Psoriaas on krooniline ja ettearvamatu kuluga haigus, mis mõjutab Eestis tuhandeid inimesi, tekitades lisaks füüsilistele vaevustele ka märkimisväärset psühholoogilist stressi. Nahaarstina kuulen oma vastuvõttudel tihti patsientidelt üht ja sama küsimust: “Doktor, kirjutage mulle see kõige kangem ja tõhusam rohi, mis selle haiguse lõplikult ära võtaks.” Tõde on aga see, et psoriaasi puhul ei eksisteeri ühte universaalset “võluvitsa”, mis toimiks kõigil ühtemoodi. Ravi tõhusus on äärmiselt individuaalne ning sõltub haiguse vormist, raskusastmest, patsiendi kaasuvatest haigustest ja isegi elustiilist. Siiski on meditsiin viimase kümnendi jooksul teinud tohutu hüppe, pakkudes lahendusi, mis võimaldavad saavutada peaaegu täielikult puhta naha ka kõige raskemate juhtumite puhul.
Miks on “kõige tõhusama” ravi määramine keeruline?
Enne konkreetsete ravimite juurde asumist on oluline mõista, miks psoriaasi ravi on nii mitmetahuline. Psoriaas ei ole lihtsalt “nahahaigus”, vaid süsteemne põletikuline seisund, mille juured peituvad immuunsüsteemi häires. Immuunrakud ründavad ekslikult keha enda naharakke, põhjustades nende liiga kiiret paljunemist. Kui tavaline naharakk uueneb umbes kuu ajaga, siis psoriaasi puhul toimub see protsess vaid mõne päevaga, tekitades nahale paksenenud, ketendavaid ja põletikulisi laike.
Ravi valikul lähtume nahaarstidena alati astmelisest lähenemisest ehk niinimetatud ravitrepist. Alustatakse leebematest, paiksetest vahenditest ning vajadusel liigutakse edasi süsteemsete ravimite ja bioloogilise ravini. Kõige tõhusam ravi on see, mis hoiab haiguse kontrolli all minimaalsete kõrvaltoimetega konkreetsel patsiendil.
Lokaalne ravi: esimene kaitseliin kerge psoriaasi puhul
Enamiku patsientide jaoks, kellel on haaratud vähem kui 3–5% kehapinnast, on kõige tõhusamaks ja ohutumaks lahenduseks välispidised ravimid. See on baasravi, milleta ei saa läbi ka raskemate vormide puhul.
Kortikosteroidid ehk hormoonkreemid
Kõige levinumad ja kiirema toimega vahendid on lokaalsed kortikosteroidid. Need vähendavad põletikku, sügelust ja punetust väga efektiivselt. Siiski peitub siin oht: pikaajalisel ja kontrollimatul kasutamisel võib nahk muutuda õhukeseks (atroofia), tekkida võivad venitusarmid ja veresoonte laiendid. Seetõttu määratakse kangeid hormoonsalve tavaliselt lühiajaliste kuuridena haiguse ägenemisfaasis.
D-vitamiini analoogid ja kombineeritud ravi
Tänapäeval peetakse lokaalses ravis “kuldseks standardiks” sageli kombineeritud preparaate, mis sisaldavad nii kortikosteroidi kui ka D-vitamiini analoogi (kaltsipotriool). D-vitamiini analoogid normaliseerivad naharakkude paljunemise kiirust. Kombinatsioonravimid on tõhusamad kui kumbki komponent eraldi ning neil on vähem kõrvaltoimeid, kuna hormooni kontsentratsioon on optimeeritud.
Oluline meelespea: Ükski kreem ei toimi, kui seda ei kasutata. Patsiendi ravisoostumus on siin kriitilise tähtsusega – ravi peab olema järjepidev, mitte juhuslik.
Valgusravi – kui kreemidest ei piisa
Kui psoriaasikolded katavad suuremat kehapinda või on lokaalsele ravile resistentsed, võib järgmine tõhus samm olla valgusravi ehk fototeraapia. Siin ei räägi me solaariumist, mis on nahale pigem kahjulik ja suurendab vähiriski, vaid meditsiinilisest kitsasribalisest UVB-valgusravist (311 nm).
Valgusravi toimib järgmiselt:
- Pidurab naharakkude liigset paljunemist (DNA sünteesi).
- Omab lokaalset immuunsüsteemi pärssivat toimet nahas.
- Vähendab põletikku ja sügelust.
See ravimeetod on eriti tõhus “tilk-psoriaasi” (guttaat-psoriaas) puhul, mis tekib sageli pärast kurgumandlite põletikku. Valgusravi nõuab aga patsiendilt suurt ajalist ressurssi, kuna protseduuril tuleb käia 2–3 korda nädalas, tavaliselt kokku 20–30 korda.
Süsteemne tablettravi mõõduka ja raske psoriaasi korral
Kui haigus segab oluliselt igapäevaelu ja lokaalsed vahendid ega valgusravi ei anna tulemust, on aeg kaaluda süsteemset ravi. Need on suukaudsed ravimid, mis mõjutavad kogu organismi immuunsüsteemi.
Klassikalised süsteemsed ravimid on olnud kasutusel aastakümneid ja on paljudele patsientidele väga tõhusad ja taskukohased.
- Metotreksaat: Kõige sagedamini kasutatav baasravim. See pärsib rakkude jagunemist ja on põletikuvastane. Kuna metotreksaat võib mõjutada maksa ja vereloomet, on ravi ajal vajalik regulaarne vereanalüüside kontroll. See on sageli esimene valik ka psoriaatilise artriidi kahtluse korral.
- Atsitretiin: A-vitamiini derivaat, mis normaliseerib naharakkude sarvestumist. Eriti efektiivne paksude ja ketendavate naastude puhul kätel ja jalgadel. Puuduseks on teratogeenne toime (loodet kahjustav), mistõttu fertiilses eas naistele seda kergekäeliselt ei määrata.
- Tsüklosporiin: Väga kiire toimega immuunsupressant, mida kasutatakse tavaliselt lühiajaliste kuuridena (kuni aasta) raske ägenemise kiireks kontrolli alla saamiseks. Pikaajalisel kasutamisel on risk neerukahjustusele ja vererõhu tõusule.
Bioloogiline ravi – revolutsioon meditsiinis
Kui küsida, milline on tänapäeval kõige tõhusam teadaolev ravi raske psoriaasi puhul, siis vastus on ühene: bioloogiline ravi. See on psoriaasiravi absoluutne tippklass, mis on muutnud paljude raske haigusega patsientide elu tundmatuseni.
Erinevalt klassikalistest süsteemsetest ravimitest (nagu metotreksaat), mis suruvad immuunsüsteemi maha laialdaselt, on bioloogilised ravimid “targad raketid”. Need on antikehad, mis on laboris loodud blokeerima väga spetsiifilisi valke (tsütokiine), mis psoriaasi põletikuahelat käigus hoiavad.
Peamised sihtmärgid on:
- TNF-alfa (kasvajanaokroosi faktor)
- Interleukiin-17 (IL-17)
- Interleukiin-23 (IL-23)
Uuringud ja kliiniline praktika näitavad, et uuema põlvkonna bioloogilised ravimid (eriti IL-17 ja IL-23 inhibiitorid) suudavad paljudel patsientidel saavutada PASI 90 või isegi PASI 100 tulemuse. See tähendab, et nahk paraneb 90–100% ulatuses. Patsient, kes on aastaid kannatanud valulike lõhede ja ketenduse all, võib bioloogilise ravi foonil omada täiesti puhast nahka.
Kas bioloogiline ravi sobib kõigile?
Kuigi see on äärmiselt tõhus, ei ole see esimene valik kerge psoriaasi puhul. Seda määratakse Eestis reeglina siis, kui vähemalt kaks klassikalist süsteemset ravi (nt metotreksaat ja valgusravi) ei ole toiminud või on vastunäidustatud. Ravi on väga kallis, kuid meditsiinilistel näidustustel kompenseerib seda Haigekassa. Lisaks, kuna tegemist on immuunsust moduleeriva raviga, tuleb enne alustamist välistada kroonilised infektsioonid nagu tuberkuloos või hepatiit.
Elustiili ja nähahoolduse roll ravi toetamisel
Isegi kõige tõhusam bioloogiline ravim ei pruugi anda maksimaalset tulemust, kui patsiendi elustiil soodustab põletikku. Psoriaas on tihedalt seotud metaboolse sündroomiga – ülekaalu, kõrge vererõhu ja diabeediga.
Ravi tõhususe tõstmiseks on patsiendi enda panus kriitiline:
- Kehakaalu kontroll: Rasvkude toodab põletikku soodustavaid aineid. Kaalu langetamine parandab tõestatult ravimite toimet.
- Suitsetamisest loobumine: Suitsetamine on üks tugevamaid psoriaasi vallandajaid ja muudab ravi (eriti bioloogilise ravi) vähem efektiivseks.
- Alkoholi piiramine: Alkohol koormab maksa, mis on eriti ohtlik süsteemsete ravimite (metotreksaat) tarvitamisel, ja võib vallandada uusi ägenemisi.
- Igapäevane baashooldus: Naha niisutamine pehmendavate kreemidega (emollientidega) peab toimuma iga päev, sõltumata sellest, kas kasutatakse retseptiravimeid või mitte. Kuiv nahk on vastuvõtlikum vigastustele (Koebneri fenomen), mis omakorda tekitab uusi psoriaasikoldeid.
Korduma kippuvad küsimused
Psoriaasiga seoses levib palju müüte ja hirme. Siin on vastused küsimustele, mida patsiendid minult kõige sagedamini küsivad.
Kas psoriaas on nakkav?
Ei, psoriaas ei ole nakkav. Seda ei saa puudutuse, ühiste käterätikute ega basseinivee kaudu. See on autoimmuunne haigus, mitte infektsioon.
Kas ma saan psoriaasist terveks, kui muudan oma toitumist?
Kuigi tervislik, põletikuvastane toitumine (nt Vahemere dieet) ja tervislik kehakaal aitavad haiguse kulgu leevendada, ei ole toitumisega võimalik geneetilist eelsoodumust välja ravida. Dieet on toetav meede, mitte asendus meditsiinilisele ravile.
Miks tekib psoriaas just stressirohkel ajal?
Stress on üks teadaolevalt tugevamaid psoriaasi vallandajaid. Stressihormoonid mõjutavad immuunsüsteemi tööd, põhjustades põletikulise reaktsiooni ägenemist. Stressijuhtimine on osa ravist.
Kas päike on psoriaasile hea või halb?
Umbes 80-90% patsientidest märkab suvel naha paranemist tänu UV-kiirguse põletikuvastasele toimele. Siiski tuleb vältida päikesepõletust, sest nahakahjustus võib hoopis esile kutsuda uue haiguspuhangu.
Vaimse tervise hoidmine on pool võitu
Rääkides psoriaasi ravist, keskendume tihti liialt vaid nahale – naastudele, ketendusele ja punetusele. Ometi näitab minu kogemus, et kõige edukamad ravitulemused saavutatakse siis, kui tegeletakse inimesega tervikuna. Psoriaas on haigus, mis ründab enesehinnangut. Paljud patsiendid tunnevad häbi, isoleerivad end sotsiaalselt ja kannatavad depressiooni all. See aga tekitab nõiaringi: stress halvendab nahka ja halb nahk tekitab stressi.
Tänapäevane ravi, eriti bioloogilised ravimid, annavad meile võimaluse see ring murda. Kui nahk saab puhtaks, taastub sageli ka inimese elurõõm ja sotsiaalne aktiivsus. Seega, kui tunnete, et käsimüügikreemid või praegune raviskeem ei toimi ning haigus kontrollib teie elu, ärge leppige olukorraga. Nahaarstidel on tänapäeval pakkuda väga võimsaid tööriistu. Kõige tõhusam ravi on see, mis leitakse koostöös arstiga, usaldades teaduspõhist meditsiini ja olles ise oma tervise aktiivne juhtija. Ärge kartke küsida uute võimaluste kohta ja rääkida ausalt ka sellest, kuidas haigus teie vaimset tervist mõjutab – see on esimene samm tõeliselt tulemusliku ravi suunas.
