A-gripp on üks neist haigustest, mis tabab inimest sageli täiesti ootamatult ja jõuliselt. Kui tavaline külmetus hiilib ligi tasapisi, alates kurgukitsitusest ja nohust, siis gripp n-ö niidab jalust vaid mõne tunniga. Hommikul võite tunda end täiesti tervena, kuid lõunaks tõuseb palavik järsult 39 kraadini, tekivad külmavärinad ja tugev lihasvalu. Kuna A-gripp on hooajaline viirushaigus, mis võib kulgeda raskelt ja kaasa tuua tõsiseid tüsistusi, on äärmiselt oluline teada, kuidas seda õigesti ravida, milliseid vigu vältida ja millal on kodune ravi ammendunud ning vajalik on meditsiiniline sekkumine. Perearstid rõhutavad, et teadlik käitumine haiguse esimestel päevadel määrab sageli kogu haiguse kulu raskusastme.
Kuidas eristada A-grippi tavalisest külmetusest?
Paljud inimesed ajavad segi gripi ja gripilaadsed haigused (nagu paragripp või adenoviirus). Õige ravi valimiseks on aga oluline sümptomeid eristada. A-gripi peamine tunnus on selle äkiline algus.
Klassikalised A-gripi sümptomid on:
- Kõrge palavik: Sageli tõuseb kehatemperatuur kiiresti üle 38,5 °C, ulatudes vahel isegi 40 kraadini. Palavik püsib tavaliselt 3–5 päeva.
- Lihas- ja liigesvalud: Patsiendid kirjeldavad sageli, et “kõik kohad valutavad”. Valu võib olla eriti tugev seljas ja jalgades.
- Tugev peavalu: See on sageli seotud palaviku ja üldise intoksikatsiooniga.
- Kuiv ja valulik köha: Köha võib olla piinav ja põhjustada valu rinnakus.
- Väsimus ja nõrkus: See võib kesta veel nädalaid pärast ägeda haigusperioodi möödumist.
Erinevalt tavalisest külmetusest ei ole gripi puhul alguses iseloomulik tugev nohu või kurguvalu, kuigi need võivad tekkida haiguse hilisemas faasis. Kui teil on vaid väike palavik ja nina jookseb, on tõenäoliselt tegemist mõne kergema respiratoorse viirusega, mitte A-gripiga.
Parim ravi on toetav ravi ja puhkus
Perearstide kuldreegel gripi puhul on lihtne: haigust tuleb ravida voodis. A-gripp ei ole haigus, mida saaks “püstijalu” läbi põdeda. See koormab südant ja suurendab oluliselt kopsupõletiku riski.
Vedeliku tarbimine on kriitilise tähtsusega
Kõrge palavikuga kaotab keha väga kiiresti vedelikku higistamise ja kiirenenud hingamise kaudu. Dehüdratsioon ehk vedelikupuudus on üks peamisi põhjuseid, miks gripihaiged (eriti lapsed ja eakad) haiglasse satuvad.
Jooge vett, taimeteesid (nt pärnaõis, kummel), mineraalvett või lahjendatud mahla. Vältige väga magusaid jooke ja kohvi, kuna need võivad vedelikku kehast hoopis välja viia. Uriin peaks olema helekollane – see on märk piisavast vedelikutasemest organismis.
Palaviku alandamine: millal ja kuidas?
Palavik on organismi loomulik kaitsereaktsioon viiruse vastu. Kõrgem temperatuur aitab immuunsüsteemil viirust hävitada. Seetõttu ei soovitata palavikku alandada, kui see on alla 38,5 °C ja enesetunne on talutav.
Kui palavik tõuseb kõrgemale või põhjustab suurt ebamugavust (tugev peavalu, lihasvalu), võib kasutada palavikualandajaid:
- Paratsetamool: Esimene valik palaviku ja valu leevendamiseks. Täiskasvanu annus on tavaliselt 500–1000 mg iga 4–6 tunni järel, kuid mitte rohkem kui 4g ööpäevas.
- Ibuprofeen: Toimib nii valuvaigistina kui ka põletikuvastase ravimina. Tavaline annus täiskasvanule on 400 mg.
NB! Aspiriini ei tohi gripi korral anda lastele ja noorukitele, kuna see võib harvadel juhtudel põhjustada eluohtlikku Reye sündroomi.
Spetsiifiline viirusvastane ravi
A-gripi vastu on olemas ka spetsiifilised retseptiravimid (toimeaine oseltamiviir), kuid nende kasutamisel on omad reeglid. Viirusvastane ravi on efektiivne vaid siis, kui seda alustatakse 48 tunni jooksul pärast esimeste sümptomite ilmnemist.
Perearstid kirjutavad neid ravimeid tavaliselt välja riskirühmadele:
- Väikesed lapsed (eriti alla 2-aastased);
- Rasedad;
- Eakad (üle 65-aastased);
- Krooniliste haigustega inimesed (astma, diabeet, südamehaigused).
Tervele ja tugeva immuunsüsteemiga täiskasvanule ei ole viirusvastane ravi alati hädavajalik, kuna organism saab viirusest ise võitu, kuid ravim võib lühendada haiguse kestust umbes ühe päeva võrra ja leevendada sümptomeid.
Riskirühmad: kes peavad olema eriti valvsad?
A-gripp on eriti ohtlik teatud elanikkonnagruppidele, kellel on suurem tõenäosus tüsistuste tekkeks. Tüsistused võivad hõlmata kopsupõletikku, bronhiiti, põskkoopapõletikku ja kõrvapõletikku.
Lapsed: Väikeste laste puhul on oht kiireks vedelikupuuduseks. Samuti võib kõrge palavik põhjustada palavikukrampe. Jälgige lapse üldist olemist – kas ta on loid, keeldub joomast või on tal hingamisraskusi.
Eakad: Vanemaealistel ei pruugi palavik tõusta väga kõrgele, kuid see ei tähenda, et haigus kulgeks kergemalt. Nende puhul võib gripp ägestada olemasolevaid kroonilisi haigusi, näiteks südamepuudulikkust. Segasuse teke või äärmine nõrkus on eakate puhul tõsised ohumärgid.
Millal peaks kutsuma kiirabi?
Enamik inimesi paraneb gripist kodusel ravil nädala jooksul. Siiski on olukordi, kus meditsiiniline sekkumine peab olema kiire. Ärge kartke helistada häirekeskusesse (112), kui märkate endal või oma lähedasel järgmisi sümptomeid:
Täiskasvanud:
- Hingamisraskused või õhupuudus: Tunne, et ei saa piisavalt õhku, või hingamine on valulik.
- Valu või surve rinnus: See võib viidata südameprobleemidele või kopsupõletikule.
- Ootamatu pearinglus või segasus: Raskused ärkamisel või ümbritsevast arusaamisel.
- Tugev või püsiv oksendamine: Takistab vedeliku ja ravimite imendumist.
- Paranemise järsk halvenemine: Gripi sümptomid hakkasid juba taanduma, kuid siis tõusis uuesti kõrge palavik ja tekkis tugev köha (viitab sageli bakteriaalsele tüsistusele).
Lapsed:
- Kiire või raskendatud hingamine: Hingamisel on näha roiete vaheliste lihaste sissetõmbumist.
- Sinakas nahatoon: Eriti huulte või küünte ümbruses (tsüanoos), mis viitab hapnikupuudusele.
- Vedelikupuuduse nähud: Kuiv suu, nutmine ilma pisarateta, laps ei ole urineerinud viimase 8 tunni jooksul.
- Loidus ja ärkamatus: Last on raske äratada või ta ei reageeri suhtlusele adekvaatselt.
- Krambid: Igasugused krambihood vajavad kohest tähelepanu.
- Palavik koos lööbega: Eriti kui lööve ei kao klaasiga vajutamisel (võib viidata meningiidile, kuigi gripi puhul harv).
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
1. Kas antibiootikumid ravivad A-grippi?
Ei. Antibiootikumid toimivad ainult bakterite vastu. Gripp on viirushaigus ja antibiootikumid sellele ei mõju. Antibiootikume kirjutab arst välja vaid siis, kui gripile on lisandunud bakteriaalne tüsistus, näiteks kopsupõletik või keskkõrvapõletik.
2. Kui kaua on gripihaige nakkusohtlik?
Täiskasvanud on nakkusohtlikud tavaliselt 1 päev enne sümptomite teket ja kuni 5–7 päeva pärast haigestumist. Lapsed ja nõrgenenud immuunsusega inimesed võivad viirust levitada kauem, isegi üle 10 päeva. Seetõttu on oluline püsida kodus kuni täieliku tervenemiseni.
3. Kas ma võin haigestuda, kui olen gripi vastu vaktsineeritud?
Jah, see on võimalik, kuid vaktsineeritud inimestel kulgeb haigus reeglina oluliselt kergemalt ja ilma tõsiste tüsistusteta. Vaktsiin kaitseb kõige paremini just raskete vormide ja haiglaravi vajaduse eest.
4. Mis on parim viis pereliikmete kaitsmiseks, kui kodus on gripihaige?
Haige tuleks võimalusel isoleerida eraldi tuppa. Tuleb sageli tuulutada ruume, et vähendada viiruse kontsentratsiooni õhus. Nii haige kui ka hooldajad peaksid kandma maski lähikontakti ajal. Kõige olulisem on sage kätepesu seebi ja veega ning pindade (lingid, puldid) desinfitseerimine.
5. Kas ma võin minna tööle, kui palavikku enam ei ole, aga köha on alles?
Soovitatav on jääda koju vähemalt 24 tundi pärast palaviku kadumist (ilma palavikualandajateta). Kuigi jääkköha võib kesta nädalaid, on inimene kõige nakkusohtlikum just palavikuperioodil. Siiski, kui köha on tugev ja enesetunne nõrk, ei tohiks tööle kiirustada, et vältida tüsistusi.
Taastumine ja immuunsüsteemi toetamine pärast haigust
Gripp kurnab organismi põhjalikult. Isegi kui palavik on taandunud, võib inimene tunda nõrkust, väsimust ja higistamist veel mitu nädalat. Seda nimetatakse postviraalseks ehk viirusejärgseks väsimuseks. On oluline mitte sundida end kohe täiskoormusega tööle või trenni.
Taastumisperioodil on soovitav:
- Jätkata puhkamist: Minge varem magama ja võimaldage kehale lisapuhkust.
- Toituda mitmekülgselt: Rõhku tuleks panna vitamiinirikastele toitudele – puuviljad, köögiviljad, marjad. C-vitamiin ja D-vitamiin aitavad immuunsüsteemil taastuda.
- Vältida suurt füüsilist koormust: Tugeva treeninguga alustamine liiga vara võib põhjustada südamekahjustusi (nt südamelihase põletikku). Alustage jalutuskäikudest ja tõstke koormust järk-järgult.
A-gripp ei ole lihtsalt “raske külmetus”, vaid tõsine viirushaigus, mis nõuab lugupidavat suhtumist ja korralikku ravi. Kuulates oma keha, tarbides piisavalt vedelikku ja püsides voodis, on võimalik haigusest võitu saada ilma suuremate tüsistusteta. Siiski on oluline säilitada valvsus ja vajadusel konsulteerida perearstiga või kutsuda kiirabi, kui olukord seda nõuab. Tervis on meie kalleim vara ja gripihooajal vajab see erilist hoolt.
