Sügelised on teema, millest valjuhäälselt rääkida ei taheta, kuid ometi on tegemist ühe maailma vanima ja levinuma nahahaigusega, mis võib tabada kedagi meist – sõltumata soost, vanusest või isiklikust hügieenist. See äärmiselt ebamugav ja piinavat sügelust põhjustav nakkus levib otsekontakti kaudu ning võib ilma õigeaegse sekkumiseta muutuda pikaajaliseks katsumuseks tervele perekonnale. Arstide poole pöördutakse sageli alles siis, kui kodused vahendid ei ole aidanud või kui sügamine on muutunud väljakannatamatuks, eriti öösiti. Hea uudis on aga see, et õige raviskeemi ja täpsete juhiste järgimisel on sügelistest võimalik vabaneda kiiresti ja jäädavalt. Selles artiklis vaatame detailselt läbi, mida see haigus endast kujutab, millised on kõige tõhusamad ravimeetodid ja milliseid vigu tuleks ravi käigus kindlasti vältida.
Mis on sügelised ja kuidas need levivad?
Sügelisi (scabies) põhjustab mikroskoopiline parasiit nimega sügelislest (Sarcoptes scabiei). Tegemist on silmale nähtamatu, vaid umbes 0,3–0,4 millimeetri suuruse lestaga, kes kaevab inimese naha pealmisesse kihti käike, kuhu emane isend muneb oma munad. Just lesta liikumine naha all ja organismi allergiline reaktsioon lesta väljaheidetele ning munadele põhjustavad seda iseloomulikku ja talumatut sügelust.
Oluline on kummutada müüt, et sügelised on vaid “mustade käte haigus”. See nakkus levib eelkõige:
- Otsese nahakontakti kaudu: See on peamine levikutee. Nakatumiseks on vaja tavaliselt pikemat kontakti (vähemalt 10–15 minutit), näiteks kättpidi teretamisest harva piisab, kuid laste omavahelises mängus, kaisutamisel või seksuaalvahekorras levib lest väga edukalt.
- Kaudse kontakti kaudu: Harvemini, kuid siiski võimalik, levivad sügelised saastunud esemete kaudu, nagu voodipesu, rätikud, riided või pehme mööbel. See juhtub tavaliselt siis, kui nakatunud inimesel on väga suur lestade hulk nahal (nn koorik-sügelised).
Kuidas sümptomeid ära tunda?
Sügeliste diagnoosimine võib alguses olla keeruline, sest sümptomid ei ilmne kohe. Kui inimene nakatub esimest korda, võib sümptomite tekkimiseni kuluda 4–6 nädalat. Korduva nakatumise korral reageerib keha juba varem kohatud allergeenile kiiremini, sageli 1–4 päeva jooksul.
Peamised sümptomid, millele tähelepanu pöörata:
- Intensiivne öine sügelus: See on sügeliste visiitkaart. Sügelus võib esineda ka päeval, kuid muutub voodisoojuses talumatuks, häirides und ja põhjustades väsimust.
- Lööve ja punnid: Nahale tekivad väikesed punased vistrikusarnased kublad või villid. Kratsimise tagajärjel tekivad sageli koorikud ja sekundaarsed nahapõletikud.
- Sügeliskäigud: Mõnikord (kuid mitte alati) on naha pinnal näha peeneid, umbes 1 cm pikkuseid hallikaid või valkjaid jooni – need on käigud, mida lest on uuristanud.
Sügelislest eelistab sooje ja niiskeid kehapiirkondi, kus nahk on õhem. Tüüpilised kohad, kust löövet otsida, on sõrmedevahed, randmed, küünarvarred, kaenlaalused, vöökoht, nabaümbrus ja suguelundite piirkond. Väikelastel ja imikutel võivad olla haaratud ka peopesad, tallad ja peanahk, mis täiskasvanutel on harv juhus.
Ravivõimalused: Mida apteegist küsida?
Sügelised ei parane kunagi iseenesest. Ravi eesmärk on tappa nii elusad lestad kui ka nende munad. Eestis on saadaval mitmeid tõhusaid preparaate, millest osa on käsimüügis ja osa retseptiga. Ravi valikul tuleks alati konsulteerida apteekri või perearstiga, eriti rasedate ja väikelaste puhul.
Permetriin (kreem)
Permetriin on hetkel valikravim sügeliste raviks enamikus arenenud riikides. See on neurotoksiline sügelislestale, kuid inimestele üldiselt ohutu, kui seda õigesti kasutada. Tavaliselt määritakse kreemi kogu kehale (lõuast allapoole, imikutel ka peanahale) ja hoitakse peal 8–14 tundi, seejärel pestakse maha. Protseduuri tuleb korrata 7 päeva pärast, et hävitada vahepeal munadest koorunud vastsed.
Bensüülbensoaat (salv või emulsioon)
See on vanem, kuid samuti tõhus ravim. Bensüülbensoaati kantakse nahale tavaliselt mitmel järjestikusel päeval ja seda ei pesta vahepeal maha. Selle miinuseks võib olla nahaärritus ja kipitus, mistõttu ei pruugi see sobida tundliku nahaga inimestele või väikestele lastele.
Väävlisalv
Väävlisalv on ajalooline ravim, mida kasutatakse tänapäeval harvem selle ebameeldiva lõhna ja määrimisomaduste tõttu. Siiski on see väga ohutu ja seda kasutatakse mõnikord rasedatel või imikutel (alla 2-kuused), kellele teised ravimid ei sobi.
Suukaudne ravi (Ivermektiin)
Raskematel juhtudel või kui välispidine ravi ei ole andnud tulemusi, võib arst määrata suukaudseid tablette. See on retseptiravim ja selle kasutamine toimub rangelt arsti järelevalve all.
Ravi kuldreeglid ja sagedasemad vead
Väga sageli kurdavad patsiendid, et ravi ei aita. Enamikul juhtudel ei ole probleem ravimi ebaefektiivsuses, vaid raviskeemi ebatäpses järgimises. Et sügelistest päriselt lahti saada, tuleb järgida karmi distsipliini.
- Ravima peab kogu perekonda korraga: See on kõige kriitilisem punkt. Isegi kui pereliikmel sümptomeid pole, võib ta olla nakkusekandja (inkubatsiooniperiood!). Kui ravitakse vaid seda, kes sügeleb, nakatab sümptomiteta pereliige teised uuesti ja ring hakkab otsast peale.
- Kogu keha katmine: Kreem tuleb kanda igale poole lõuast allapoole – kaenlaalused, naba, tuharavahe, genitaalid, sõrmede ja varvaste vahed ning küünte alused. Küüned tuleks lõigata lühikeseks, sest lestad võivad peituda küüneplaatide all.
- Õige ajastus: Ravim kantakse nahale tavaliselt õhtul ja pestakse maha hommikul. Pärast käte pesemist ravi ajal (nt tualetis käies) tuleb käed uuesti kreemitada.
- Kordusravi on kohustuslik: Ühekordne ravi tapab täiskasvanud lestad, kuid ei pruugi hävitada kõiki mune. Teine ravikuur 7 päeva hiljem on vajalik, et tappa vahepeal koorunud uus põlvkond.
Kodune suurpuhastus: Kuidas vabaneda lestadest keskkonnas?
Sügelislest suudab väljaspool inimkeha ellu jääda vaid 2–3 päeva (toatemperatuuril ja normaalse õhuniiskuse juures). See teadmine on koduse puhastuse aluseks. Pärast esimest ravi pealekandmist (järgmisel hommikul) tuleb teha põhjalik puhastus.
Kõik riided, voodipesu ja rätikud, mida on kasutatud viimase 3–4 päeva jooksul, tuleb pesta masinas vähemalt 60-kraadise programmiga. Kõrgem temperatuur tapab lestad kindlalt.
Esemed, mida ei saa pesta (mantlid, jalanõud, pehmed mänguasjad, teatud padjad), tuleb panna kilekottidesse, õhukindlalt sulgeda ja jätta seisma vähemalt 3–7 päevaks (soovitavalt nädalaks, et olla kindel). Selle ajaga surevad lestad nälga. Pehme mööbel ja vaibad tuleks hoolikalt tolmuimejaga üle käia ja tolmukott koheselt välja viia.
Miks sügelus püsib ka pärast edukat ravi?
Üks suurimaid ärevuse allikaid on see, et sügelus ei kao kohe pärast ravi lõppu. See on täiesti normaalne nähtus, mida nimetatakse “post-skabioosseks sügeluseks”. Kuigi lestad on surnud, on nende kehad ja väljaheited endiselt naha all ning immuunsüsteem jätkab nende vastu võitlemist.
See järelreaktsioon võib kesta 2–4 nädalat. Sel perioodil ei tohiks kiirustada uuesti kangeid ravimeid kasutama, vaid leevendada olukorda niisutavate kreemide ja apteegis müüdavate allergiavastaste tablettidega (antihistamiinikumid). Uuesti tuleks arsti poole pöörduda vaid siis, kui tekivad uued sügeliskäigud või kui sümptomid pärast 4 nädalat ikka veel püsivad.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas ma võin saada sügelised oma lemmikloomalt?
Ei. Loomadel (koertel, kassidel) on oma liigispetsiifilised sügelislestad. Need võivad inimesele sattudes põhjustada küll ajutist sügelust ja ärritust, kuid nad ei suuda inimese nahal paljuneda ega pikalt elada. Ravi pole tavaliselt vaja, piisab looma ravimisest ja kontakti vältimisest, kuni loom on terve.
Kas saun tapab sügelislestad?
Kuigi lestad surevad kõrgel temperatuuril, ei ole saun usaldusväärne ravimeetod. Naha pinnal võib temperatuur olla kõrge, kuid lestad on naha sees ja inimkeha hoiab oma sisetemperatuuri stabiilsena. Saunas käimine võib sügelust hoopis ägestada. Kuumus sobib riiete, mitte inimeste raviks.
Millal tohib laps lasteaeda või kooli tagasi minna?
Laps ei ole nakkusohtlik tavaliselt 24 tundi pärast esimese nõuetekohase ravikuuri läbimist. Siiski on soovitatav konsulteerida perearstiga ja teavitada asutust, et vältida puhanguid rühmas või klassis.
Kas sügelistest saab lahti looduslike vahenditega (nt teepuuõli)?
Teepuuõlil on antiseptilised omadused ja see võib sügelust leevendada, kuid teadusuuringud ei kinnita selle piisavat tõhusust lestade ja nende munade täielikul hävitamisel. Sügeliste puhul on risk liiga suur, et eksperimenteerida – kindlam on kasutada tõenduspõhiseid ravimeid.
Teadlikkus ja vaimne toimetulek haiguse ajal
Füüsilise ebamugavuse kõrval on sügeliste puhul suur koormus ka vaimsele tervisele. Pidev sügelus tekitab stressi, unepuudust ja ärevust. Sageli tunnevad inimesed häbi, arvates, et on midagi valesti teinud. On oluline meeles pidada, et sügelised on lihtsalt nakkushaigus nagu gripp või tuulerõuged, mis ei vali ohvrit puhtuse järgi.
Parim viis olukorraga toime tulla on tegutseda süsteemselt ja rahulikult. Ärge varjake diagnoosi lähikontaktsete eest – nende teavitamine on ainus viis peatada ping-pong efektina toimuv taasnakatumine. Kui olete teinud läbi korraliku ravikuuri, puhastanud kodu ja järginud arsti nõuandeid, on paranemine vaid aja küsimus. Nahk taastub, sügelus kaob ja elu pöördub tagasi normaalsesse rütmi. Olge kannatlikud oma kehaga ja andke talle aega parasiitidest vabanemise järgseks taastumiseks.
