Jalgade surisemine, mida meditsiinis nimetatakse paresteesiaks, on paljudele tuttav tunne. See võib ilmneda äkki, justkui jookseksid jalgadesse tuhanded väikesed sipelgad, või avalduda tuima surina ja torkimistundena. Enamik meist on seda kogenud pärast pikka aega ühes asendis istumist, kuid kui surisemine muutub krooniliseks või kaasneb sellega tuimus, valu või lihasnõrkus, võib see viidata tõsisematele terviseprobleemidele. Selles artiklis uurime, millised on peamised põhjused jalgade surisemise taga ning millal on õige aeg pöörduda arsti vastuvõtule.
Miks jalad üldse surisevad?
Surisemine on peaaegu alati seotud närvisüsteemiga. Meie kehas on keeruline võrgustik närve, mis kannavad signaale ajust ja seljaajust lihastesse ning nahka. Kui närv saab survet, on vigastatud või kui selle verevarustus on mingil põhjusel häiritud, võivad närviülekanded häiruda. Aju tõlgendab seda häiret ebatavalise aistinguna – surisemisena, kihelusena või tuimusena. Kuigi lühiajaline surisemine pärast jala “magamajäämist” on kahjutu, võivad pikaajalised aistingud olla märgiks haigusseisundist, mis vajab tähelepanu.
Levinumad elustiilist tingitud põhjused
Tihti on jalgade surisemise põhjuseks meie igapäevased harjumused, mida saab suhteliselt lihtsate muudatustega korrigeerida. Need tegurid ei ole tavaliselt ohtlikud, kuid võivad pikapeale põhjustada ebamugavust.
-
Vale kehaasend: Pikaajaline istumine jalg üle põlve või ebamugavas asendis surub närvidele ja veresoontele, takistades normaalset vereringet.
Valed jalatsid: Liiga kitsad või ebasobiva tallaga jalanõud võivad suruda jalalaba närve.
Ülekoormus: Intensiivne treening või pikaajaline seismine võib põhjustada ajutist närvide ärritust.
Vedelikupuudus ja elektrolüütide tasakaalutus: Mineraalainete, nagu magneesiumi, kaaliumi või kaltsiumi puudus võib mõjutada närvide ja lihaste tööd, kutsudes esile kihelust.
Haigused, mis põhjustavad jalgade surisemist
Kui surisemine kordub sageli, on pikaajaline või süveneb, võib selle taga olla konkreetne terviseprobleem. Siin on mõned kõige sagedasemad meditsiinilised põhjused:
Diabeetiline neuropaatia
Kõrge veresuhkru tase kahjustab aja jooksul närve, eriti alajäsemetes. See on üks levinumaid põhjuseid, miks diabeetikud tunnevad jalgades tuimust ja surinat. Sageli algab see tunne varvastest ja liigub aeglaselt ülespoole.
Selgroo probleemid
Närvijuurte pitsumine nimmepiirkonnas, näiteks selgroo diski herniatsiooni ehk songa tõttu, võib põhjustada kiirguvat valu ja surisemist jalgadesse. Seda tuntakse tihti ishiasena, kus närvivalu kulgeb läbi tuhara mööda jalga alla.
Vitamiinipuudus
Eriti oluline on B12-vitamiin, mis vastutab närvide kaitsva ümbrise – müeliinkesta – tervise eest. Selle puudus võib põhjustada närvikahjustusi, mis avalduvad just käte ja jalgade surisemises.
Perifeersete arterite haigus
Kui jalgade vereringe on häiritud ateroskleroosi tõttu, ei saa närvid piisavalt hapnikku, mis võib samuti tekitada surisevat või torkivat tunnet, eriti kõndimisel.
Millal peaks muretsema ja arsti poole pöörduma?
Enamik meist ei pea iga surisemise pärast kohe erakorralisse meditsiini pöörduma, kuid on olukordi, kus arstlik läbivaatus on vältimatu. Tuleks konsulteerida perearsti või neuroloogiga, kui:
- Surisemine on püsiv ja ei kao asendi muutmisega.
- Surisemisega kaasneb lihasnõrkus – te tunnete, et jalg “ei kanna”.
- Tuimus levib kiiresti või haarab suure osa jalast.
- Tekivad urineerimis- või roojamisraskused (see võib viidata tõsisele närvikahjustusele selgroos).
- Surisemine algas pärast traumat või õnnetust.
- Teil on diagnoositud diabeet ja jalgadesse tekivad haavandid või värvimuutused.
Diagnostika ja ravivõimalused
Arsti vastuvõtul alustatakse tavaliselt anamneesi võtmisega, küsides, millal surisemine algas, kus täpselt see asub ja mis tegevused seda halvendavad. Sõltuvalt kahtlusest võib arst suunata vereanalüüsidele (kontrollimaks suhkrutaset ja vitamiine), närvijuhtivuse uuringule (elektroneuromüograafia) või pildiotsingusse, nagu röntgen või MRT, et välistada selgroo probleeme.
Ravi sõltub täielikult diagnoosist. Kui põhjuseks on vitamiinipuudus, piisab toidulisanditest ja toitumise korrigeerimisest. Diabeetilise neuropaatia korral on fookuses veresuhkru kontrolli alla saamine. Selgroo probleemide puhul võib abi olla füsioteraapiast, harjutustest või vajadusel kirurgilisest sekkumisest.
Korduma kippuvad küsimused
Kas jalgade surisemine on alati ohtlik?
Ei, enamasti on see ohutu ja seotud ajutise verevarustuse häire või närvisurvega. Muretseda tasub siis, kui see muutub krooniliseks või takistab igapäevaelu.
Kuidas leevendada jalgade surisemist kodus?
Kui tunnete surisemist, proovige jalga sirutada, masseerida või asendit vahetada. Regulaarne liikumine ja mugavate jalatsite kandmine aitavad samuti. Kui aga sümptomid ei kao, pöörduge arsti poole.
Kas stress võib põhjustada jalgade surisemist?
Jah, psühhosomaatilised tegurid ja ärevus võivad mõjutada keha närvisüsteemi ja põhjustada ebatavalisi aistinguid jäsemetes, sealhulgas surinat.
Kas magneesiumi puudus põhjustab alati surisemist?
Magneesium on närvisüsteemi normaalseks tööks vajalik, kuid surisemine võib viidata paljudele muudele asjadele. Enne suurte annuste tarbimist tuleks konsulteerida arstiga.
Eluviiside mõju närvide tervisele pikemas perspektiivis
Närvisüsteemi tervise hoidmine on terviklik protsess, mis algab igapäevastest valikutest. Tasakaalustatud toitumine, mis sisaldab piisavalt B-grupi vitamiine, oomega-3 rasvhappeid ja mineraalaineid, loob vundamendi närvide taastumiseks. Regulaarne kehaline aktiivsus, eriti selline, mis parandab painduvust ja tugevdab seljalihaseid, aitab ennetada närvide pitsumist selgroos. Samuti on oluline hoida kehakaal normis, et vähendada liigset koormust nii liigestele kui ka närvisüsteemile. Pidage meeles, et teie keha annab märku, kui midagi on valesti – surisemine on vaid üks viis, kuidas keha palub teil oma harjumused üle vaadata või vajadusel spetsialisti abi otsida.
