Tupeseen on teema, millest naised sageli omavahel rääkida ei julge, kuid mis on naistearsti kabinetis üks sagedasemaid visiidi põhjuseid. Statistika näitab, et ligikaudu kolm neljandikku naistest kogeb elu jooksul vähemalt ühel korral vaginaalset kandidoosi. See on äärmiselt levinud ja ebamugav seisund, mis võib oluliselt häirida igapäevaelu, enesekindlust ja seksuaalelu. Oluline on mõista, et tupeseen ei ole märk halvast hügieenist ega tingimata sugulisel teel leviv haigus, vaid pigem organismi sisemise tasakaalu häire. Kuigi apteegiriiulid on täis erinevaid preparaate, tekib paljudel küsimus: milline neist on tegelikult kõige efektiivsem ja kuidas vältida haiguse kordumist? Järgnevalt vaatame meditsiinilise pilguga, mis toimub naise kehas seene ägenemise ajal, millised on tõenduspõhised ravimeetodid ja milliseid elustiilimuutusi tasub kaaluda.
Mis on kandidoos ja miks see tekib?
Vaginaalne kandidoos, rahvakeeli tupeseen, on infektsioon, mida põhjustab pärmseen nimega Candida albicans. See seen on tegelikult osa inimese normaalsest mikrofloorast – teda leidub väikeses koguses nii suus, seedetraktis kui ka tupes, ilma et ta põhjustaks mingeid vaevusi. Terve naise tupes domineerivad piimhappebakterid ehk laktobatsillid, mis hoiavad tupe keskkonna happelisena ja takistavad pärmseente liigset paljunemist.
Probleemid tekivad siis, kui tupe loomulik mikrofloora tasakaal on häiritud. Kui laktobatsillide hulk väheneb või immuunsüsteem nõrgeneb, saab pärmseen võimaluse kontrollimatult paljuneda, tungides tupe limaskesta rakkudesse ja põhjustades põletikulist reaktsiooni. Selleks võivad olla mitmed ajendid, alates antibiootikumikuurist kuni hormonaalsete muutusteni.
Kuidas tunda ära tupeseen: peamised sümptomid
Enne ravi alustamist on kriitiliselt oluline veenduda, et tegemist on tõesti tupeseenega. Paljud naised ajavad kandidoosi segamini bakteriaalse vaginoosi või mõne muu infektsiooniga, mille ravi on täiesti erinev. Tupeseenele on iseloomulikud järgmised tunnused:
- Sügelus ja ärritus: Kõige levinum ja häirivam sümptom on tugev sügelus tupe piirkonnas ja häbememokkadel.
- Muutused vooluses: Voolus on tavaliselt valge, paks ja tükiline, meenutades konsistentsilt kodujuustu. Erinevalt bakteriaalsest vaginoosist on tupeseene voolus reeglina lõhnatu.
- Punetus ja turse: Välised suguelundid võivad olla turses, punetavad ja katsudes valusad.
- Valu ja ebamugavustunne: Võib esineda kipitustunnet urineerimisel (kuna uriin satub ärritunud limaskestale) ja valu seksuaalvahekorra ajal.
- Lõhed nahal: Raskematel juhtudel võivad häbememokkadele tekkida väikesed valulikud lõhed.
Milline on parim tupeseene ravi?
Parim ravi sõltub infektsiooni raskusastmest ja sellest, kas tegemist on esmakordse või korduva probleemiga. Ravi eesmärk on peatada seene paljunemine ja taastada normaalne mikrofloora. Naistearstina jagan ravivõimalused kolme kategooriasse.
1. Lokaalsed käsimüügiravimid (kreemid ja vaginaalküünlad)
Kergema ja esmakordse infektsiooni puhul on esimeseks valikuks apteegis ilma retseptita saadavad preparaadid. Need sisaldavad tavaliselt toimeaineid nagu klotrimasool, ekonasool või fentikonasool.
- Vaginaalküünlad ja -kapslid: Need sisestatakse sügavale tuppe, et mõjutada infektsiooni koldes. Ravi pikkus võib varieeruda ühest päevast kuni nädalani. Lühemad ravikuurid on mugavamad, kuid pikemad kuurid võivad olla vajalikud tugevama põletiku korral.
- Kreemid: Kreemi kasutatakse välispidiselt häbememokkade määrimiseks, et leevendada sügelust ja ärritust. Sageli müüakse kombineeritud pakendeid, kus on nii tupeküünal kui ka kreem, mis on kõige efektiivsem lahendus lokaalseks raviks.
2. Suukaudsed retseptiravimid
Kui käsimüügiravimid ei aita, infektsioon on väga tugev või kordub sageli, kirjutab arst välja suukaudse ravimi. Kõige levinum toimeaine on flukonasool. Tavaliselt piisab ühekordsest kapslist (150 mg), mis toimib süsteemselt kogu organismis.
Suukaudne ravi on paljude naiste jaoks “parim” just oma mugavuse tõttu – pole vaja tegeleda määrivate kreemidega. Siiski tuleb arvestada, et toime saabub veidi aeglasemalt kui lokaalse ravi puhul (sümptomid kaovad 24–48 tunni jooksul) ja sellel võib olla rohkem kõrvaltoimeid seedimisele. Raseduse ajal on suukaudsed seeneravimid üldjuhul vastunäidustatud.
3. Kodused vahendid – müüdid ja tegelikkus
Internetiavarustes ringleb palju soovitusi ravida tupeseent jogurti, küüslaugu või teepuuõliga. Arstina pean hoiatama: olge nende meetoditega ettevaatlikud. Kuigi maitsestamata jogurt sisaldab piimhappebaktereid, ei ole selle tuppe panemine piisavalt efektiivne ägeda infektsiooni raviks ja võib olukorda hoopis halvendada, luues soodsa pinnase teistele bakteritele. Küüslauk ja eeterlikud õlid on limaskestale äärmiselt ärritavad ja võivad põhjustada keemilisi põletusi, mis on valusamad kui seen ise.
Ainuke “kodune” vahend, mis tegelikult aitab, on boorhape, kuid seda kasutatakse spetsiaalsete vaginaalkapslitena ja kindlasti arsti soovitusel korduvate infektsioonide korral, mitte puhta pulbrina.
Miks tupeseen tagasi tuleb ja mis on riskifaktorid?
Et valida parim ravi ja ennetusstrateegia, tuleb mõista, mis haigust soodustab. Peamised riskifaktorid on:
- Antibiootikumide kasutamine: See on üks sagedasemaid põhjuseid. Antibiootikumid tapavad lisaks haigustekitajatele ka tupe kasulikud laktobatsillid, andes seenele vaba voli paljuneda.
- Kõrgenenud östrogeenitase: Rasedus, hormonaalsed rasestumisvastased vahendid (eriti kõrge östrogeenisisaldusega pillid) või östrogeenravi võivad soodustada seene teket.
- Diabeet: Kontrolli alt väljas veresuhkur tähendab, et ka tupe limaskesta eritistes on rohkem suhkrut, mis on ideaalne toit pärmseenele.
- Nõrgenenud immuunsüsteem: Stress, magamatus või kroonilised haigused vähendavad keha võimet seenega võidelda.
Kuidas haigust ennetada: naistearsti praktilised nõuanded
Ennetus on alati parem kui ravi. Kui olete kimpus korduva tupeseenega, võivad väikesed elustiilimuutused tuua suure leevenduse.
Hügieen ja riietus
Vältige liigset pesemist. Tupe sisemus puhastab end ise ja seda ei tohi kunagi seestpoolt pesta (ei vee ega vahenditega). Välispidiseks pesuks kasutage ainult sooja vett või spetsiaalseid apteegis müüdavaid intiimpesugeele, mille pH on happeline (3.5–4.5). Tavaline dušigeel ja seep on aluselised ja hävitavad naha kaitsebarjääri.
Kandke puuvillast aluspesu. Sünteetiline pits ja stringid ei lase nahal hingata, tekitades sooja ja niiske keskkonna, mida seen armastab. Öösel on soovitatav magada ilma aluspesuta, et piirkond saaks “hingata”.
Toitumine ja probiootikumid
Piirake suhkru ja valge jahu tarbimist. Pärmseen toitub suhkrust, seega võib liigne maiustamine soodustada infektsiooni kordumist. Samuti on soovitatav tarbida fermenteeritud toite (keefir, hapukapsas) või teha läbi suukaudsete piimhappebakterite kuur, mis on spetsiaalselt mõeldud naiste intiimtervise toetamiseks.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Oma vastuvõttudel kuulen patsientidelt tihti samu küsimusi. Siin on vastused kõige levinumatele muredele.
- Kas ma võin tupeseene ajal seksida?
See ei ole keelatud, kuid on rangelt mittesoovitatav. Esiteks on vahekord põletikus limaskestade tõttu valulik ja võib paranemist aeglustada. Teiseks võib hõõrdumine sümptomeid ägestada. Mõistlik on oodata, kuni ravi on lõppenud ja sümptomid kadunud.
- Kas mu partner vajab samuti ravi?
Tupeseen ei ole klassikaline suguhaigus. Meestele ravi reeglina ei määrata, välja arvatud juhul, kui ka neil esineb sümptomeid (sügelus, punetus peenise eesnahal). Kui naisel on korduv seen, võib arst mõnikord soovitada ka mehe ravimist, et vältida n-ö ping-pong efekti, kuigi uuringud selle efektiivsust üheselt ei kinnita.
- Kas tupeseen võib mõjutada viljakust?
Otseselt tupeseen viljakust ei vähenda ega takista rasestumist. Küll aga muudab ebamugavustunne ja valu vahekorra keeruliseks. Samuti võib tupe muutunud pH tase ajutiselt muuta keskkonna spermatosoididele vähem soodsaks.
- Kas ma võin kasutada tampoone seeneravi ajal?
Ravi ajal (eriti kui kasutate küünlaid või kreeme) tuleks vältida tampoonide kasutamist, kuna need võivad ravimi endasse imeda ja vähendada selle toimet. Eelistage sel perioodil hügieenisidemeid.
Millal on vajalik arsti visiit?
Kuigi paljud naised ravivad tupeseent edukalt koduste vahenditega, on olukordi, kus peab kindlasti pöörduma naistearsti poole. Ärge lootke ainult apteegi käsimüügile, kui teil on sümptomid esimest korda elus – on oluline saada kinnitus, et tegemist on just seenega. Samuti vajate arsti abi, kui sümptomid ei leevendu 3–4 päeva jooksul pärast ravi alustamist või kui infektsioon kordub rohkem kui neli korda aastas (krooniline kandidoos). Erilist tähelepanu vajavad rasedad ja imetavad emad, kellele kõik ravimid ei sobi ning kes peaksid alati enne ravi alustamist nõu pidama spetsialistiga. Lisaks, kui tupeseene sümptomitega kaasneb palavik, alakõhuvalu või verine voolus, on kiire arstivisiit hädavajalik, et välistada tõsisemad tervisemured.
