Kujutage ette olukorda, kus tavaline nohu ei taha ega taha mööduda. Nädalaid kestnud nina nuuskamine on muutunud kurnavaks, pea tundub iga kummarduse korral tinaraske ning põsesarnades või silmade taga on tunda ebameeldivat survetunnet. See on klassikaline stsenaarium, mis viitab sellele, et süütu viirusinfektsioon on arenenud põskkoopapõletikuks ehk sinusiidiks. Tegemist on ühe sagedasema põhjusega, miks sügis-talvisel perioodil perearsti või kõrva-nina-kurguarsti poole pöördutakse. Kuigi enamasti on haigus iseparanev, võib vale ravi või sümptomite eiramine viia tõsisemate tüsistusteni või muuta protsessi krooniliseks. Selles artiklis vaatame meditsiinilisest vaatevinklist süvitsi, mis täpselt meie ninakõrvalkoobastes toimub ning millised on kõige tõhusamad ja ohutumad viisid tervise taastamiseks.
Mis on põskkoopapõletik ja miks see tekib?
Põskkoopapõletik ehk maksillaarsinusiit on ninakõrvalkoobaste limaskesta põletik. Ninakõrvalkoopad on õhuga täidetud ruumid koljuluudes, mis on ühenduses ninaõõnega. Terve inimese puhul liigub õhk nendes ruumides vabalt ja limaskest toodab vähesel määral sekreeti, mis hoiab nina niiskena ja püüab kinni tolmuosakesed.
Põletik tekib tavaliselt siis, kui viirusliku nohu tagajärjel nina limaskest tursub. See turse sulgeb kitsad ühendusteed ninaõõne ja põskkoobaste vahel. Selle tulemusena jääb lima koobastesse lõksu, õhutatus lakkab ja tekib soodne pinnas bakterite paljunemiseks. Kuigi enamik põskkoopapõletikke on viiruslikud (nn viiruslik rinosinusiit), võib umbes 0,5–2% juhtudest lisanduda bakteriaalne infektsioon.
Kuidas eristada tavalist nohu põskkoopapõletikust?
Sageli on keeruline vahet teha tugeval nohul ja algaval põskkoopapõletikul, kuid teatud märgid aitavad haiguse tõsidust hinnata. Peamised sümptomid on:
- Survetunne ja valu: Valu esineb tavaliselt põsesarnades, silmade vahel või laubal. Iseloomulik on valu tugevnemine pea allapoole kallutamisel.
- Pikaajaline nohu: Kui sümptomid kestavad kauem kui 10 päeva ilma paranemismärkideta või kui haigus ägeneb uuesti pärast esialgset paranemist (nn “double sickening”).
- Eritis ninast: Sekreet on sageli paks, kollakas või rohekas, kuid võib olla ka läbipaistev. Mõnikord valgub eritis ninaneelu, põhjustades köha, eriti öösiti.
- Lõhnatundlikkuse häire: Lõhnataju on oluliselt vähenenud või kadunud.
- Üldnähud: Võib esineda palavikku, väsimust ja isegi hambavalu ülemistes hammastes, kuna hambajuured asuvad põskkoobaste põhja lähedal.
Esmane kodune ravi: kuldne standard
Enne kangete ravimite järele haaramist on oluline mõista, et enamik ägedaid põskkoopapõletikke paraneb toetava raviga. Eesmärk on vähendada turset ja soodustada lima väljumist koobastest.
Ninaloputus soolalahusega
Arstide hinnangul on ninaloputus üks kõige tõhusamaid meetodeid. See puhastab ninaõõne paksust sekreedist, viirustest ja allergeenidest ning vähendab limaskesta turset. Apteekides on saadaval spetsiaalsed loputusnõud (nt “sarvekesed” või pudelid). Parima tulemuse annab isotooniline lahus (0,9% soolalahus), mida võib teha ise või osta valmiskujul pulbritena.
Loputust tuleks teha vähemalt kaks korda päevas. Oluline on kasutada keedetud ja jahutatud vett, mitte kraanivett, et vältida täiendavaid infektsioone. Survepesu aitab mehaaniliselt eemaldada lima, milleni tavalised spreid ei ulatu.
Turset alandavad ninaspreid
Ksülometasoliini või oksümetasoliini sisaldavad spreid on efektiivsed “nina lahtistajad”. Need ahendavad veresooni ja vähendavad kiiresti turset, võimaldades koobastel taas tuulutuda. Siiski kehtib siin range reegel: neid ei tohi kasutada kauem kui 5–7 päeva. Pikemaajaline kasutamine tekitab ravimsõltuvust (medikamentoosne nohu), kus nina läheb ilma rohuta veelgi rohkem tursesse, tekitades nõiaringi.
Looduslikud ja toetavad vahendid
Lisaks apteegikeemiale on oluline roll looduslikel preparaatidel, mis vedeldavad sekreeti. Taimsed preparaadid, mis sisaldavad näiteks mürtooli, eukalüpti või priimulat, aitavad aktiveerida nina ripsrakuid, mis transpordivad lima ninast välja. Need ravimid on sageli saadaval kapslite või siirupina ja on heaks alternatiiviks neile, kes soovivad vältida sünteetilisi ravimeid.
Samuti on kriitilise tähtsusega vedeliku tarbimine. Piisav vee või taimetee joomine aitab hoida lima vedelana, mis teeb selle väljanuuskamise lihtsamaks. Soe aur (mitte keev!) võib samuti leevendust pakkuda, kuid tasub olla ettevaatlik, et mitte limaskesta kõrvetada.
Millal on vaja antibiootikume?
See on patsientide seas levinuim küsimus ja sageli ka arusaamatuste allikas. Kaasaegne meditsiiniline seisukoht on selge: antibiootikumid ei ravi viiruslikku põskkoopapõletikku. Kuna valdav osa juhtudest on viiruslikud, siis antibiootikumikuur ei kiirenda paranemist ega vähenda sümptomeid, vaid koormab organismi ja soodustab ravimresistentsuse teket.
Antibiootikumravi kaalutakse alles siis, kui:
- Sümptomid on kestnud üle 10 päeva ilma paranemiseta.
- Esineb kõrge palavik (üle 38°C) ja tugev valu ning mädane eritis.
- Veremarkerid (näiteks CRV ehk C-reaktiivne valk) viitavad bakteriaalsele põletikule.
- Patsiendi immuunsüsteem on nõrgenenud või esineb kaasuvaid kroonilisi haigusi.
Antibiootikumi määrab alati arst, lähtudes konkreetsest kliinilisest pildist. Iseravimine eelmise haiguse ajal kappi jäänud tablettidega on rangelt keelatud.
Krooniline põskkoopapõletik ja kirurgiline sekkumine
Kui põletik kestab kauem kui 12 nädalat, nimetatakse seda krooniliseks rinosinusiidiks. Sellisel juhul ei ole enam tegemist lihtsa infektsiooniga, vaid sageli on mängus anatoomilised iseärasused või limaskesta püsivad muutused.
Põhjused võivad olla:
- Ninapolüübid: Limaskesta väljasopistused, mis takistavad õhu liikumist.
- Kõver nina vahesein: Takistab ühe või mõlema ninaapoole ventilatsiooni.
- Allergia: Pidev allergiline reaktsioon hoiab limaskesta turses.
Kroonilise põletiku puhul on sageli vajalik eriarsti (kõrva-nina-kurguarsti) sekkumine. Tänapäevane ravi on harva invasiivne “loputamine” pikkade nõeltega, mida kasutati aastakümneid tagasi. Pigem kasutatakse hormonaalseid ninaspreisid polüüpide vähendamiseks või tehakse endoskoopiline operatsioon (FESS), mille käigus avatakse loomulikud ühendusteed, et taastada normaalne õhutus. See on säästlik meetod, millest taastumine on kiire.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Põskkoopapõletikuga kaasneb palju müüte ja küsimusi. Alljärgnevalt vastab arst sagedasematele muredele.
Kas põskkoopapõletikuga tohib minna sauna?
Saunaga tasub olla ettevaatlik. Kuigi soe aur võib hetkeks nina lahti teha, võib kuumus suurendada limaskesta turset ja põletikku veelgi ägestada. Eriti välistatud on saun palaviku korral. Ägedas faasis on soovitatav saunast hoiduda.
Kas ma pean tegema röntgenpildi?
Tänapäeval ei ole tüsistusteta ägeda põskkoopapõletiku diagnoosimiseks rutiinne röntgenpilt vajalik. Diagnoos pannakse patsiendi kaebuste ja vaatluse põhjal. Röntgenit või kompuutertomograafiat kasutatakse keerulisematel juhtudel, kroonilise protsessi hindamiseks või tüsistuste kahtluse korral.
Kas põskkoopapõletik on nakkav?
Kui põletiku põhjustajaks on viirus (mis on tavaline), siis on viirus ise nakkav. Teie võite teisi nakatada, kuid neil ei pruugi tekkida põskkoopapõletikku, vaid lihtsalt nohu. Bakteriaalne tüsistus iseenesest ei ole otseselt nakkav.
Kas õue tohib minna?
Värske õhk on üldiselt kasulik, kuna see aitab limaskestadel taastuda, kuid vältida tuleks füüsilist pingutust ja külmetamist. Lühike jalutuskäik, kui palavikku ei ole, on lubatud. Talvel tuleks nina ja suu katta salliga, et sissehingatav õhk oleks soojem.
Tervise taastamine ja retsidiivide vältimine
Paranemine põskkoopapõletikust ei toimu üleöö. Isegi kui valu ja surve taanduvad mõne päevaga, võib limaskesta täielik taastumine võtta aega kuni paar nädalat. Sel perioodil on oluline jätkata nina niisutamist ja hoida organism tugevana.
Põletiku kordumise vältimiseks on võtmesõnaks nohu varajane ja õige ravi. Niipea, kui tunnete ninas kipitust või turset, alustage koheselt ninaloputustega ja turset alandavate vahenditega (mõistlikkuse piires). Samuti mängib suurt rolli ruumide sisekliima – liiga kuiv õhk kütteperioodil kuivatab nina limaskesta ja muudab selle vastuvõtlikumaks. Õhuniisuti kasutamine magamistoas võib olla lihtne, kuid väga tõhus meede krooniliste probleemide ennetamisel. Hoolitsedes oma nina eest aastaringselt, vähendate märkimisväärselt riski veeta järjekordne nädal valusa ja “raske” peaga.
