Aastakümneid on südamehaiguste ennetamisel ja kolesteroolitaseme jälgimisel olnud peamiseks fookuseks madala tihedusega lipoproteiin ehk LDL-kolesterool, mida rahvakeeli tuntakse “halva” kolesteroolina. Patsiendid ja arstid on harjunud jälgima seda ühte konkreetset numbrit, uskudes, et kui LDL on normis, on ka südamega kõik korras. Ometi näitab tänapäevane meditsiinistaatistika, et märkimisväärne hulk südameinfarkte ja insulte tabab inimesi, kelle LDL-kolesterool on täiesti normaalsetes piirides. See paradoks on sundinud kardiolooge ja lipiidide eksperte vaatama sügavamale, tuues esiplaanile uue ja märksa täpsema riskiindikaatori – mitte-HDL kolesterooli.
See näitaja ei ole lihtsalt järjekordne keeruline vereanalüüs, vaid tegelikult lihtne ja äärmiselt informatiivne arvutus, mis annab terviklikuma pildi veres ringlevatest ohtlikest osakestest. Mitte-HDL kolesterool võtab arvesse kõiki ateroskleroosi ehk veresoonte lupjumist soodustavaid lipoproteiine, mitte ainult LDL-i. Arstina näen igapäevaselt, kuidas selle näitaja ignoreerimine jätab paljud patsiendid, eriti need, kellel on metaboolne sündroom või diabeet, ekslikku turvatundesse. On aeg selgitada, miks see number on teie südame tervise seisukohalt kriitilise tähtsusega ja kuidas seda tõlgendada.
Mis on mitte-HDL kolesterool ja kuidas seda arvutatakse?
Mitte-HDL kolesterool (inglise keeles non-HDL cholesterol) ei nõua laborilt kallist lisatehnikat. See on arvutuslik väärtus, mis saadakse lihtsa matemaatilise tehte abil: üldkolesteroolist lahutatakse “hea” ehk HDL-kolesterool. Valem on järgmine:
Mitte-HDL = Üldkolesterool – HDL kolesterool
Miks see number on nii oluline? Veres ringleb kolesterool erinevate kandjate ehk lipoproteiinide sees. Kui me eemaldame võrrandist HDL-i (kõrge tihedusega lipoproteiini), mis on tuntud oma veresooni kaitsva toime poolest, jäävad järele kõik need osakesed, mis võivad ladestuda arterite seintele ja põhjustada ummistusi. Siia hulka kuuluvad:
- LDL (madala tihedusega lipoproteiin): Peamine kolesterooli kandja ja ateroskleroosi põhjustaja.
- VLDL (väga madala tihedusega lipoproteiin): Osakesed, mis transpordivad peamiselt triglütseriide ja on tihedalt seotud insuliiniresistentsusega.
- IDL (vahepealse tihedusega lipoproteiin): Üleminekuvorm VLDL-i ja LDL-i vahel, mis on samuti aterogeenne.
- Lp(a) ehk lipoproteiin (a): Geneetiliselt määratud väga ohtlik osake, mida tavaline LDL-analüüs ei erista.
Seega on mitte-HDL kolesterool justkui katusmõiste, mis koondab enda alla kogu “kurjuse telje” veresoontes. See annab arstile palju parema ülevaate aterogeensest koormusest ehk sellest, kui palju artereid kahjustavat materjali patsiendi veres tegelikult ringleb.
Miks LDL-kolesteroolist üksi ei piisa?
Traditsiooniline lähenemine, mis keskendub ainult LDL-ile, võib olla eksitav, eriti tänapäevase elustiili ja toitumisharjumuste juures. Paljudel inimestel on kõrgenenud triglütseriidide tase – need on vererasvad, mis on seotud liigse süsivesikute tarbimise, ülekaalu ja vähese liikumisega. Kui triglütseriidide tase on kõrge, muutub LDL-kolesterooli mõõtmine tehniliselt ebatäpsemaks ja bioloogiliselt vähem informatiivseks.
Kõrgete triglütseriidide puhul muutuvad LDL osakesed sageli väiksemaks ja tihedamaks (nn small dense LDL). Need väikesed osakesed on eriti agressiivsed, kuna need suudavad kergemini tungida veresoone seina sisse ja oksüdeeruda, algatades põletiku ja naastu tekke. Tavaline LDL-i analüüs mõõdab kolesterooli massi, mitte osakeste arvu. Seega võib patsiendil olla “normaalne” LDL number, kuid veres on tohutu hulk väikeseid, ohtlikke osakesi. Mitte-HDL kolesterool püüab selle riski kinni, sest see sisaldab ka VLDL-is olevat kolesterooli, mis on otseselt seotud triglütseriidide ainevahetusega.
Eriline tähtsus diabeetikutele ja metaboolse sündroomiga patsientidele
Patsientidel, kellel on 2. tüüpi diabeet, eeldiabeet, kõhupiirkonna rasvumine või metaboolne sündroom, on mitte-HDL kolesterooli määramine möödapääsmatu. Nende seisundite puhul on tüüpiline lipiidide profiiil: kõrged triglütseriidid, madal HDL ja “normaalne” või vaid kergelt tõusnud LDL. Kui arst vaataks ainult LDL-i, jääks ravi määramata. Vaadates aga mitte-HDL-i, näeme sageli, et see on väga kõrge, viidates suurele riskile südame-veresoonkonna haigusteks. Euroopa Kardioloogide Selts soovitabki just nendel patsientidel kasutada riski hindamiseks mitte-HDL kolesterooli kui esmast markerit.
Normväärtused ja eesmärgid
Mitte-HDL kolesterooli eesmärkväärtused sõltuvad patsiendi üldisest kardiovaskulaarsest riskist. Mida suurem on risk (nt suitsetamine, kõrge vererõhk, varasem infarkt, diabeet), seda madalam peab olema kolesterooli tase. Üldreeglina on mitte-HDL kolesterooli eesmärk umbes 0,8 mmol/L kõrgem kui vastav LDL-i eesmärk.
Üldised orientiirid on järgmised:
- Väga kõrge riskiga patsiendid (nt läbipõetud infarkt või insult, raske diabeet): Eesmärk on alla 2,2 mmol/L (mõnedes uuemates juhistes isegi alla 2,6 mmol/L, sõltuvalt LDL eesmärgist).
- Kõrge riskiga patsiendid (nt oluliselt kõrgenenud vererõhk, pikaaegne diabeet ilma tüsistusteta): Eesmärk on alla 2,6 mmol/L.
- Mõõduka riskiga patsiendid: Eesmärk on alla 3,4 mmol/L.
- Madala riskiga inimesed: Soovituslik tase on üldjuhul alla 3,8–4,0 mmol/L, kuid ideaalis madalam.
On oluline märkida, et need numbrid ei ole kivisse raiutud ja raviotsused teeb arst alati individuaalselt, võttes arvesse kõiki riskifaktoreid tervikuna. Siiski, kui teie mitte-HDL on püsivalt üle 3,4 mmol/L, on see selge signaal, et elustiilis või ravis on vaja teha muudatusi.
Strateegiad mitte-HDL kolesterooli langetamiseks
Hea uudis on see, et kuna mitte-HDL hõlmab endas mitmeid erinevaid lipoproteiine, on meil selle mõjutamiseks mitmekülgne arsenal. See ei piirdu vaid ühe ravimiga, vaid hõlmab laiaulatuslikke elustiili muutusi.
Toitumine ja kehakaal
Kuna mitte-HDL sisaldab triglütseriididerikkaid osakesi, on süsivesikute ja suhkrute piiramine sageli sama oluline kui rasvade valik. Liigne suhkur ja rafineeritud tärklis (valge jahu, kartul) muudetakse maksas triglütseriidideks, mis tõstavad VLDL-i ja seega ka mitte-HDL taset.
- Vähendage lisatud suhkruid ja alkoholi: Need on peamised triglütseriidide tõstjad.
- Asendage küllastunud rasvad: Loomse rasva (või, rasvane liha) asemel eelistage taimseid õlisid, pähkleid ja seemneid ning rasvast kala, mis sisaldab oomega-3 rasvhappeid.
- Suurendage kiudainete osakaalu: Lahustuvad kiudained (kaer, kaunviljad, õunad) seovad soolestikus kolesterooli ja aitavad seda kehast väljutada.
Füüsiline aktiivsus
Regulaarne aeroobne treening (kõndimine, ujumine, rattasõit) on üks tõhusamaid viise triglütseriidide põletamiseks ja HDL-kolesterooli (hea kolesterooli) tõstmiseks. Kuna mitte-HDL valem on Üldkolesterool miinus HDL, siis HDL-i tõus langetab automaatselt mitte-HDL väärtust, eeldusel et üldkolesterool ei tõuse. Soovituslik on vähemalt 150 minutit mõõdukat koormust nädalas.
Medikamentoosne ravi
Kui elustiilimuutused ei ole piisavad, on arstide käsutuses tõhusad ravimid. Statiinid on nurgakivi, kuna need vähendavad tõhusalt LDL-i ja seeläbi ka mitte-HDL taset. Kuid patsientidel, kellel on domineerivaks probleemiks kõrged triglütseriidid ja kõrge mitte-HDL, võib arst lisada raviskeemi fibraate või oomega-3 rasvhappepreparaate (retseptiravimina). Uuemad ravimid, nagu PCSK9 inhibiitorid, on samuti äärmiselt võimsad mitte-HDL alandajad.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Patsientidel tekib sageli küsimusi vereanalüüside tõlgendamise ja uute mõistete kohta. Siin on vastused levinumatele küsimustele seoses mitte-HDL kolesterooliga.
Kas ma pean mitte-HDL kolesterooli määramiseks olema söömata?
Üldjuhul mitte. Erinevalt triglütseriidide otsesest mõõtmisest või vanematest LDL-i arvutusmeetoditest, on mitte-HDL kolesterool üsna stabiilne ka pärast söömist. See teeb sellest patsiendisõbraliku analüüsi, mida saab teha igal kellaajal. Siiski, kui arst soovib täpset triglütseriidide taset, võib ta paluda teil olla söömata 10–12 tundi.
Kas mitte-HDL on sama mis ApoB?
Ei, kuid need on väga tihedalt seotud. Apolipoproteiin B (ApoB) on valk, mis asub iga “halva” kolesterooli osakese (LDL, VLDL, IDL) pinnal. Igal osakesel on täpselt üks ApoB molekul. Seega ApoB mõõtmine loeb kokku ohtlike osakeste täpse arvu. Mitte-HDL kolesterool mõõdab nende osakeste kolesteroolisisaldust. Kuigi ApoB on teaduslikult veelgi täpsem, on mitte-HDL tasuta arvutatav igast standardsest lipiidiprofiilist ja on kliinilises praktikas piisavalt täpne enamiku otsuste tegemiseks.
Kas mu mitte-HDL tase võib olla liiga madal?
Tänapäeva teadusuuringud näitavad, et ateroskleroosi ennetamise seisukohalt kehtib reegel “mida madalam, seda parem”. Ei ole tõendeid, et äärmiselt madalaks viidud mitte-HDL (näiteks intensiivse statiinraviga) oleks ohtlik. Keha rakud suudavad vajaliku kolesterooli ise toota, isegi kui veres ringlev tase on väga madal. Sündides on imikute kolesteroolitase väga madal, ometi arenevad nad normaalselt.
Miks mu perearst räägib ikka ainult LDL-ist?
Meditsiinilised juhised muutuvad ja uuenevad pidevalt. LDL on olnud “kullastandard” aastakümneid ja on siiani väga oluline näitaja. Paljud ravijuhendid põhinevad endiselt LDL-il. Siiski on Euroopa ja USA kardioloogide seltsid viimastel aastatel tõstnud mitte-HDL kolesterooli tähtsust, eriti riskigruppides. Hea on ise arstilt küsida: “Milline on minu mitte-HDL tase ja kas see on eesmärgiväärne?”
Tegevuskava parema südame tervise nimel
Südame-veresoonkonna haigused on endiselt peamine surmapõhjus maailmas, kuid suur osa neist on ennetatavad. Üleminek vaid LDL-i jälgimiselt laiapõhjalisemale mitte-HDL kolesterooli hindamisele on oluline samm täppismeditsiini suunas. See võimaldab tuvastada varjatud riske, mis muidu jääksid märkamata, eriti inimestel, kes kannatavad kaasaegse elustiili haiguste – ülekaalu ja ainevahetushäirete – käes.
Teie kui patsiendi jaoks on kõige olulisem teadvustada, et kolesterool ei ole vaid üks number. See on dünaamiline süsteem. Järgmisel korral, kui annate vereanalüüsi, vaadake kaugemale tavapärastest numbritest. Arvutage ise või paluge arstil selgitada oma mitte-HDL väärtust. Kui see on normist kõrgem, võtke seda kui varajast hoiatust ja võimalust sekkuda enne, kui veresoonte kahjustused muutuvad pöördumatuks. Südame tervis on maraton, mitte sprint, ja teadlikkus oma tegelikest riskidest on parim stardipositsioon pika ja terve elu tagamiseks.
