Lamatised ehk survehaavandid on üks tõsisemaid ja sagedasemaid terviseprobleeme, millega voodihaigete või liikumispuudega inimeste hooldajad kokku puutuvad. Sageli arvatakse ekslikult, et lamatised tekivad vaid haiglapalatis või hooldekodus, kuid tegelikkuses on kodune hoolduskeskkond just see koht, kus risk võib teadmatuse tõttu olla kõige suurem. Lamatiste tekkimine ei ole vaid naha pinnakahjustus; see on sügavale ulatuv ja potentsiaalselt eluohtlik seisund, mis põhjustab patsiendile suurt valu ning pikendab oluliselt taastumisaega. Hea uudis on see, et õigete teadmiste ja järjepideva tegevusega on enamikku lamatistest võimalik ennetada või nende arengut varajases staadiumis peatada. Käesolev juhend on mõeldud selleks, et anda igale hooldajale – olgu tegemist pereliikme või professionaaliga – vajalikud tööriistad ja teadmised selle keerulise probleemiga toimetulekuks.
Mis on lamatised ja miks need tekivad?
Lamatised on kudede kahjustused, mis tekivad pikaajalise surve tagajärjel pehmetele kudedele, tavaliselt kohtades, kus luud on naha pinnale lähedal. Kui inimene lamab või istub pikka aega ühes asendis, surutakse veresooned kokku ning vereringe antud piirkonnas aeglustub või lakkab täielikult. Veri on aga see, mis transpordib rakkudeni hapnikku ja toitaineid. Kui varustus katkeb, hakkavad koed nälga jääma ja surevad, tekitades haavandi.
Lisaks otsesele survele mängivad lamatiste tekkes kriitilist rolli veel kaks faktorit:
- Hõõrdumine: See tekib siis, kui nahk hõõrdub vastu voodipesu või riideid, näiteks kui patsienti lohistatakse voodis ülespoole, selle asemel et teda tõsta. See võib kahjustada naha pealmist kihti ja muuta selle vastuvõtlikumaks sügavamatele vigastustele.
- Nihkejõud: See on salakavalam jõud, mis tekib siis, kui nahk jääb paigale (näiteks vastu madratsit), kuid luud ja lihased liiguvad gravitatsiooni mõjul allapoole (näiteks kui voodipeats on liiga kõrgele tõstetud ja patsient vajub aeglaselt allapoole). See venitab ja rebestab veresooni naha all.
Lamatiste neli raskusastet
Lamatiste edukaks raviks on ülioluline tunda ära kahjustuse staadium. Mida varem probleemile jaole saadakse, seda lihtsam on ravi. Meditsiinis eristatakse nelja peamist astet:
I aste: Mittevajuv punetus
See on ohumärk. Nahk on terve, kuid punetab (tumedama nahatooniga inimestel võib piirkond olla lillakas või sinakas). Kõige olulisem test on vajutustest: kui vajutate sõrmega punetavale kohale ja sõrme eemaldamisel nahk ei muutu valgeks, vaid jääb punaseks, on tegemist esimese astme lamatisega. Piirkond võib olla valulik, katsudes soojem või jahedam kui ümbritsev nahk.
II aste: Osaline nahakahjustus
Nahk on katki. See võib välja näha nagu marrastus, vee- või veremull. Kahjustus hõlmab naha pealmist kihti (epidermist) ja selle all olevat kihti (dermist). Haavand on pindmine ja põhi on roosakas-punane.
III aste: Kogu naha kahjustus
Haavand on sügav, ulatudes läbi naha nahaalusesse rasvkoesse. Haav võib välja näha nagu sügav kraater. Selles staadiumis võib haavas esineda surnud kude (nekroos), kuid luud ega lihased ei ole veel paljastunud.
IV aste: Ulatuslik koekahjustus
See on kõige raskem staadium. Haavand on nii sügav, et paljastuvad lihased, kõõlused või isegi luud. Oht infektsiooniks, luupõletikuks (osteomüeliit) ja veremürgistuseks on väga suur. Ravi on pikk, keeruline ja vajab sageli kirurgilist sekkumist.
Ennetamise kuldreeglid: kuidas vältida halvimat?
Lamatiste ennetamine on alati tõhusam ja odavam kui nende ravi. Hooldaja igapäevane rutiin peaks põhinema kolmel sambal: asendiravi, nahahooldus ja toitumine.
1. Asendiravi ja liigutamine
Kõige olulisem reegel on surve regulaarne vabastamine. Voodihaige patsiendi asendit tuleb muuta vähemalt iga kahe tunni tagant. Ratastoolis istuva patsiendi puhul tuleb raskust nihutada iga 15–30 minuti järel.
- Kasutage patjade süsteemi, et hoida luulised kohad (kannad, küünarnukid, ristluu) madratsist eemal.
- Ärge lohistage patsienti, vaid kasutage libastuslinu või tõstmisvõtteid, et vältida hõõrdumist.
- Jälgige “30 kraadi reeglit”: külili keerates ärge asetage patsienti täpselt puusaluu peale (90 kraadi), vaid toetage ta patjadega umbes 30-kraadise nurga alla.
2. Hügieen ja nahahooldus
Niiskus on naha vaenlane number üks. Uriin, higi ja haavaeritised pehmendavad nahka (matseratsioon), muutes selle kaitsetuks. Nahk peab olema puhas ja kuiv, kuid mitte liiga kuiv.
Kasutage pH-neutraalseid pesemisvahendeid ja vältige tugevat hõõrumist kuivatamisel – pigem tupsutage. Pärast pesemist kasutage spetsiaalseid barjäärikreeme (tsinksalvi või spetsiaalseid kaitsekreeme), mis tekitavad nahale kaitsekihi, eriti inkontinentsuse korral. Samas tuleb jälgida, et mähkmed ei oleks liiga pingul ega tekitaks lisasurvet.
3. Toitumine ja vedeliku tarbimine
Sageli alahinnatud, kuid kriitiline faktor. Alatoitumus ja vedelikupuudus muudavad naha hapraks ja aeglustavad paranemist. Menüü peab olema valgurikas (liha, kala, munad, piimatooted), sest valk on kudede ehitusmaterjal. Samuti on olulised C-vitamiin ja tsink. Veenduge, et hooldatav jooks piisavalt vett, et säilitada naha elastsus.
Lamatiste ravi põhimõtted
Kui lamatised on juba tekkinud, tuleb tegutseda koheselt. Esimene samm ei ole mitte kreemi määrimine, vaid surve täielik eemaldamine kahjustatud piirkonnalt. Kui patsient lamab haavandil, ei parane see kunagi, olenemata kasutatavast ravimist.
Kaasaegne haavaravi ei kasuta enam vesinikperoksiidi ega joodi, kuna need ained võivad kahjustada uusi tekkivaid rakke. Selle asemel soovitatakse:
- Puhastamine: Kasutada füsioloogilist lahust (0,9% NaCl) või spetsiaalseid haavapuhastusvedelikke haava loputamiseks.
- Sidemete valik: Kasutada kaasaegseid haavasidemeid (hüdrokolloidid, vahtsidemed, alginaadid), mis loovad haavale niiske keskkonna. Niiske keskkond kiirendab paranemist ja vähendab valu sideme vahetusel.
- Nekroosi eemaldamine: Kui haavas on must või kollane surnud kude, peab meditsiinitöötaja selle eemaldama, vastasel juhul haav ei parane.
Abivahendid, mis kergendavad hooldaja tööd
Tänapäeval on saadaval lai valik abivahendeid, mis vähendavad lamatiste riski. Kõige olulisem neist on lamatistevastane madrats. Neid on kahte tüüpi: staatilised (vaht- või geelmadratsid, mis jaotavad survet) ja dünaamilised (kompressoriga õhkmadratsid, mis muudavad pidevalt tugipunkte).
Lisaks on olemas kannakaitsmed, spetsiaalsed istumispadjad ratastoolile (tavalised padjad või “ujumisrõngad” ei ole soovitatavad, kuna need võivad vereringet takistada) ja asendipadjad. Oluline on meeles pidada, et ükski madrats ei asenda asendi muutmist, vaid ainult pikendab ohutut aega ühes asendis olemiseks.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas lamatisi tohib masseerida vereringe parandamiseks?
Ei, kindlasti mitte. Lamatiste või punetavate kohtade masseerimine võib õrnu kudesid veelgi rohkem kahjustada ja rebestada nahaaluseid veresooni. Massaaži võib teha ainult tervel nahal, lamatistest eemal.
Kui kiiresti lamatised tekivad?
Lamatised võivad tekkida üllatavalt kiiresti, nõrgestatud organismiga patsiendil isegi 2–6 tunni jooksul liikumatus asendis olles. Seetõttu on regulaarne kontroll kriitilise tähtsusega.
Kas puuder on hea vahend naha kuivana hoidmiseks?
Tänapäevased ravijuhised ei soovita enamasti puudrit kasutada. Puuder võib niiskusega kokkupuutel paakuda, tekitades nahale hõõrdumist ja “tükke”, mis on soodne pinnas bakteritele. Parem on kasutada spetsiaalseid kaitsekreeme.
Millal peaks kutsuma arsti või koduõe?
Arsti poole tuleb pöörduda kohe, kui märkate II astme lamatist (nahk on katki), kui punetus ei kao pärast asendi muutmist, kui haavast eritub mäda või halba lõhna, või kui patsiendil tõuseb palavik.
Kas lamatised on täielikult ravitavad?
Jah, enamik lamatisi on ravitavad, kuid III ja IV astme lamatiste ravi võib kesta kuid. Parim ravi on ennetus. Mida varem alustada, seda parem on prognoos.
Koostöö meditsiinipersonaliga ja psühholoogiline tugi
Lamatiste ravi ja ennetamine ei ole sprint, vaid maraton. Hooldajale võib see olla füüsiliselt ja emotsionaalselt kurnav ülesanne. Seetõttu on äärmiselt oluline mitte jääda oma murega üksi. Kaasake protsessi perearst, koduõde või haavaravi spetsialist. Eestis on olemas spetsiaalsed haavaravi kabinetid, kust saab nõu nii sidemete valiku kui ka hooldusvõtete osas. Spetsialist oskab hinnata olukorda objektiivselt ja vajadusel korrigeerida raviplaani, mis võib säästa teid kallitest ja ebaefektiivsetest katsetustest.
Pidage meeles, et lamatise tekkimine ei tähenda automaatselt halba hooldust – mõnikord on patsiendi tervislik seisund (näiteks vereringehäired või diabeet) selline, et naha terviklikkuse säilitamine on äärmiselt keeruline ka parima hoolduse korral. Oluline on säilitada järjepidevus, jälgida tähelepanelikult muutusi ja suhelda avatult meditsiinipersonaliga. Õigeaegne sekkumine ja hooliv suhtumine on parim, mida saate oma lähedase heaks teha, tagades talle väärika ja võimalikult valuvaba elukvaliteedi.
