Põlve siseküljel tekkiv valu on äärmiselt levinud kaebus, mis mõjutab igas vanuses inimesi, alates noortest sportlastest kuni eakamate liigese kulumisega kimpus olevate inimesteni. See piirkond, mida meditsiiniliselt nimetatakse põlve mediaalseks küljeks, on anatoomiliselt keerukas ning vastuvõtlik nii ägedatele traumadele kui ka kroonilisele ülekoormusele. Valu iseloom võib varieeruda tuimast tuikamisest kuni terava ja torkiva aistinguni, mis takistab kõndimist, kükitamist või treppidest liikumist. Sageli arvatakse ekslikult, et igasugune põlvevalu tähendab automaatselt operatsioonivajadust, kuid tegelikkuses on paljud põhjused ravitavad konservatiivsete meetoditega, kui probleemile jaotakse õigel ajal jälile. Et mõista, miks just põlve sisekülg on valule nii vastuvõtlik, tuleb vaadata sügavamale liigese struktuuri ja igapäevastesse harjumustesse.
Põlve sisekülje valu peamised anatoomilised põhjused
Põlve sisekülg on toestatud mitmete oluliste struktuuridega, mis tagavad jala stabiilsuse. Kui mõni neist struktuuridest saab kahjustada, on tagajärjeks kohene või järk-järgult süvenev valu. Kõige sagedamini on valu allikaks sidemed, kõhred või limapaunad.
1. Siseküljesideme (MCL) vigastus
Üks sagedasemaid valu põhjuseid on mediaalse kollateraalsideme (MCL) venitus või rebend. See side kulgeb piki põlve sisekülge ja selle ülesanne on takistada põlve sissepoole vajumist. Vigastus tekib tavaliselt siis, kui põlve välisküljele antakse löök (näiteks jalgpallis) või kui jalg väändub ootamatult, samal ajal kui labajalg on kindlalt maas. MCL-i vigastuse korral on valu tavaliselt terav ja katsudes on põlve sisekülg hell.
2. Mediaalse meniski rebend
Menisk on C-kujuline kõhreketas, mis toimib reieluu ja sääreluu vahelise amordina. Igas põlves on kaks meniskit, kuid just sisemine ehk mediaalne menisk saab sagedamini viga, kuna see on vähem liikuv ja suurema koormuse all. Meniskirebend võib tekkida äkilise pööramise tagajärjel sportides või vanemas eas liigese kulumise (degeneratiivsete muutuste) tõttu. Meniskivigastusele on iseloomulik valu kükitamisel, põlve “lukustumise” tunne ja turse, mis võib tekkida tunde või päevi pärast traumat.
3. Pes anserinus bursiit (Hanjala limapauna põletik)
Kui valu asub veidi allpool põlveliigest, sääreluu ülaosas siseküljel, võib põhjuseks olla pes anserinus bursiit. Selles piirkonnas kinnituvad kolm reielihase kõõlust, moodustades kuju, mis meenutab hanjalga (sellest ka nimi). Nende kõõluste ja luu vahel asub limapaun, mis võib hõõrdumise tõttu põletikuliseks muutuda. See on tüüpiline ülekoormusvigastus jooksjatel, ujujatel ja ülekaalulistel inimestel, eriti neil, kellel on põlved sissepoole kaldus (X-jalad).
4. Põlveliigese artroos (osteoartriit)
Eakamatel inimestel on sisekülje valu kõige levinum põhjus osteoartriit. Kuna keharaskus langeb kõndides rohkem põlve siseküljele, kulub sealne kõhr tavaliselt kiiremini kui välisküljel. Kui kõhr õheneb, hakkavad luud omavahel hõõrduma, põhjustades kroonilist valu, hommikust liigesjäikust ja liikumisulatuse vähenemist.
5. Plica sündroom (Mediopatellaarne plika)
Vähem tuntud, kuid siiski oluline põhjus on plica sündroom. Plika on liigesekesta volt, mis on embrüonaalse arengu jäänuk. Mõnel inimesel võib see volt põlve siseküljel pakseneda ja muutuda põletikuliseks, tekitades valu ja klõpsuvat tunnet põlve liigutamisel. Seda aetakse tihti segamini meniskivigastusega.
Sümptomite eristamine: kuidas aru saada, mis on viga?
Kuigi täpse diagnoosi saab panna vaid arst, aitavad teatud sümptomid probleemi olemust aimata. Valu iseloom ja tekkimise aeg annavad olulisi vihjeid:
- Terav valu kohe pärast traumat + turse: See viitab sageli sidemete (MCL) või meniski ägedale rebendile. Kui kuulsite vigastuse hetkel ka “raksatust”, on tõenäosus struktuurseks vigastuseks suur.
- Tuim, tuikav valu, mis süveneb koormusega: See on iseloomulik ülekoormusvigastustele nagu bursiit või algav artroos. Valu võib leevenduda puhkeolekus, kuid naasta treeningu ajal.
- Lukustumine ja “petmise” tunne: Kui põlv jääb teatud asendisse kinni või tunnete, et jalg ei kanna, on see klassikaline meniskirebendi tunnus. Lahtine kõhretükk võib liikuda liigespindade vahele, takistades liikumist.
- Hommikune jäikus ja ragin: Need on artroosi selged ohumärgid. Valu on sageli hullem esimeste sammude ajal pärast ärkamist või pikaajalist istumist.
- Põletav valu öösiti: Bursiit võib põhjustada öist valu, eriti kui magate külili ja põlved on üksteise vastas surutud.
Diagnostika ja millal pöörduda arsti poole
Paljudel juhtudel möödub kerge põlvevalu koduse raviga mõne nädala jooksul. Siiski on olukordi, kus professionaalne sekkumine on vältimatu. Arsti poole tuleks pöörduda, kui:
- Põlv on märgatavalt paistes või moondunud.
- Te ei saa jalale toetada ega kõndida rohkem kui paar sammu.
- Põlve liikumisulatus on oluliselt vähenenud (ei saa jalga sirgeks ega kõveraks).
- Esineb palavik koos punetuse ja kuumatundega põlvepiirkonnas (infektsioonioht).
Arst kasutab diagnoosimiseks füüsilisi teste (põlve väänamist ja surumist kindlates suundades), et hinnata sidemete stabiilsust ja meniskite seisukorda. Vajadusel määratakse röntgen (luuliste muutuste ja artroosi hindamiseks) või magnetresonantstomograafia (MRT), mis on kuldne standard pehmete kudede, nagu meniskite ja sidemete, hindamisel.
Ravi ja taastus: kodustest vahenditest meditsiinini
Ravi sõltub otseselt diagnoosist, kuid enamiku põlve sisekülje probleemide esmane käsitlus on sarnane. Eesmärk on vähendada põletikku ja taastada funktsioon ilma liigset lisakahju tekitamata.
Konservatiivne ravi ja R.I.C.E meetod
Ägeda valu korral on esimeseks sammuks koormuse vähendamine ja R.I.C.E meetodi rakendamine (Eesti keeles tuntud ka kui P.K.K.K):
- Rest (Puhkus): Vältige tegevusi, mis valu põhjustavad. Jooksjatel tuleks teha paus või asendada jooksmine rattasõidu või ujumisega.
- Ice (Külm): Asetage valusale kohale jääkott (mähituna rätikusse) 15-20 minutiks iga paari tunni tagant. See alandab turset ja tuimestab valu.
- Compression (Kompressioon): Elastikside või spetsiaalne põlvetugi aitab vähendada turset ja pakub liigesele lisatuge.
- Elevation (Kõrgus): Hoidke jalga puhkeasendis südame tasapinnast kõrgemal, et soodustada vedeliku äravoolu põlvest.
Valu leevendamiseks võib lühiajaliselt kasutada mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid (nagu ibuprofeen), kuid neid ei tohiks tarvitada pikaajaliselt ilma arsti loata, kuna need võivad varjata sümptomeid ja omada kõrvalmõjusid maole.
Füsioteraapia ja harjutused
Kroonilise valu ja vigastustest taastumise võti on lihaste tugevdamine. Põlve sisekülje valu puhul on kriitilise tähtsusega reie sisekülje lihaste (eriti vastus medialis) ja puusalihaste tugevdamine. Kui lihased on tugevad, võtavad nad koormuse liigeselt ja sidemetelt enda kanda.
Tüüpilised harjutused hõlmavad jala sirgestamist, poolküki hoidmist seina ääres ja kummilindiga harjutusi reie siseküljele. Samuti on oluline venitada reie tagakülje lihaseid, kuna nende pinged suurendavad koormust põlvele.
Korduma Kippuvad Küsimused (KKK)
Põlve sisekülje valu tekitab patsientides palju küsimusi. Siin on vastused levinumatele muredele:
Kas ma võin treenimist jätkata, kui põlve sisekülg valutab?
Valu on keha hoiatussignaal. Kerge ebamugavustundega võib madala koormusega treeningut jätkata (näiteks jalgrattasõit), kuid terava valu korral tuleb treening koheselt lõpetada. “Läbi valu” treenimine võib muuta kerge põletiku krooniliseks vigastuseks või rebendiks.
Miks mu põlv valutab just treppidest alla minnes?
Treppidest allaminek asetab põlvele kordades suurema koormuse kui tasasel maal kõndimine. See on sageli märk meniskivigastusest või põlvekedra ja reieluu vahelisest probleemist, kus stabiliseerivad lihased ei suuda liigest piisavalt kontrollida.
Kas põlve sisekülje valu tähendab alati operatsiooni?
Ei, enamikku põlve sisekülje valusid (kaasa arvatud paljud meniskirebendid ja MCL vigastused) ravitakse edukalt ilma operatsioonita. Füsioteraapia ja koormuse reguleerimine on esmane valik. Operatsiooni kaalutakse vaid siis, kui konservatiivne ravi ebaõnnestub või kui esineb suur struktuurne kahjustus, mis takistab liigese liikumist.
Kui kaua võtab aega paranemine?
See sõltub vigastuse tüübist. Kerge MCL venitus või bursiit võib paraneda 2–4 nädalaga. Meniski rebend või raskem sidemevigastus võib nõuda 3–6 kuud taastusravi. Krooniline artroos ei “parane” täielikult, kuid selle sümptomeid saab hallata, et elukvaliteet säiliks.
Kas põlvesideme kandmine aitab?
Põlveside (ortoos) võib pakkuda stabiilsust ja kindlustunnet, eriti MCL vigastuste või artroosi korral. Siiski ei tohiks sidet kanda 24/7, sest see võib muuta lihased laisaks ja nõrgemaks. Side on abivahend aktiivse tegevuse ajal, mitte asendus lihastreeningule.
Ennetamine: kuidas vältida valu kordumist
Parim ravi on ennetus. Et vältida valu naasmist, tuleks tähelepanu pöörata jalanõudele ja jalgade asendile. Jalatsid, mis on liiga kulunud või ei toeta jalavõlvi piisavalt, võivad põhjustada jala sissevajumist (pronatsiooni), mis omakorda suurendab pinget põlve siseküljel. Ortopeedilised tallad võivad siinkohal olla suureks abiks.
Samuti on oluline kehakaalu kontrolli all hoidmine. Iga lisakilo kehal avaldab kõndimisel põlvedele mitmekordset survet. Isegi väike kaalulangus võib märgatavalt vähendada koormust liigesekõhredele ja leevendada artroosist tingitud vaevusi. Regulaarne jõutreening, mis keskendub tuharalihastele ja reielihastele, tagab, et põlveliiges püsib stabiilsena ka ootamatute liigutuste korral.
Millal on olukord kriitiline ja vajab viivitamatut sekkumist?
Kuigi enamik põlvevalusid ei ole eluohtlikud, on olukordi, kus viivitamine võib kaasa tuua püsiva puude või tõsise tüsistuse. Erilist tähelepanu tuleb pöörata septilisele artriidile ehk liigesepõletikule, mille on põhjustanud bakteriaalne infektsioon. Kui tugeva põlvevaluga kaasneb kõrge palavik, külmavärinad, üldine halb enesetunne ning põlv on tulikuum ja punetav, tuleb pöörduda erakorralise meditsiini osakonda (EMO). Selline seisund nõuab kohest antibiootikumravi ja sageli liigese loputamist, et vältida kõhre ja luu hävimist.
Samuti on kriitiline olukord, kui jalasääres tekib lisaks põlvevalule tugev turse, punetus ja valu, mis võib viidata süvaveeni tromboosile. Tromb võib liikuda kopsu ja olla eluohtlik. Seega, kui valu on ebatavaliselt tugev, ei allu kodustele vahenditele või sellega kaasnevad üldised haigusnähud, on kiire arstlik konsultatsioon hädavajalik, et välistada mustemad stsenaariumid ja alustada õiget ravi.
