Külmade ilmade saabudes või viiruste hooajal on kinnine nina ja vesine eritis niivõrd tavalised nähtused, et enamik inimesi ei pööra neile erilist tähelepanu. Tavaline nohu on tüütu, kuid reeglina ohutu haigus, mis möödub iseenesest umbes nädala jooksul. Ometi tekib paljudel hetk, mil haigus justkui ei taha taanduda või muutub olemine ootamatult halvemaks. Just sel hetkel on kriitilise tähtsusega mõista, kas tegemist on ikka veel süütu külmetusega või on nina limaskesta põletik arenenud edasi põskkoopapõletikuks ehk sinusiidiks. Kuna ravimeetodid on nende kahe seisundi puhul erinevad, aitab sümptomite õigeaegne märkamine vältida tüsistusi ja kiirendada paranemist.
Mis on põskkoopapõletik ja miks see tekib?
Et mõista sümptomeid, tuleb esmalt aru saada, mis meie peas toimub. Inimese koljus asuvad nina kõrvalkoopad – need on õhuga täidetud õõnsused silmade vahel, nina taga ja põsesarnade sees. Terves olekus on need kaetud õhukese limaskestaga ja õhk liigub neis vabalt. Kui aga viirusnakkus (tavaline nohu) või allergia põhjustab nina limaskesta turset, võivad ühenduskanalid nina ja koobaste vahel sulguda.
Selle tagajärjel jääb lima koobastesse lõksu. Soe, niiske ja pime keskkond on ideaalne kasvulava bakteritele ja viirustele, mis viibki põletiku tekkeni. Kuigi enamik põskkoopapõletikke on viiruslikud ja paranevad koos nohuga, võib sekundaarne bakteriaalne infektsioon vajada spetsiifilisemat ravi.
Ajaviktor: Esimene vihje erinevusele
Üks lihtsamaid viise tavalise nohu ja põskkoopapõletiku eristamiseks on haiguse kestus. Tavaline viiruslik nohu järgib tavaliselt kindlat mustrit: sümptomid algavad, saavutavad haripunkti paari päeva jooksul ja hakkavad seejärel taanduma. Reeglina peaks enesetunne paranema 7–10 päeva jooksul.
Põskkoopapõletikule viitab sageli niinimetatud “kahefaasiline kulg”. See tähendab, et inimene võib tunda end algul nohust paranevat, kuid siis tabab teda uus haiguslaine – palavik tõuseb taas ning valu ja ninakinnisus muutuvad intensiivsemaks. Kui sümptomid kestavad muutumatuna üle 10 päeva või süvenevad pärast esialgset paranemist, on see tugev signaal põletikust nina kõrvalkoobastes.
Peamised sümptomid, mis eristavad põskkoopapõletikku nohust
Kuigi ninakinnisus on ühine mõlemale, on sinusiidil spetsiifilised tunnused, mida tavalise nohuga harvem kohtab.
1. Tugev valu ja survetunne näopiirkonnas
See on kõige iseloomulikum sümptom. Kuna põletik tekitab koobastes rõhku, tunneb patsient sageli tugevat survet. Valu asukoht sõltub sellest, milline koobas on põletikus:
- Põsesarnad: Valu ja hellus põskede piirkonnas on kõige levinum, viidates ülalõuakoobaste põletikule.
- Otsmik: Tuim valu otsmikul, kulmude kohal.
- Silmade vahel: Surve nina juurel ja silmade vahel.
Lihtne kodune test on kummardamine. Kui proovite kingapaelu siduda või kummardate pead allapoole ja tunnete, et surve ning valu näos või peas järsult suurenevad, on see üsna kindel märk põskkoopapõletikust.
2. Hambavalu ilma hambaauguta
Paljud inimesed on üllatunud, kui arst küsib neilt nohu ajal hammaste kohta. Anatoomiliselt asuvad ülemiste hammaste juured väga lähedal põskkoobaste põhjale. Kui põskkoopas on tugev põletik ja turse, võib see suruda närvidele, tekitades tunde, nagu valutaksid ülemised purihambad. See on “kiirgav valu”, mis ei ole seotud hammaste tervise, vaid otseselt sinusiidiga.
3. Muutused ninaeritises
Tavalise nohu algfaasis on eritis vesine ja läbipaistev. Hiljem võib see muutuda paksemaks. Põskkoopapõletiku puhul on ninaeritis sageli väga paks, sitke ning värvuselt kollakas või rohekas. See võib olla ka ebameeldiva lõhnaga. Veelgi olulisem on see, et eritis ei pruugi tulla välja ainult ninast, vaid valgub mööda neelu tagaseina alla (postnasaalne drenaaz), põhjustades kurguärritust ja köha, eriti öösiti pikali olles.
Varjatud sümptomid: Väsimus ja halb hingeõhk
Lisaks otsesele valule on olemas ka üldisemad sümptomid, mida sageli eiratakse või seostatakse lihtsalt väsimusega.
Krooniline väsimus: Keha võitleb aktiivselt infektsiooniga, mis kulutab energiat. Lisaks on põskkoopapõletikuga inimestel sageli häiritud uni, kuna nina on kinni ja köha segab magamist. See viib kurnatuseni, mis on suurem kui tavalise nohu puhul.
Halb hingeõhk (halitoos): Kuna põletikuline lima valgub ninaneelu ja kurku, tekitab see suus soodsa keskkonna bakteritele, mis toodavad väävliühendeid. See põhjustab spetsiifilist ebameeldivat hingeõhku, mida hammaste pesemine ei pruugi täielikult eemaldada.
Lõhna- ja maitsetaju kadumine: Kuigi see sümptom sai kurikuulsaks seoses COVID-19 pandeemiaga, on see klassikaline põskkoopapõletiku tunnus. Turse tõttu ei pääse lõhnamolekulid vastavate retseptoriteni nina ülaosas, muutes toidu maitsetuks.
Kodused leevendusvõtted ja millal neid kasutada
Enne ravimite poole pöördumist saab sümptomeid leevendada looduslike ja koduste vahenditega, mis aitavad alandada turset ja soodustada lima väljumist.
- Ninaloputus soolalahusega: See on üks tõhusamaid meetodeid. Apteegis müüdavad spetsiaalsed loputuskanne või merevee spreid aitavad mehaaniliselt eemaldada lima, niisutada limaskesta ja vähendada turset.
- Auru sissehingamine: Soe (mitte tulikuum) aur aitab veeldada paksu sekreeti. Võite kasutada inhalaatorit või hingata auru kausi kohal, kattes pea rätikuga.
- Soojad kompressid: Asetage soe ja niiske rätik näole (nina ja põskede piirkonda). See võib aidata leevendada survetunnet ja valu.
- Vedeliku tarbimine: Jooge rohkelt vett või taimeteed. Piisav hüdratsioon muudab lima vedelamaks ja kergemini väljutatavaks.
- Pea kõrgemal hoidmine: Magades proovige kasutada lisapatja, et hoida pea kõrgemal. See vähendab verevoolu peapiirkonda ja seeläbi ka ninaturset öösel.
Oluline on märkida, et nina limaskesta turset vähendavaid spreisid (ksülometasoliin jt) ei tohi kasutada kauem kui 3–7 päeva. Nende liigtarvitamine tekitab “ravimsõltuvusliku nohu”, kus ravimi mõju kadudes paistetab nina veelgi rohkem üles.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Kas põskkoopapõletik on nakkav?
Põskkoopapõletik ise ei ole otseselt nakkav. Küll aga on nakkav viirus (näiteks gripiviirus või rinoviirus), mis algse nohu põhjustas. Kui põskkoopapõletik on bakteriaalne, siis see teistele inimestele edasi ei kandu.
Kas ma vajan antibiootikume?
Mitte alati. Enamik põskkoopapõletikke on viiruslikud ja mööduvad iseenesest või sümptomaatilise raviga. Antibiootikumid on vajalikud vaid bakteriaalse infektsiooni korral, millele viitavad väga pikk haiguskulg, kõrge palavik ja tugev ühepoolne valu. Otsuse teeb alati arst vereanalüüsi või läbivaatuse põhjal.
Kas põskkoopapõletikuga tohib lennata?
Lendamine ägeda põskkoopapõletikuga võib olla äärmiselt valulik ja ohtlik. Õhurõhu muutused lennuki tõusul ja maandumisel tekitavad põletikulistes ja suletud koobastes tugeva surve (barotrauma), mis võib kahjustada kõrvu ja tekitada piinavat valu. Kui lendamine on vältimatu, kasutage enne lendu ja lennu ajal turset alandavaid ninaspreisid.
Mis vahe on ägedal ja kroonilisel põskkoopapõletikul?
Äge põskkoopapõletik kestab tavaliselt alla nelja nädala ja on seotud viiruste või bakteritega. Krooniline põletik kestab üle 12 nädala, vaatamata ravile. Kroonilise vormi puhul on sümptomid sageli leebemad (vähem palavikku, pigem pidev ninakinnisus ja survetunne) ning põhjuseks võivad olla polüübid, nina vaheseina kõverus või allergiad.
Millal on aeg pöörduda eriarsti poole?
Kuigi paljudel juhtudel saab keha põletikuga ise hakkama, on olukordi, kus meditsiiniline sekkumine on hädavajalik, et vältida infektsiooni levikut silmakoobastesse või ajukelmetele.
Pöörduge kindlasti perearsti või kõrva-nina-kurguarsti poole, kui:
- Teil on kõrge palavik (üle 38°C), mis kestab mitu päeva.
- Teil tekib turse või punetus silmade ümber või laubal.
- Tunnete tugevat peavalu, mis valuvaigistitele ei allu.
- Kogete nägemishäireid (topeltnägemine) või segasust.
- Teil on kaelakangestus.
- Sümptomid on kestnud üle 10 päeva ilma paranemismärkideta.
Õigeaegne diagnoos on võti. Sageli piisab raviskeemi korrigeerimisest või retseptiravimitest, et vabaneda painavast survest ja taastada normaalne elukvaliteet. Ärge kannatage vaikides – kui “tavaline nohu” tekitab ebatavalist valu, kuulake oma keha häirekella.
