Kõrge kolesteroolitase on tänapäeva ühiskonnas üks levinumaid terviseprobleeme, mida sageli alahinnatakse just selle salakavala iseloomu tõttu. Erinevalt peavalust, palavikust või kurguvalust ei anna vere lipiidide taseme tõus endast tavaliselt märku otsese valu või ebamugavustundega. Paljud inimesed elavad aastaid teadmises, et on täiesti terved, samal ajal kui nende veresoontes toimuvad ohtlikud muutused. Siiski, kuigi arstid nimetavad seda seisundit sageli “vaikseks tapjaks”, eksisteerib teatud hulk füüsilisi ja visuaalseid sümptomeid, mis võivad viidata sellele, et teie keha ei tule rasvade ainevahetusega enam toime. Nende varjatud märkide tundmine ja õigeaegne märkamine võib olla elupäästev, aidates ennetada infarkti või insulti enne, kui on liiga hilja.
Miks kolesterool muutub ohtlikuks?
Enne sümptomite juurde asumist on oluline mõista, mis on kolesterool ja miks see meie kehale vajalik on. Kolesterool on vahaja, rasvasarnane aine, mida leidub igas keharakus. Meie organism vajab seda hormoonide tootmiseks, D-vitamiini sünteesimiseks ja toidu seedimiseks. Probleem tekib siis, kui veres on kolesterooli liiga palju, eriti just niinimetatud “halba” kolesterooli.
Meditsiinis eristatakse kahte peamist tüüpi lipoproteiine:
- LDL (madala tihedusega lipoproteiin): Tuntud kui “halb” kolesterool. Kui selle tase on liiga kõrge, hakkab see ladestuma arterite seintele, moodustades naaste, mis ahendavad veresooni ja takistavad verevoolu.
- HDL (kõrge tihedusega lipoproteiin): Tuntud kui “hea” kolesterool. See transpordib liigse kolesterooli tagasi maksa, kus see kehast eemaldatakse.
Kui tasakaal nende kahe vahel on häiritud, tekib ateroskleroos ehk veresoonte lupjumine. Just see protsess viib sümptomiteni, mida me sageli ei oska seostada vere kõrge rasvasisaldusega.
Muutused jalgades: Perifeersete arterite haigus
Üks kõige sagedasemaid, kuid sageli diagnoosimata kõrge kolesteroolitaseme tüsistusi on perifeersete arterite haigus (PAD). See tekib siis, kui naastud ummistavad jalgade artereid, vähendades verevarustust. See on kriitiline hoiatusmärk, mida keha saadab.
Valu ja krambid kõndimisel
Kui tunnete kõndimisel, treppidest tõusmisel või füüsilise koormuse ajal sääremarjades, reites või tuharates valu või krampe, mis puhates kaovad, võib tegemist olla vahelduva lonkamisega. See on märk sellest, et lihased ei saa piisavalt hapnikurikast verd. Paljud inimesed peavad seda ekslikult vanaduse või vähese treenituse märgiks, kuid tegelikkuses on see sageli esimene tõsine sümptom kõrgest kolesteroolist tingitud veresoonte kahjustusest.
Külmad jalad ja naha värvimuutused
Kas märkate, et üks jalg on katsudes tunduvalt jahedam kui teine? Või on jalad pidevalt külmad, isegi soojas toas? See võib viidata vereringehäiretele. Lisaks tasub jälgida naha värvust: kui jalad muutuvad ülestõstmisel kahvatuks või allalaskmisel lillakaks-punaseks, on see selge viide arterite ahenemisele. Samuti võib nahk jalgadel muutuda läikivaks, pingule tõmbunuks ja karvakasv säärtel võib aeglustuda või täiesti kaduda.
Visuaalsed märgid näos ja silmadel
Kuigi kõrge kolesterool mõjutab sisemisi organeid, võib see teatud juhtudel väljenduda ka nähtavalt, eriti silmade ümbruses. Need märgid on sageli seotud geneetilise eelsoodumusega, kuid võivad viidata ka pikaajalisele ravimata hüperkolesteroleemiale.
Ksantelasmid silmalaugudel
Üks spetsiifilisemaid märke on ksantelasmid (xanthelasma palpebrarum). Need on pehmed, kollakad, kergelt nahapinnast kõrgemad moodustised või laigud, mis tekivad silmalaugude sisenurkadesse (nina lähedale). Need koosnevad naha alla ladestunud kolesteroolist. Kuigi need laigud ei ole valusad ega mõjuta nägemist, on need selgeks signaaliks, et vere lipiidide tase võib olla normist väljas. Uuringud on näidanud, et ksantelasmidega inimestel on suurem risk südamehaiguste tekkeks.
Sarvkesta kaar (Arcus senilis)
Vaadake peeglisse ja uurige oma silma iirist (silma värvilist osa). Kas märkate selle ümber helehalli, valkjat või sinist ringi? Seda nimetatakse sarvkesta kaareks. Vanematel inimestel peetakse seda sageli normaalseks vananemisnähuks, kuid kui selline ring tekib alla 45-aastastel inimestel, viitab see tugevalt raskele hüperkolesteroleemiale ja suurenenud südame-veresoonkonna haiguste riskile.
Nahamuutused ja ksantoomid
Lisaks silmadele võib kolesterool ladestuda ka mujale naha alla, moodustades mügaraid, mida nimetatakse ksantoomideks. Need võivad erineda suuruselt ja asukohalt.
- Kõõluste ksantoomid: Need on kõvad sõlmed, mis tekivad tavaliselt käeseljale, sõrmenukkidele, küünarnukkidele, põlvedele või Achilleuse kõõlusele. Need võivad olla valutud, kuid viitavad sageli geneetilisele kolesteroolihäirele.
- Eruptiivsed ksantoomid: Need on väikesed, punakad või kollakad vistrikutaolised punnid, mis võivad tekkida äkki ja katta suuremaid kehapiirkondi nagu tuharad, õlad, käed või jalad. Need on sageli seotud väga kõrge triglütseriidide tasemega (teine tüüp vererasvu) ja võivad olla puudutamisel hellad või sügeleda.
Märgid, mis viitavad südametervise halvenemisele
Kõrge kolesterool on otsene tee koronaarhaigusteni. Seetõttu võivad “sümptomid” olla tegelikult juba areneva südamehaiguse ilmingud. Neid ei tohiks kunagi ignoreerida, sest need viitavad sellele, et veresoonte ummistus on jõudnud kriitilisse faasi.
Valu rinnus ehk stenokardia
Kui südamelihas ei saa ahenenud arterite tõttu piisavalt verd, tekib rinnavalu või survetunne. Seda nimetatakse stenokardiaks. See võib avalduda pigistustundena rinnaku taga, mis võib kiirata kaela, lõuga, õlga või kätte. Sageli tekib see füüsilise pingutuse või stressi ajal ja taandub puhates. See on tõsine hoiatusmärk, et kolesteroolinaastud on südame artereid oluliselt kahjustanud.
Erektsioonihäired meestel
Meeste puhul võib erektsioonihäire olla üks varasemaid hoiatusi veresoonkonna probleemidest. Veresooned, mis varustavad peenist verega, on palju peenemad kui need, mis varustavad südant. Seetõttu võivad need ummistuda kolesteroolinaastudest varem. Kui tekivad probleemid potentsiga, tasub lisaks uroloogile külastada ka kardioloogi ja kontrollida vere kolesteroolisisaldust.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kuna kolesterooli teema ümber liigub palju müüte ja pooltõdesid, vastame siinkohal mõnedele kõige sagedamini tekkivatele küsimustele.
Kas ma tunnen ennast halvasti, kui mul on kõrge kolesterool?
Enamikul juhtudel mitte. See ongi põhjus, miks regulaarne tervisekontroll on ülioluline. Inimene võib tunda end suurepäraselt, omada normaalset kehakaalu ja olla füüsiliselt aktiivne, kuid omada siiski ohtlikult kõrget kolesteroolitaset, eriti kui mängus on pärilikud faktorid. Ülalmainitud sümptomid tekivad tavaliselt alles siis, kui kahju on juba tekkinud.
Kas munade söömine tõstab kolesterooli?
See on vana müüt, mis on tänapäevaste uuringutega suuresti ümber lükatud. Enamiku inimeste jaoks mõjutab toidust saadav kolesterool (mida leidub munades) vere kolesteroolitaset vähe. Palju suurem mõju on küllastunud rasvadel ja transrasvadel, mida leidub töödeldud toitudes, kondiitritoodetes ja rasvases lihas. Muna on väärtuslik toitaineallikas ja mõõdukas tarbimine on tervislik.
Kui tihti peaksin ma oma kolesteroolitaset kontrollima?
Tervetel täiskasvanutel soovitatakse kolesterooli kontrollida vähemalt iga 4–6 aasta tagant, alates 20. eluaastast. Kui teil on perekonnas esinenud südamehaigusi, olete ülekaaluline, suitsetate või põete diabeeti, peaks kontroll olema sagedasem, tavaliselt kord aastas või vastavalt arsti soovitusele.
Kas kõrget kolesterooli saab alandada ilma ravimiteta?
Jah, paljudel juhtudel on elustiili muutused väga tõhusad. Kaalulangetus, regulaarne aeroobne treening, suitsetamisest loobumine ja menüü muutmine (rohkem kiudaineid, vähem küllastunud rasvu) võivad kolesteroolitaset oluliselt parandada. Siiski, geneetilise eelsoodumuse korral (perekondlik hüperkolesteroleemia) ei pruugi elustiili muutustest piisata ja vajalik on statiinide või muude ravimite kasutamine.
Elustiilivalikud ja ennetavad meetmed
Teadmine on esimene samm tervenemise suunas. Kui olete märganud endal mõnda eelpool kirjeldatud sümptomit või kui teie vereanalüüs on näidanud kõrgenenud numbreid, ei ole põhjust paanikaks, vaid tegutsemiseks. Kolesterooli kontrolli all hoidmine on maraton, mitte sprint, ning nõuab järjepidevaid valikuid igapäevaelus.
Toitumine mängib siin keskset rolli. Eesmärk ei ole rasvade täielik vältimine, vaid “halbade” rasvade asendamine “heade” rasvadega. Lisage oma menüüsse ohtralt lahustuvaid kiudaineid, mida leidub kaeras, odras, läätsedes, ubades, puuviljades ja köögiviljades. Lahustuvad kiudained seovad seedetraktis kolesterooli ja aitavad seda kehast välja viia enne, kui see vereringesse jõuab. Samuti on olulised oomega-3 rasvhapped, mida leidub rasvases kalas (lõhe, makrell, heeringas), kreeka pähklites ja linaseemnetes – need aitavad tõsta “head” HDL-kolesterooli ja vähendada põletikku veresoontes.
Lisaks toitumisele on kriitilise tähtsusega füüsiline aktiivsus. Isegi mõõdukas liikumine, nagu 30 minutit kiirkõndi viiel päeval nädalas, aitab parandada vere lipiidide profiili. Liikumine aitab kaasa kaalulangetusele ja vähendab vistseraalset rasva (kõhurasva), mis on tihedalt seotud kõrge kolesteroolitasemega. Kombineerides teadliku toitumise, aktiivse eluviisi ja vajadusel arsti poolt määratud ravi, on võimalik hoida veresooned puhtana ja tagada endale pikk ning terve elu.
