude hävimine jätkub soojusinertsi tõttu.
Oluline hoiatus: Ärge kasutage jääd ega jäävett otse haaval. Jää põhjustab veresoonte järsu ahenemise (vasokonstriktsiooni), mis vähendab verevarustust kahjustatud piirkonnas ja võib põhjustada täiendavaid külmakahjustusi juba niigi traumeeritud nahale.
2. Vabastage piirkond
Põletuse tagajärjel tekib turse väga kiiresti. Eemaldage koheselt põletuskoha lähedusest kõik pigistavad esemed, nagu sõrmused, käevõrud, kellad või kitsad riided. Kui turse on juba tekkinud, võib ehete eemaldamine hiljem osutuda võimatuks ja takistada vereringet, mis omakorda viib koe kärbumiseni. Kui riided on sulanud või kleepunud haava külge, ärge rebige neid jõuga lahti. Lõigake riie haava ümbert lahti ja jätke kinni kleepunud osa arstide eemaldada.
Mida kindlasti vältida: ohtlikud müüdid ja vead
Rahvaluules levib endiselt palju soovitusi, mis teevad rohkem kahju kui kasu. Nende meetodite kasutamine suurendab infektsiooniohtu ja takistab naha loomulikku jahtumist.
- Ärge kasutage rasvaineid: Või, õli, searasv või rasvased salvid tekitavad haavale õhukindla kihi. See kiht “lukustab” kuumuse naha sisse ega lase sellel väljuda, mistõttu põletus süveneb. Lisaks pole toiduained steriilsed ja võivad haava nakatada.
- Hapukoor on keelatud: Kuigi külm hapukoor tundub hetkeks leevendav, sisaldab see piimhappebaktereid ja muid mikroorganisme. Katkisele nahale kantuna on see ideaalne kasvulava põletikuks. Hapukoor kuivab haaval koorikuks, mida on hiljem valus ja keeruline eemaldada.
- Muna ja hambapasta: Toores munavalge võib sisaldada salmonellat ja hambapasta sisaldab abrasiivseid ning ärritavaid aineid (mentool, fluoriid), mis on keemiliselt kahjulikud vigastatud marrasnahale.
- Viin ja alkohol: Alkohol kuivatab kudesid ja teeb terveid rakke, mis peaksid hakkama haava parandama, elujõuetuks. Samuti on see äärmiselt valus.
Apteegivahendid ja haava edasine hooldus
Pärast esmast jahutamist veega on soovitatav kasutada spetsiaalseid põletusvastaseid tooteid. Igas koduses apteegis võiks olla spetsiaalne hüdrogeel (näiteks Burnshield või sarnased tooted). Need geelid sisaldavad suures koguses vett, jahutavad haava jätkuvalt, leevendavad valu ja hoiavad keskkonna niiskena, mis soodustab kiiremat paranemist.
Pantenool (vaht või kreem) on samuti hea vahend, kuid seda tohib kasutada alles siis, kui haav on täielikult maha jahutatud ja kuumust enam ei õhku. Liiga vara peale kantud vaht võib toimida isolaatorina, hoides kuumust kudedes.
Villide käsitlemine
Üks sagedasemaid küsimusi on: kas ville tohib katki teha? Vastus on ühene: ei tohi. Villivedelik on steriilne ja villi katus (nahk) toimib parima loodusliku plaastrina, mis kaitseb allolevat toorest pinda bakterite eest. Kui teete villi katki, avate värava infektsioonidele. Kui vill puruneb ise, puhastage piirkond õrnalt antiseptikuga (mitte kipitavaga, nt prontosaan või kloorheksidiin) ja katke steriilse sidemega või spetsiaalse silikoonvõrguga, mis ei kleepu haava külge.
Millal pöörduda erakorralise meditsiini osakonda?
Kuigi enamikku väiksemaid põletusi saab ravida kodus, on olukordi, kus professionaalne abi on vältimatu. Viivitus võib siin maksta tervise või jätta eluaegsed armid. Helistage 112 või minge EMO-sse, kui:
- Põletus on suurem kui kannatanu peopesa (umbes 1% kehapinnast).
- Põletus asub näol, kaelal, kätel, jalgadel (labajalgadel), suguelunditel või liigeste kohal. Need piirkonnad on funktsionaalselt kriitilised ja armistumine võib piirata liikuvust.
- Tegemist on kolmanda astme põletusega (nahk on söestunud, valge või tundetu).
- Põletuse on saanud väikelaps või eakas inimene.
- Põletus on põhjustatud elektrist või kemikaalidest.
- Kannatanu hingas sisse kuuma suitsu või auru (hingamisteede põletuse oht, mis võib põhjustada lämbumist).
Korduma Kippuvad Küsimused (KKK)
Siin on vastused kõige levinumatele küsimustele, mida eksperdid ja apteekrid põletuste kohta kuulevad.
Kas ma võin panna haavale aaloed?
Jah ja ei. Värske aaloe taime mahl on küll rahustav, kuid otse taimest võetuna ei ole see steriilne. Lahtisele haavale või purunenud villile ei soovitata seda panna. Kergema, esimese astme põletuse (punetuse) korral võib puhas aaloegeel pakkuda leevendust ja niisutust, kui nahk on terve.
Kui kaua võtab aega põletushaava paranemine?
See sõltub sügavusest. Pindmine põletus paraneb umbes nädalaga. Teise astme põletus (villidega) võtab aega 2–3 nädalat. Kui haav ei ole 2 nädala jooksul paranemismärke näidanud, tuleb kindlasti konsulteerida arstiga, kuna võib vajalik olla kirurgiline ravi või on tekkinud infektsioon.
Milline plaaster valida põletusele?
Tavalist riidest või kileplaastrit ei soovitata, kuna need kleepuvad haava külge. Kasutage spetsiaalseid põletusplaastreid (hüdrokolloidplaastrid) või parafiinvõrku koos imava padjaga. Parafiinvõrk takistab sideme kinnikleepumist, muutes sidumised valutuks.
Kuidas vältida armide teket?
Armide vältimiseks on oluline vältida haava nakatumist ja kiskumist. Kui haav on paranenud (nahk on peal), tuleks uut roosat nahka kaitsta päikese eest vähemalt 6–12 kuud (kasutada SPF 50 kreemi või hoida kaetuna). Apteegis on saadaval ka silikoongeelid ja -plaastrid, mis aitavad arme pehmendada ja tasandada.
Ennetustöö: ohutus ennekõike köögis ja vannitoas
Parim ravi on alati ennetus. Suur osa rasketest põletustest juhtub olmesituatsioonides, mida oleks saanud vältida lihtsate harjumuste muutmisega. Eriti tähelepanelik tuleb olla väikelastega peredes, kuna laste nahk on oluliselt õhem kui täiskasvanutel ja põletus tekib madalamal temperatuuril ning lühema ajaga.
Köögis toimetades pöörake alati pottide ja pannide käepidemed pliidi sissepoole, et lapsed ei saaks neid endale kaela tõmmata ega te ise kogemata möödudes neid ümber ajada. Ärge kunagi jooge kuuma kohvi või teed last süles hoides – lapse äkiline liigutus võib viia tõsise õnnetuseni. Samuti kontrollige alati vannivee temperatuuri enne lapse vanni panemist, segades vett hoolikalt, et vältida “kuumaveetaskuid”. Kemikaalide hoiustamisel kehtib reegel: alati originaalpakendis, kindlalt suletuna ja lastele kättesaamatus kohas (kõrgel kapis). Teadlikkus ja ettevaatlikkus on parimad vahendid põletusarmide vältimiseks.
