Igemete veritsemine hambapesu ajal on sageli esimene ohumärk, mida inimesed märkavad, kuid mida kahjuks tihti ignoreeritakse. Paljud peavad roosakat hambapastavahtu normaalseks või arvavad, et on lihtsalt hambaharjaga liiga tugevasti surunud. Tegelikkuses on veritsemine peaaegu alati märk põletikulisest protsessist ehk gingiviidist, mis on organismi appihüüe. Hea uudis on see, et igemepõletik on algstaadiumis täielikult pöörduv haigus. Kui reageerida kiiresti ja õigesti, on võimalik taastada igemete tervis ilma püsivate kahjustusteta. Hambaarstide kogemus näitab, et enamik patsiente suudab haigusest võitu saada paari nädalaga, kui nad muudavad oma suuhügieeni harjumusi ja järgivad spetsialistide soovitusi.
Miks igemepõletik tekib ja kuidas seda ära tunda?
Et vaenlast võita, tuleb teda tunda. Igemepõletiku ehk gingiviidi peamiseks põhjustajaks on hambakatt. See on kleepuv, värvitu või valkjas kiht, mis koosneb bakteritest, toiduosakestest ja süljest. Bakterid, mis elavad hambakatul, toodavad toksiine, mis ärritavad igemekudet, põhjustades punetust, turset ja veritsemist.
Kui hambakattu regulaarselt ja põhjalikult ei eemaldata, mineraliseerub see süljes leiduvate mineraalide toimel hambakiviks. Hambakivi on juba kõva ladestus, mida koduste vahenditega eemaldada ei saa. Selle kare pind on ideaalne kasvulava uutele bakteritele, mis süvendavad põletikku veelgi. Seetõttu on ülioluline eristada lihtsat kattu, mida saab ise kontrolli all hoida, ja hambakivi, mis nõuab sekkumist.
Peamised sümptomid, mis viitavad ravivajadusele:
- Igemete veritsemine hambapesu või niiditamise ajal.
- Igemete värvuse muutus heleroosast tumepunaseks või lillakaks.
- Tursunud ja kohevad igemed.
- Pidev halb hingeõhk (halitoos) või ebameeldiv maitse suus.
- Igmete taandumine, mille tagajärjel hambad tunduvad pikemad.
Esmaabi kodus: hambaarsti samm-sammuline tegevuskava
Kui olete märganud esimesi põletiku tunnuseid, ei ole kohene paanika vajalik, küll aga kohene tegutsemine. Hambaarstid soovitavad järgida kindlat rutiini, et peatada bakterite rünnak ja anda kudedele võimalus paraneda.
1. Kriitiline ülevaatus harjamistehnikale
Kõige levinum viga on hammaste harjamine horisontaalsete, “saagivate” liigutustega. See mitte ainult ei jäta hambavahed puhastamata, vaid võib vigastada juba niigi tundlikke igemeid. Põletiku korral tuleb kasutada pehmet (soft) hambaharja. Kõva hambahari võib tunduda efektiivsem, kuid see tekitab kudedele mikrotraumasid.
Soovitatav on kasutada modifitseeritud Bassi tehnikat: asetage hambahari 45-kraadise nurga all igemeääre vastu ja tehke väikeseid vibreerivaid liigutusi, pühkides seejärel kattu hambalt eemale. See aitab harjastel tungida igemetaskusse, kus põletikukolle tegelikult asub. Elektrilised hambaharjad, eriti need, millel on surveandur, on sageli efektiivsemad, kuna need teevad suurema osa tööst kasutaja eest ära ega luba liiga tugevasti suruda.
2. Hambavahede puhastamine on ravi võti
Hambahari puhastab vaid umbes 60% hamba pinnast. Ülejäänud 40% asub hambavahedes, kus bakterid saavad segamatult paljuneda. Igemepõletiku ravi ilma hambaniidi või hambavaheharjadeta on võimatu. Alguses võib tunduda, et niiditamine paneb igemed veel rohkem veritsema. See on normaalne reaktsioon põletikulisele koele. Jätkake puhastamist rahulikult ja järjekindlalt – tavaliselt lakkab veritsemine 3–7 päeva jooksul, kui põletik taandub.
Soovitused vahendite valikuks:
- Hambaniit: Sobib kitsastele hambavahedele. Eelistada võiks vahatatud või paisuvat niiti, mis on igemete vastu õrnem.
- Hambavaheharjad: Hädavajalikud suuremate hambavahede puhul ja sageli efektiivsemad kui niit, kuna need täidavad kogu vahemiku ja eemaldavad kattu mehaaniliselt paremini.
- Suuririgaator: Veejoaga puhastav seade on suurepärane lisaabinõu, eriti neile, kellel on breketid, sillad või implantaadid.
3. Ravimsuuveed ja geelid
Kuigi mehaaniline puhastus on A ja O, võivad teatud keemilised vahendid paranemist kiirendada. Kõige tõhusamaks peetakse kloorheksidiini sisaldavaid suuloputusvedelikke. Kloorheksidiin on tugev antiseptik, mis hävitab baktereid ja takistab katu moodustumist.
Siiski tuleb meeles pidada, et kloorheksidiiniga tooteid ei tohi kasutada pikaajaliselt (tavaliselt mitte kauem kui 2 nädalat), kuna need võivad põhjustada hammaste ja keele tumenemist ning maitsemeele muutusi. Looduslikum alternatiiv on soolalahusega loputamine (pool teelusikatäit soola klaasi sooja vee kohta), mis aitab alandada turset ja on ohutu pikaajalisel kasutamisel.
Millal kodustest vahenditest ei piisa?
On olukordi, kus hoolimata eeskujulikust hügieenist põletik ei taandu. Sellisel juhul on suure tõenäosusega tegemist igeme alla kogunenud hambakiviga. Iganenud ja mineraliseerunud kattu ei ole võimalik hambaharja ega niidiga eemaldada. Mida kauem hambakivi igeme all püsib, seda sügavamale bakterid tungivad, hakates hävitama hammast ümbritsevat luukudet. Seda seisundit nimetatakse parodontiidiks.
Kui veritsemine kestab hoolimata korralikust puhastamisest üle kahe nädala, tuleb pöörduda hambaarsti või suuhügienisti vastuvõtule. Professionaalne puhastus (kasutades ultraheli, käsitööriistu ja Air-Flow soodapesu) eemaldab ärritajad kohtadest, kuhu kodused vahendid ei ulatu. Sageli kaovad sümptomid juba paari päeva möödudes pärast professionaalset sekkumist.
Igemepõletiku varjatud riskifaktorid
Mõnikord on igemepõletik visa kaduma, kuna organismil puudub ressurss paranemiseks või mõjutavad protsessi välised faktorid. Üks suurimaid vaenlasi igemete tervisele on suitsetamine. Nikotiin ahendab veresooni, mistõttu suitsetajate igemed veritsevad harvemini, isegi kui haigus on kaugele arenenud. See “maskeerib” probleemi ja patsiendid pöörduvad arsti poole tihti liiga hilja.
Samuti mõjutavad igemete seisundit üldhaigused nagu diabeet, hormonaalsed muutused (rasedus, puberteet, menopaus) ning teatud ravimid (nt vererõhu alandajad ja antidepressandid), mis võivad põhjustada suukuivust. Sülg on suu loomulik kaitsja, ja selle vähesus kiirendab katu teket.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Siin on vastused levinumatele küsimustele, mida patsiendid hambaarstikabinetis igemepõletiku kohta küsivad.
1. Kas igemepõletik on nakkav?
Tehniliselt on kaariest ja igemepõletikku põhjustavad bakterid sülje kaudu edasikanduvad (nt suudeldes või lusikat jagades). Siiski, kas haigus teisel inimesel välja lööb, sõltub tema enda suuhügieenist ja immuunsüsteemist. Hea hügieen kaitseb bakterite rünnaku eest.
2. Kas ma peaksin veritsemise korral harjamist vältima?
Kindlasti mitte. See on üks suurimaid müüte. Veritsemine on märk sellest, et piirkond on põletikus ja vajab justnimelt põhjalikumat (kuid õrna) puhastamist, et eemaldada ärritust tekitavad bakterid. Harjamise lõpetamine muudab olukorra hullemaks.
3. Kas söögisoodaga hammaste pesemine aitab põletiku vastu?
Söögisooda on aluseline ja võib aidata neutraliseerida happeid suus, kuid see on ka väga abrasiivne. Pidev soodaga hõõrumine võib kahjustada hambaemaili ja ärritada igemeid veelgi. Turvalisem on kasutada spetsiaalseid igemepõletiku vastaseid hambapastasid.
4. Kui kiiresti on võimalik igemepõletikust vabaneda?
Lihtne gingiviit võib taanduda 7–14 päevaga, kui alustada korrektse hügieenirutiiniga ja eemaldada hambakivi. Kui haigus on arenenud parodontiidiks, on ravi pikaajalisem ja nõuab regulaarset järelkontrolli.
5. Kas vitamiinid aitavad igemeid ravida?
Vitamiinid, eriti C-vitamiin, on olulised sidekoe tervisele. C-vitamiini puudus võib põhjustada igemete veritsemist. Siiski ei ravi vitamiinid üksi põletikku, kui põhjus (hambakatt ja kivi) on eemaldamata. Need toimivad toetava meetmena.
Toitumise ja elustiili roll haiguse ennetamisel
Kuigi hügieen on esmane kaitseliin, mängib toitumine igemete tervises märkimisväärset rolli. Suhkur ja tärklis on bakterite peamine tous, mistõttu sagedane näksimine hoiab suukeskkonna pidevalt happelisena ja soodustab katu teket. Hammaste tervise seisukohalt on oluline pidada söögikordade vahel pause vähemalt 3–4 tundi, et sülg saaks suu keskkonna neutraliseerida ja hambaid remineraliseerida.
Lisaks tasub menüüsse lisada krõmpsuvaid puu- ja köögivilju (nt toores porgand või õun). Nende närimine stimuleerib igemeid vereringe paranemiseks ja suurendab süljeeritust, mis toimib loodusliku suupuhastajana. Samuti on oluline tarbida piisavalt vett, et vältida suukuivust. Lõppkokkuvõttes on igemepõletikust võitu saamine meeskonnatöö: hambaarst eemaldab ladestused, mida patsient ise kätte ei saa, ning patsient hoiab saavutatud tulemust igapäevase hoolika koduse tööga.
