Vereanalüüsid on üks sagedasemaid ja olulisemaid meditsiinilisi protseduure, mis annavad arstidele väärtuslikku infot patsiendi üldise tervisliku seisundi kohta. Sageli märkavad inimesed oma vereanalüüsi vastustes lühendeid, mille tähendus jääb esmapilgul arusaamatuks. Üks selline oluline näitaja on ASAT. Kui olete saanud oma analüüsitulemused ja näete seal seda lühendit, võib tekkida küsimus, kas number on normi piires või peaks muretsema. See ensüüm on keha toimimise seisukohalt kriitilise tähtsusega ning selle taseme kõikumine veres võib viidata mitmesugustele protsessidele, alates lihtsast lihasväsimusest kuni tõsisemate organite kahjustusteni. Mõistmine, mida see näitaja tegelikult peegeldab, aitab vältida asjatut paanikat ja suunab õigel ajal arsti poole pöörduma.
Mis on aspartaataminotransferaas (ASAT)?
ASAT on lühend sõnast aspartaataminotransferaas (mõnikord kasutatakse ka lühendit AST). Tegemist on ensüümiga ehk valguga, mis aitab käivitada keemilisi reaktsioone kehas. Kuigi ASAT-i seostatakse kõige sagedamini maksa tervise kontrollimisega, ei ole see ainult maksa spetsiifiline ensüüm. Tegelikult leidub seda mitmel pool kehas, sealhulgas:
- Maksas
- Südames
- Skeletilihastes
- Neerudes
- Ajus
- Punastes verelibledes
Tervetel inimestel on ASAT-i tase veres tavaliselt madal. See ensüüm täidab oma funktsiooni rakkude sees. Kui aga rakud saavad kahjustada või hävivad – olgu põhjuseks haigus, trauma või põletik –, lekib ASAT rakkudest vereringesse. See põhjustab ensüümi kontsentratsiooni tõusu veres, mida on võimalik laboratoorsete analüüsidega mõõta. Seega on ASAT-i kõrgenenud tase sageli märk koekahjustusest kusagil kehas.
ASAT ja ALAT: Mis on nende erinevus?
Maksafunktsiooni testide puhul määratakse ASAT-i peaaegu alati koos teise ensüümiga, mida nimetatakse ALAT-iks (alaniinaminotransferaas). Nende kahe eristamine on diagnoosi panemisel ülioluline.
Peamine erinevus seisneb spetsiifilisuses. ALAT on peamiselt kontsentreerunud maksa. Kui ALAT-i tase on kõrge, on see väga tugev indikaator, et probleem on just nimelt maksas. ASAT seevastu, nagu eelpool mainitud, leidub ka südames ja lihastes. Seetõttu võib isoleeritud ASAT-i tõus ilma ALAT-i tõusuta viidata hoopis südameprobleemidele või lihaskahjustusele, mitte tingimata maksahaigusele.
Arstid vaatavad sageli nende kahe näitaja suhet, mida nimetatakse De Ritise koefitsiendiks (ASAT/ALAT suhe). See suhe aitab täpsustada haiguse põhjust:
- Kui ASAT on oluliselt kõrgem kui ALAT, võib see viidata alkohoolsele maksakahjustusele, tsirroosile või lihaskahjustusele.
- Kui ALAT on kõrgem kui ASAT, on sagedasemaks põhjuseks viiruslik hepatiit või mittealkohoolne rasvmaks.
Normväärtused ja nende tõlgendamine
Oluline on meeles pidada, et “normaalne” vahemik võib laboriti veidi erineda, sõltudes kasutatavast metoodikast ja seadmetest. Seetõttu tuleb tulemusi alati võrrelda konkreetse labori antud referentsväärtustega. Üldised piirid on siiski sarnased.
Täiskasvanute puhul peetakse tavaliselt normaalseks järgmisi väärtusi:
- Mehed: 10 kuni 40 ühikut liitri kohta (U/L).
- Naised: 9 kuni 32 ühikut liitri kohta (U/L).
Vastsündinutel ja väikelastel võivad normaalsed väärtused olla oluliselt kõrgemad kui täiskasvanutel, ilma et see tähendaks patoloogiat. Samuti võib rasedus mõjutada ASAT-i taset.
Miks ASAT tase veres tõuseb?
Kõrgenenud ASAT-i tase ei tähenda automaatselt rasket haigust. Tõus võib olla kerge (2–3 korda üle normi), mõõdukas või väga kõrge. Põhjuseid on seinast seina ja need võib jagada kolme peamisse kategooriasse.
1. Maksaga seotud põhjused
Kuna maks on peamine organ, kus ainevahetus toimub, on see sagedaseim ASAT-i tõusu allikas:
- Rasvmaks (steatoos): Tänapäeval väga levinud seisund, kus maksa koguneb liigselt rasva. See võib olla tingitud ülekaalust, diabeedist või alkoholi tarbimisest.
- Alkoholikahjustus: Pikaajaline ja liigne alkoholitarbimine kahjustab maksarakke otseselt, põhjustades ASAT-i hüppelist tõusu.
- Hepatiidid: A-, B- ja C-hepatiit põhjustavad maksapõletikku ja ensüümide lekkimist verre.
- Ravimid: Teatud ravimid, sealhulgas mõned valuvaigistid, kolesterooliravimid (statiinid) ja antibiootikumid, võivad kõrvaltoimena tõsta maksaensüüme.
- Maksatsirroos: Kaugelearenenud maksarmistumine.
2. Südame ja lihastega seotud põhjused
Kuna ASAT-i leidub rohkelt lihaskoes, tõuseb selle tase ka lihaskahjustuste korral:
- Südamelihase infarkt: Ajalooliselt kasutati ASAT-i infarkti diagnoosimiseks, kuigi tänapäeval on olemas täpsemad markerid (troponiinid). Siiski tõuseb ASAT infarkti korral märgatavalt.
- Raske füüsiline koormus: Intensiivne treening, eriti jõutrenn või maratonijooks, võib põhjustada mikroskoopilisi lihaskahjustusi, mis tõstavad ajutiselt ASAT-i taset. See on sageli healoomuline ja mööduv.
- Lihastraumad ja -haigused: Löögid, kukkumised või haigused nagu polümüosiit.
3. Muud põhjused
Harvematel juhtudel võivad põhjuseks olla hemolüüs (punaste vereliblede lagunemine), kilpnäärmehaigused või tsöliaakia.
Sümptomid, mis viitavad vajadusele teha analüüs
Kerge ASAT-i tõus ei pruugi põhjustada mingeid tuntavaid sümptomeid ja avastatakse sageli juhusliku tervisekontrolli käigus. Kui aga tegemist on maksahaiguse või tõsisema kahjustusega, võivad ilmneda järgmised nähud:
- Pidev väsimus ja nõrkus.
- Söögiisu vähenemine, iiveldus või oksendamine.
- Kõhuvalu või ebamugavustunne, eriti paremal pool roiete all.
- Naha ja silmavalgete kollasus (ikterus).
- Uriini tumedaks muutumine (nagu tume õlu) ja väljaheite heledaks muutumine.
- Sügelus üle kogu keha.
- Jalgade ja pahkluude turse.
- Kergesti tekkivad sinikad.
Kui teil esineb mõni neist sümptomitest, on vereanalüüs esimene samm põhjuse väljaselgitamisel.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Kas ma peaksin muretsema, kui mu ASAT on veidi üle normi?
Mitte tingimata. Kerge tõus on väga levinud ja võib olla ajutine. See võib olla tingitud hiljutisest intensiivsest treeningust, teatud toidulisanditest, kergest viirushaigusest või isegi analüüsile eelneval õhtul tarbitud alkoholist. Arst soovitab tavaliselt analüüsi mõne nädala või kuu pärast korrata, et näha, kas näitaja normaliseerub.
Kuidas valmistuda ASAT analüüsiks?
Üldiselt ei nõua ASAT analüüs spetsiaalset ettevalmistust. Siiski tehakse seda sageli koos teiste näitajatega (nagu veresuhkur või kolesterool), mis nõuavad paastu. Seetõttu on soovitatav olla söömata ja joomata (v.a vesi) 10–12 tundi enne verevõttu. Vältige rasket füüsilist koormust ja alkoholi vähemalt 24 tundi enne testi, et vältida valepositiivseid tulemusi.
Kas toitumine mõjutab ASAT-i taset?
Jah, kaudselt. Toitumine, mis soodustab rasvumist ja rasvmaksa teket (palju suhkrut, transrasvu ja töödeldud toitu), viib pikas perspektiivis maksaensüümide tõusuni. Tervislik toitumine aitab taset normis hoida.
Kas ASAT-i saab langetada koduste vahenditega?
ASAT-i taset endist ei ravita, ravida tuleb põhjust. Kui põhjuseks on rasvmaks või alkohol, siis elustiili muutused (kaalulangus, alkoholist loobumine) on kõige tõhusamad vahendid taseme normaliseerimiseks. Mingit “imerohtu” või teed, mis otseselt ja kiirelt numbrit vähendaks, ei ole olemas.
Mida teha, kui vastus on normist väljas?
Kui teie vereanalüüs näitab kõrgenenud ASAT-i taset, on esimene reegel: ärge paanitsege. Üksik number paberil ei ole veel diagnoos. Arst hindab tulemust kompleksselt, võttes arvesse teie haiguslugu, sümptomeid, tarvitatavaid ravimeid ja teisi vereanalüüsi näitajaid (eriti ALAT, GGT ja bilirubiin).
Tavapärane tegevuskäik on järgmine:
- Kordusanalüüs: Sageli korratakse testi paari nädala pärast, et välistada laboriviga või ajutine kõikumine.
- Ravimite ülevaatus: Arst vaatab üle kõik ravimid ja toidulisandid, mida te võtate, ning võib soovitada mõne neist ajutiselt katkestada.
- Lisauuringud: Kui tase püsib kõrge, võidakse määrata ultraheliuuring kõhukoopast, et visuaalselt hinnata maksa seisukorda. Samuti võidakse teha spetsiifilisemaid vereanalüüse viirushepatiitide välistamiseks.
- Eriarsti konsultatsioon: Vajadusel suunatakse teid gastroenteroloogi või hepatoloogi (maksaarsti) vastuvõtule.
Soovitused maksa tervise hoidmiseks
Parim viis hoida ASAT ja teised maksaensüümid normis, on hoolitseda oma maksa eest ennetavalt. Maks on äärmiselt tänuväärne organ, millel on suur taastumisvõime, kui talle selleks võimalus anda. Teadlikud valikud igapäevaelus mängivad siin suurimat rolli.
Esiteks on kriitilise tähtsusega alkoholi tarbimise piiramine. Alkohol on maksa jaoks toksiin ning selle regulaarne liigtarbimine on üks peamisi maksaensüümide tõusu põhjuseid. Isegi perioodiline “puhkus” alkoholist aitab maksal taastuda. Teiseks on oluline jälgida kehakaalu. Ülekaalulisus on otseselt seotud mittealkohoolse rasvmaksaga, mis on lääneriikides üha süvenev probleem. Tervislik, kiudainerikas toitumine, milles on vähendatud lisatud suhkrute ja küllastunud rasvade osakaalu, toetab maksa normaalset funktsioneerimist.
Lisaks toitumisele on oluline regulaarne füüsiline aktiivsus, mis parandab ainevahetust ja aitab põletada vistseraalset rasva (siseorganite ümber kogunevat rasva). Samuti tuleks olla ettevaatlik ravimite ja toidulisandite tarbimisel. Ärge ületage ettenähtud annuseid ning pidage nõu apteekri või arstiga, kui peate korraga võtma mitut erinevat ravimit, et vältida toksilist koostoimet maksale. Regulaarne tervisekontroll, sealhulgas vereanalüüsid kord aastas, aitab võimalikud kõrvalekalded avastada varakult, mil neid on kõige lihtsam korrigeerida.
