Südame- ja veresoonkonna haigused on Eestis ja kogu maailmas peamine surmapõhjus, nõudes igal aastal tuhandeid elusid. Sageli algab see teekond märkamatult, ilma valu ja selgete hoiatusteta, mistõttu on kõrge kolesteroolitase teeninud endale kurjakuulutava hüüdnime “vaikne tapja”. Erinevalt luumurrust või viirusinfektsioonist ei anna veresoonte seintele ladestuv rasv endast märku palaviku ega ebamugavustundega. Inimene võib tunda end suurepäraselt, olla füüsiliselt aktiivne ja näida terve, samal ajal kui tema arterid on kriitiliselt ahenemas. See salakavalus ongi põhjus, miks paljud inimesed saavad oma diagnoosi alles siis, kui neid tabab esimene tõsine tüsistus, näiteks infarkt või insult. Siiski, kui osata oma keha tähelepanelikult kuulata ja vaadelda, võib märgata teatud peeneid vihjeid, mis viitavad lipiidide ainevahetuse häiretele.
Mis tegelikult on “hea” ja “halb” kolesterool?
Enne hoiatavate märkide juurde asumist on kriitiliselt oluline mõista, mis meie organismis toimub. Kolesterool ise ei ole vaenlane; see on elutähtis vahajas aine, mida meie keha vajab rakumembraanide ehitamiseks, teatud hormoonide tootmiseks ja D-vitamiini sünteesimiseks. Probleem tekib siis, kui kolesterooli transport veres läheb tasakaalust välja.
Kolesterool ei lahustu veres, mistõttu vajab ta transportijaid, mida nimetatakse lipoproteiinideks:
- Madala tihedusega lipoproteiin (LDL): Tuntud kui “halb” kolesterool. Kui seda on veres liiga palju, hakkab see ladestuma arterite seintele, moodustades naaste. Need naastud muudavad veresooned jäigaks ja kitsaks (ateroskleroos), takistades verevoolu elutähtsatesse organitesse.
- Kõrge tihedusega lipoproteiin (HDL): Tuntud kui “hea” kolesterool. See toimib justkui prügiauto, korjates verest liigse kolesterooli kokku ja transportides selle tagasi maksa, kus see töödeldakse ja väljutatakse.
- Triglütseriidid: Need on veres leiduvad rasvad, mida keha kasutab energiaallikana. Koos kõrge LDL-i ja madala HDL-iga suurendavad kõrged triglütseriidid oluliselt südamehaiguste riski.
Kui tasakaal kaldub LDL-i kasuks, algab vaikne, kuid ohtlik protsess, mis võib kesta aastakümneid enne sümptomite ilmnemist.
5 füüsilist märki, mis võivad viidata kõrgele kolesteroolile
Kuigi kõrge kolesteroolitase diagnoositakse kõige täpsemalt vereanalüüsiga, võivad teatud füüsilised muutused anda märku, et veresoonkond on juba koormuse all. Need nähud ilmnevad sageli siis, kui kolesteroolitase on olnud kõrge pikka aega või kui tegemist on geneetilise eelsoodumusega (perekondlik hüperkolesteroleemia).
1. Ksantelasmid ehk kollakad laigud silmalaugudel
Üks kõige nähtavamaid märke kõrgest kolesteroolitasemest on ksantelasmid. Need on pehmed, kollakad, kergelt nahapinnast kõrgemad moodustised, mis tekivad tavaliselt silmalaugude sisenurkadesse (nina lähedale). Need laigud koosnevad naha alla ladestunud kolesteroolist. Kuigi need moodustised ei ole valulikud ega mõjuta nägemist, on need selgeks signaaliks, et keha rasvade ainevahetus võib olla häiritud. Uuringud on näidanud, et ksantelasmidega inimestel on suurem risk südamehaiguste tekkeks.
2. Sarvkesta kaar (Arcus senilis)
Vaadake peeglisse ja uurige oma silmade iirist (värvilist osa). Kas märkate helehalli, valget või sinist ringi või kaart ümber iirise välisserva? Seda nimetatakse sarvkesta kaareks. Vanematel inimestel on see üsna tavaline ja ohutu vananemise märk, kuid kui selline ring ilmub alla 45-aastasel inimesel, viitab see sageli tõsisele perekondlikule hüperkolesteroleemiale. See tähendab, et kolesterool ladestub mitte ainult veresoontesse, vaid ka silma sarvkesta kudedesse.
3. Valu jalgades ja vahelduv lonkamine
Kõrge kolesteroolitase ei kahjusta ainult südame ümber asuvaid veresooni. See mõjutab artereid kogu kehas, sealhulgas jalgades. Seisundit, kus jalgade arterid on naastude tõttu ahenenud, nimetatakse perifeersete arterite haiguseks (PAD).
Tüüpiline sümptom on: tunnete füüsilise koormuse (nt kõndimise) ajal sääremarjades, reites või tuharates valu, krampe või väsimust, mis möödub puhates. Seda nimetatakse vahelduvaks lonkamiseks. See juhtub, sest ahenenud veresooned ei suuda pakkuda lihastele piisavalt hapnikurikast verd. Kahjuks peavad paljud inimesed seda ekslikult lihtsalt vananemise või halva füüsilise vormi märgiks.
4. Muutused kätes ja jalgades (tuimus või külmatunne)
Kui vereringe on häiritud ateroskleroosi tõttu, võivad tekkida probleemid jäsemete verevarustuses. See võib väljenduda pideva külmatundena jalgades või kätes, isegi kui toatemperatuur on soe. Samuti võib esineda surinaid või tuimustunnet. Veelgi murettekitavam märk on see, kui haavad jalgadel paranevad väga aeglaselt või nahk jalgadel muutub läikivaks, kahvatuks või sinakaks. Need on märgid tõsisest verevarustuse häirest, mille juurpõhjuseks on sageli kontrollimatu kolesterool.
5. Erektsioonihäired meestel
See on teema, millest sageli vaikitakse, kuid mis on meditsiiniliselt äärmiselt oluline. Erektsioonihäired võivad olla üks varasemaid hoiatusmärke veresoonkonna probleemidest. Peenise veresooned on läbimõõdult palju väiksemad kui südame pärgarterid. See tähendab, et kolesteroolinaastud ummistavad need peenemad veresooned varem kui suuremad arterid. Seega võib erektsioonihäire olla “kanaarilind kaevanduses” – varajane hoiatus, et mõne aasta pärast võib olla ohus ka süda.
Miks on geneetika oluline faktor?
Paljud inimesed usuvad ekslikult, et kõrge kolesterool on vaid ülekaaluliste või ebatervislikult toituvate inimeste probleem. See on ohtlik müüt. Perekondlik hüperkolesteroleemia (FH) on pärilik seisund, kus maks ei suuda geneetilise vea tõttu verest piisavalt LDL-kolesterooli eemaldada.
Inimesed, kellel on FH, võivad olla saledad, sportlikud ja toituda tervislikult, kuid nende kolesteroolinäitajad on ohtlikult kõrged juba noores eas. Kui teie perekonnas on esinenud infarkte või insulte enne 50. eluaastat, on tungivalt soovitatav lasta oma lipiidide taset kontrollida sõltumata teie elustiilist.
Korduma Kippuvad Küsimused (KKK)
Kas munade söömine tõstab kolesterooli?
See on üks levinumaid vaidlusteemasid. Kaasaegsed uuringud näitavad, et toidust saadav kolesterool (mida leidub munades) mõjutab vere kolesteroolitaset enamiku inimeste puhul vähem kui varem arvati. Palju suurem mõju on küllastunud rasvadel ja transrasvadel (leidub töödeldud toitudes, saiakestes, vorstides). Mõõdukas munade tarbimine on enamiku inimeste jaoks ohutu, kuid diabeetikud ja kõrge riskiga patsiendid peaksid siiski piiri pidama.
Kui tihti peaksin ma oma kolesterooli kontrollima?
Terved täiskasvanud peaksid oma kolesteroolitaset kontrollima vähemalt iga 4–5 aasta järel. Kui teil on riskifaktoreid (suitsetamine, ülekaal, diabeet, pärilikkus) või olete üle 45-aastane mees või üle 55-aastane naine, tuleks analüüse teha sagedamini, tavaliselt kord aastas või vastavalt perearsti soovitusele.
Kas ma saan kolesterooli alandada ilma ravimiteta?
Jah, elustiili muutused on esimene ja kõige olulisem kaitseliin. Kaalulangetus, regulaarne aeroobne treening, suitsetamisest loobumine ja menüü, mis on rikas kiudainete ning oomega-3 rasvhapete poolest, võivad langetada LDL-taset 10–20%. Siiski, kui tegemist on geneetilise põhjuse või väga kõrgete näitajatega, võib arst määrata statiine või muid ravimeid, et vältida tüsistusi.
Kas madal kolesteroolitase võib olla ohtlik?
Kuigi harvem, võib ka liiga madal kolesteroolitase olla seotud teatud terviseprobleemidega, kuid üldjuhul on lääne ühiskonnas ja Eestis probleemiks siiski liiga kõrge LDL-tase. “Liiga madal” on harva murekoht südame tervise kontekstis, välja arvatud spetsiifiliste haiguste puhul.
Strateegiad südame tervise taastamiseks
Teadmine on pool võitu, kuid tegevus on see, mis päästab elu. Kui olete märganud endal mõnda ülaltoodud sümptomit või kui teie vereanalüüsid näitavad kõrgenenud numbreid, ei ole põhjust paanikaks, vaid tegutsemiseks. Ateroskleroos on protsess, mida on võimalik aeglustada ja teatud juhtudel isegi stabiliseerida.
Esimene samm on vaadata kriitiliselt üle oma toidulaud. Eesmärk ei ole rasvade täielik vältimine, vaid õigete rasvade valimine. Asendage loomsed rasvad (või, seapekk) taimsete õlidega (oliiviõli, rapsiõli). Suurendage lahustuvate kiudainete osakaalu – kaerahelbed, läätsed, õunad ja oder seovad soolestikus kolesterooli ja aitavad seda kehast väljutada enne, kui see vereringesse jõuab.
Teine sammas on liikumine. Regulaarne füüsiline aktiivsus (vähemalt 150 minutit mõõdukat koormust nädalas) on üks väheseid tõestatud viise, kuidas tõsta “hea” HDL-kolesterooli taset. HDL toimib veresoonte puhastajana, seega mida rohkem te liigute, seda tõhusamalt teie keha “koristusmeeskond” töötab.
Lõpetuseks, ärge alahinnake stressi ja une mõju. Krooniline stress ja unepuudus tõstavad kehas põletikutaset ja võivad kaudselt mõjutada lipiidide ainevahetust. Südame tervis on terviklik süsteem, kus iga väike muutus – olgu see siis üks sigaret vähem, üks jalutuskäik rohkem või üks köögivili lisaks – ehitab tugevamat vundamenti pikemaks ja tervemaks eluks. Ärge oodake hoiatavaid märke; ennetus on alati lihtsam ja valutum kui tagajärgedega tegelemine.
