Artroos ehk osteoartroos on diagnoos, mis kõlab arstikabinetis üha sagedamini ning seda mitte ainult eakate, vaid järjest enam ka keskealiste ja isegi nooremate inimeste puhul. Kui olete tundnud hommikust liigesjäikust, valu treppidest käimisel või raginat põlvedes, on need märgid teile tõenäoliselt tuttavad. Patsiendid küsivad tihti lootusrikkalt, kas on olemas imeravim, mis taastaks kulunud liigese ja pühiks valu jäädavalt minema. Kuigi meditsiin ei ole veel leiutanud viisi kulunud kõhre täielikuks asendamiseks ilma kirurgiata, on olemas tõenduspõhised strateegiad, mis aitavad haiguse kulgu pidurdada ja valuga edukalt toime tulla. Selles artiklis vaatame ausalt ja ilma ilustamata otsa artroosi ravimeetoditele, selgitades, mis tegelikult töötab ja mis on vaid rahakoti tühjendamine.
Miks liigesed kuluvad ja miks see valutab?
Enne ravi juurde asumist on kriitiliselt oluline mõista, mis teie liigeses toimub. Artroos ei ole lihtsalt “vanadus” või passiivne kulumine nagu autoosadel. See on aktiivne ja keeruline protsess, kus liigesekõhr – libe ja elastne kude, mis katab luuotsi – hakkab õhenema ja pragunema. Selle tagajärjel kaotab liiges oma loomuliku “amordi”.
Kuid valu ei põhjusta tavaliselt kõhr ise, sest kõhres puuduvad närvilõpmed. Valu allikaks on ümbritsevad koed: põletikuline liigesekapsel, sidemed, lihased ja hilises staadiumis paljastunud luupinnad, mis hõõrduvad teineteise vastu. See teadmine on ravi seisukohalt võtmetähtsusega: kui me suudame rahustada ümbritsevaid kudesid ja vähendada koormust luudele, kaob või väheneb ka valu, isegi kui röntgenpilt jääb samaks.
Esimene kaitseliin: kehakaal ja koormus
Kõige tõhusam, kuid sageli kõige ebameeldivam nõuanne, mida arst saab anda, puudutab kehakaalu. See on füüsika, mitte ilu küsimus. Iga liigne kilogramm kehas avaldab põlveliigesele kõndimisel ligikaudu neljakordset survet. See tähendab, et viie kilogrammi kaotamine vähendab põlvedele langevat koormust igal sammul 20 kilogrammi võrra.
Kliinilised uuringud kinnitavad järjepidevalt, et kehakaalu normaliseerimine on artroosi valuvaigistava ravi nurgakivi. Vähem survet tähendab vähem mehaanilist hõõrdumist ja vähem põletikku. Lisaks toodab rasvkude ise põletikku soodustavaid aineid, mis võivad liigesekahjustust kiirendada. Seega on kaalu langetamine kahekordne võit: väheneb mehaaniline koormus ja alaneb süsteemne põletikutase.
Liikumisravi – paradoks, mis töötab
Kui liiges valutab, on inimese loomulik reaktsioon liikumist vältida ja puhata. Artroosi puhul on see aga üks suuremaid vigu, mida teha saab. Liigesekõhr on ainulaadne kude, millel puudub oma verevarustus. See saab toitaineid liigesvedelikust ainult liikumise käigus toimuva “pumpamise” kaudu. Kui te ei liigu, siis liiges nälib ja kuivab.
Füsioteraapia ja spetsiaalsed harjutused on suunatud liigest ümbritsevate lihaste tugevdamisele. Tugev reielihas võtab koormuse enda kanda, toimides kui bioloogiline tugiside, mis kaitseb põlve- või puusaliigest. Oluline on valida õiged tegevused:
- Soositud tegevused: Ujumine, vesiaeroobika, jalgrattasõit, kepikõnd tasasel maal. Need tegevused hoiavad liigesed liikuvana ilma põrutuseta.
- Välditavad tegevused: Jooksmine kõval asfaldil, hüppamine, järsud pöörded (nagu tennises või jalgpallis), sügavad kükid suurte raskustega.
Ravimid: tabletid ja geelid
Kui elustiili muutustest ei piisa, tulevad mängu ravimid. Siin on oluline mõista, et ravimid on sümptomite leevendamiseks, mitte haiguse väljaravimiseks.
Lokaalsed vahendid
Esmane valik, eriti põlve ja käte artroosi puhul, peaksid olema mittesteroidsed põletikuvastased geelid ja kreemid (nt diklofenaki või ibuprofeeni baasil). Nende toimeaine imendub läbi naha otse valulikku piirkonda, vähendades põletikku ilma magu ja südant koormamata. Geeli tuleb määrida piisavas koguses ja järjepidevalt, mitte ainult siis, kui valu on juba väljakannatamatu.
Suukaudsed valuvaigistid
Paratsetamool on sageli esimene valik tänu oma ohutusele, kuid artroosi puhul jääb selle toime tihti nõrgaks. Tugevama valu korral kasutatakse mittesteroidseid põletikuvastaseid aineid (NSAID-id), nagu ibuprofeen, diklofenak, naprokseen või etorikoksiib. Need on tõhusad, kuid pikaajalisel kasutamisel kaasnevad riskid maohaavandite tekkeks ning vererõhu tõusuks. Arst määrab need tavaliselt kuurina ägenemise perioodiks, mitte igapäevaseks aastatepikkuseks tarvitamiseks.
Süsteravi: müüdid ja tegelikkus
Kui tabletid enam ei aita või on vastunäidustatud, kaalutakse liigesesiseseid süste. Siin levib patsientide seas palju segadust erinevate süstide toime osas.
- Hormoonsüstid (glükokortikosteroidid): Need on “tulekustutid”. Nad võtavad väga kiiresti ja tõhusalt maha tugeva põletiku ja valu. Siiski on neil oma hind – sagedane hormoonsüstide tegemine võib pikemas perspektiivis kõhre ja kõõluseid nõrgestada. Seetõttu piiravad arstid nende arvu (tavaliselt mitte rohkem kui 3 korda aastas ühte liigesesse).
- Hüaluroonhape (“kukesupp”): See on liigesvedeliku analoog. Süsti eesmärk on parandada liigese “määrimist”, vähendada hõõrdumist ja pakkuda toitaineid. See ei taasta kõhre, kuid võib pakkuda valu leevendust 6–12 kuuks, eriti haiguse alg- ja keskstaadiumis.
- PRP (trombotsüütidega rikastatud plasma): See on uuem meetod, kus patsiendi enda verest eraldatakse vereliistakud ja süstitakse liigesesse. Teoorias peaksid vereliistakud vabastama kasvufaktoreid, mis soodustavad paranemist. Uuringud on näidanud lubavaid tulemusi sümptomite leevendamisel, kuid imelist kõhre taastumist ei tasu ka siit oodata.
Toidulisandid – kas raha raiskamine?
Apteeriiulid on lookas glükoosamiini, kondroitiini, kollageeni ja MSM-i purkidest. Kas need töötavad? Teadusuuringute tulemused on vastuolulised. Osa uuringuid näitab väikest valu vähenemist ja liikuvuse paranemist pikaajalisel (vähemalt 3 kuud) kasutamisel, teised ei näita erinevust platseeboga. Arstide ühine seisukoht on tavaliselt selline: võite proovida kuurina (3–6 kuud). Kui tunnete leevendust, jätkake. Kui efekti pole, ei ole mõtet raha kulutada. Oluline on teada, et toidulisand ei asenda liikumist ega kaalulangetust.
KKK: Patsientide korduma kippuvad küsimused
Kas kulunud kõhr kasvab kunagi tagasi?
Täiskasvanud inimese liigesekõhril on väga piiratud regeneratsioonivõime. Kadunud kõhrereis üldjuhul tagasi ei kasva. Küll aga on võimalik peatada või aeglustada edasist kulumist ning parandada liigese funktsiooni ümbritsevate lihaste tugevdamise kaudu.
Kas ma peaksin artroosiga vältima treppidest käimist?
Kui treppidest käimine põhjustab teravat valu, tuleks seda vältida või vähendada. Siiski ei tohiks jalgu täielikult säästa. Proovige astuda üles terve jalaga ees ja alla haige jalaga ees (“hea läheb taevasse, halb läheb põrgusse”). See vähendab koormust haigele liigesele.
Millal on õige aeg operatsiooniks (liigesevahetuseks)?
Operatsioon on viimane abinõu. See tuleb päevakorda siis, kui: 1) valu segab und ja igapäevast toimetulekut, 2) konservatiivne ravi (tabletid, võimlemine, süstid) enam ei aita, 3) röntgenpilt näitab kaugelearenenud kulumist. Otsus tehakse alati patsiendi elukvaliteedist lähtuvalt, mitte ainult röntgenpildi põhjal.
Kas soojendamine või jahutamine on parem?
See sõltub olukorrast. Ägeda põletiku korral (liiges on turses, punetav ja kuum) aitab jääkott (külm) põletikku alandada. Kroonilise, tuima valu ja hommikuse jäikuse puhul aitab soojus parandada vereringet ja lõõgastada lihaseid.
Igapäevane rutiin on edu võti
Artroosiga elamine nõuab kohanemist, kuid see ei tähenda aktiivse elu lõppu. Eduka valuravi saladus ei peitu ühes konkreetses tabletis või protseduuris, vaid “kombineeritud rünnakus”. Parima tulemuse annab see, kui patsient võtab vastutuse oma tervise eest: korrigeerib toitumist kehakaalu langetamiseks, teeb igal hommikul spetsiaalseid võimlemisharjutusi ja kasutab ravimeid targalt vaid vajadusel.
Kuulake oma keha – valu on signaal, et midagi tuleb muuta, mitte käsklus diivanile jääda. Leidke endale sobiv liikumisviis, konsulteerige regulaarselt füsioterapeudiga ja hoidke meeles, et tugevad lihased on teie liigeste parimad sõbrad. Järjepidevus väikestes muutustes toob pikas perspektiivis kaasa suurima vabanemise valust.
