Kevade ja suve saabudes muutub Eesti loodus kutsuvaks ning inimesed veedavad üha rohkem aega metsades, parkides ja koduhoovides. Paraku kaasneb soojemate ilmadega ka aktiivne puugihooaeg, mis toob endaga kaasa tõsise terviseriski. Puukborrelioos ehk Lyme’i tõbi on kõige levinum puukidega leviv haigus Eestis ja Euroopas. Erinevalt puukentsefaliidist ei ole borrelioosi vastu vaktsiini, mistõttu on haiguse varajane märkamine ja kiire ravi kriitilise tähtsusega. Paljud inimesed ei pruugi isegi teada, et nad on puugilt hammustada saanud, kuna puugi sülg sisaldab tuimestavat ainet. Seetõttu on äärmiselt oluline tunda ära hoiatavad sümptomid, mis võivad viidata nakkusele, ning pöörduda õigeaegselt arsti poole, et vältida haiguse krooniliseks muutumist ja pikaajalisi tervisekahjustusi.
Mis on puukborrelioos ja kuidas see levib?
Puukborrelioos on bakteriaalne nakkushaigus, mida põhjustab bakter nimega Borrelia burgdorferi. Nakkus levib inimesele nakatunud puugi hammustuse kaudu. Oluline on teada, et mitte iga puuk ei kanna borrelioosi, kuid risk on piisavalt suur, et suhtuda igasse puugihammustusse tõsidusega. Erinevalt viiruslikust puukentsefaliidist, mis võib levida inimesele juba mõne minuti jooksul pärast hammustust, vajab borrelioosibakter ülekandumiseks tavaliselt rohkem aega – hinnanguliselt peab puuk olema kinnitunud vähemalt 24–48 tundi. Siiski ei ole see absoluutne reegel ja puuk tuleks eemaldada esimesel võimalusel.
Haiguse kulg on sageli hiiliv ja sümptomid võivad varieeruda sõltuvalt sellest, millises staadiumis haigus on. Ravimata jätmisel võib borrelioos kahjustada liigeseid, südant ja närvisüsteemi, põhjustades elukvaliteeti oluliselt langetavaid vaevusi.
Varajane staadium: Iseloomulik nahalööve
Kõige tuntum ja selgem viide puukborrelioosile on spetsiifiline nahalööve, mida nimetatakse erythema migrans ehk rändav erüteem. See ilmneb tavaliselt 1–4 nädalat pärast puugihammustust, kuid harvadel juhtudel võib tekkida ka varem või isegi kuni kolm kuud hiljem.
Lööbe peamised tunnused on järgmised:
- Välimus: Tavaliselt algab see punetava laiguna hammustuskohal, mis hakkab järk-järgult laienema. Sageli tekib laigu keskele heledam ala, andes sellele “märklaua” või “pullisilma” välimuse.
- Suurus: Lööve on tavaliselt suurem kui 5 cm läbimõõduga ja võib kasvada väga suureks, kattes olulise osa kehast.
- Tunne: Huvitaval kombel ei ole see lööve tavaliselt valus ega sügele, vaid võib tunduda katsudes soojana. See on üks põhjus, miks inimesed (eriti kui lööve on seljal või põlveõndlas) seda kohe ei märka.
Tasub aga meeles pidada, et ligikaudu 20–30% nakatunutest ei teki kunagi tüüpilist löövet. Seetõttu ei tohi lööbe puudumine olla põhjus, miks välistada borrelioos, kui esinevad muud sümptomid.
Gripilaadsed sümptomid ja üldine enesetunne
Lisaks nahalööbele või selle puudumisel võivad haiguse varajases faasis tekkida üldised sümptomid, mis meenutavad eksitavalt tavalist külmetust või grippi. Kuna puugihooaeg kattub suvise ajaga, ei oska inimesed sageli neid märke puugihammustusega seostada.
Sagedased varajased sümptomid on:
- Väsimus ja kurnatus: Seletamatu väsimus, mis ei leevendu puhkamisega.
- Peavalu ja kaelakangus: Tugev peavalu või tunne, et kael on kange ja valus liigutada.
- Palavik ja külmavärinad: Kehatemperatuuri tõus, mis võib olla episoodiline.
- Lihas- ja liigesvalud: Rändavad valud lihastes ja liigestes, mis tekivad ja kaovad.
- Lümfisõlmede suurenemine: Turses lümfisõlmed, eriti hammustuskoha piirkonnas.
Levinenud nakkus: Neuroborrelioos ja liigesekahjustused
Kui haigust varajases staadiumis ei diagnoosita ega ravita, levib bakter vereringe kaudu teistesse organitesse. See staadium võib alata nädalaid või kuid pärast nakatumist. Üks tõsisemaid tüsistusi on neuroborrelioos, mis tähendab närvisüsteemi kahjustust.
Neuroloogilised sümptomid
Neuroborrelioos võib väljenduda väga erinevalt ja on sageli hirmutav. Sümptomite hulka võivad kuuluda:
- Näonärvi halvatus: Ühe või mõlema näopoole lihaste nõrkus või halvatus (suunurk vajub alla, silma on raske sulgeda).
- Meningiit: Ajukelmepõletikule viitavad tugevad peavalud, valguskartus ja kuklakangestus.
- Valud ja tuimus: Teravad, sähvivad valud jäsemetes või tuimustunne kätes ja jalgades.
- Keskendumishäired: Mäluprobleemid, “ajuudu” ja raskused keskendumisel.
Liigeseprobleemid (Lyme’i artriit)
Kõige sagedamini kahjustab kaugelearenenud borrelioos suuri liigeseid, eriti põlvi. Liigesed võivad muutuda tursunuks, punetavaks ja valulikuks. Valu võib olla vahelduv – kaduda mõneks ajaks ja siis uuesti naasta, liikudes ühest liigesest teise. Krooniline liigesepõletik võib tekkida isegi aastaid pärast esmast nakatumist.
Südame ja naha hilised kahjustused
Harvemini, kuid siiski märkimisväärse riskina, võib borrelioos mõjutada südametegevust. See avaldub tavaliselt südame rütmihäiretena, mida inimene tunneb südamepekslemise, pearingluse või õhupuudusena. See seisund, mida nimetatakse Lyme’i kardiidiks, nõuab kohest arstiabi.
Pikaajalise ja ravimata nakkuse korral võib tekkida ka krooniline nahakahjustus, mida tuntakse nimega Acrodermatitis chronica atrophicans. See avaldub tavaliselt jäsemetel (kätel või jalgadel), kus nahk muutub algul lillakaks ja tursunuks ning hiljem paberõhukeseks ja kortsuliseks, sarnanedes vananenud nahale.
Diagnostika ja ravi olulisus
Puukborrelioosi diagnoosimine põhineb peamiselt kliinilisel pildil (eriti kui esineb tüüpiline lööve) ja vereanalüüsidel. Oluline on teada, et kohe pärast puugihammustust tehtud vereanalüüs ei näita midagi, sest organismil kulub antikehade tootmiseks aega. IgM antikehad (värske nakkus) tekivad verre tavaliselt 2–4 nädala jooksul, IgG antikehad (läbipõetud või vanem nakkus) aga hiljem.
Ravi nurgakiviks on antibiootikumid. Varajases staadiumis avastatud borrelioos allub ravile tavaliselt hästi ja kuur kestab sõltuvalt sümptomitest 2–4 nädalat. Hilisemate tüsistuste korral võib ravi olla pikem ja keerulisem, mõnikord vajades veenisisest antibiootikumravi haiglas. Mida varem ravi alustatakse, seda väiksem on risk pikaajaliste terviseprobleemide tekkeks.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Puukborrelioosi ümber ringleb palju müüte ja segadust. Siin on vastused levinud küsimustele, mis aitavad haigust paremini mõista.
- Kas puukborrelioosi vastu saab vaktsineerida?
Ei, hetkel puudub inimestele mõeldud vaktsiin puukborrelioosi vastu. Vaktsineerimine on võimalik vaid puukentsefaliidi vastu, mis on täiesti erinev haigus. Seega ei taga entsefaliidivaktsiin kaitset borrelioosi eest. - Kas ma võin borrelioosi haigestuda mitu korda?
Jah, borrelioosi läbipõdemine ei anna eluaegset immuunsust. Inimene võib elu jooksul nakatuda mitu korda, kui teda hammustab uus nakatunud puuk. - Kas lemmikloomad võivad samuti haigestuda?
Jah, ka koerad ja kassid võivad haigestuda puukborrelioosi. Nende sümptomid on sageli loidus, palavik ja lonkamine. Lemmikloomade regulaarne kontroll ja puugitõrje on olulised nii nende kui ka pere tervise huvides, et vältida puukide tuppa toomist. - Kas puugi eemaldamisel peab kasutama õli?
Kindlasti mitte. Õli, või või alkoholi kasutamine võib põhjustada puugi oksendamist, mis suurendab oluliselt nakkusohtu, kuna puuk väljutab oma maosisu (koos bakteritega) otse vereringesse. - Kui mul ei tekkinud löövet, kas ma olen terve?
Lööve puudub umbes kolmandikul nakatunutest. Kui teil on esinenud puugihammustus ja tunnete end halvasti (liigesvalud, palavik, väsimus), tuleb kindlasti konsulteerida arstiga ja vajadusel teha vereanalüüs.
Kuidas puuki õigesti eemaldada ja ennast kaitsta
Kuna vaktsiini ei ole, on parim viis borrelioosi vältimiseks ennetustöö ja kiire tegutsemine. Looduses liikudes tuleks kanda heledaid riideid (millelt on puuke lihtsam märgata), pikki varrukaid ja pükse, mille sääred on sokkide sisse torgatud. Kasutada tasub spetsiaalseid puugitõrjevahendeid. Pärast metsaskäiku on kriitilise tähtsusega kogu keha kontrollimine, pöörates erilist tähelepanu soojematele ja niiskematele piirkondadele nagu põlveõndlad, kaenlaalused, kubemepiirkond, kõrvatagused ja juustepiir.
Kui leiate nahalt puugi, toimige järgmiselt:
- Kasutage peenikese otsaga pintsette või spetsiaalseid puugieemaldusvahendeid.
- Haarake puugist kinni nii naha lähedalt kui võimalik, püüdes tabada puugi pead, mitte keha.
- Tõmmake puuki ühtlase ja kindla liigutusega otse üles. Ärge keerake ega väänake, sest see võib jätta puugi pea naha sisse.
- Kui pea jääb sisse, proovige seda pintsettidega eemaldada, kuid ärge vigastage nahka liigselt – see tuleb loomulikult välja nagu pinnud.
- Puhastage hammustuskoht ja oma käed vee ja seebiga või desinfitseerimisvahendiga.
- Märkige kalendrisse hammustuse kuupäev. See info on arstile väga väärtuslik, kui teil peaksid hiljem tekkima sümptomid.
