Läkaköha ravi ja sümptomid: perearst jagab olulist nõu

Läkaköha on haigus, mis paljude inimeste teadvuses kuulub minevikku või peetakse seda vaid lastehaiguseks, mille vastu on kõik vaktsineeritud. Reaalsus on paraku teistsugune. Viimastel aastatel on arstid märganud läkaköha juhtumite sagenemist nii laste kui ka täiskasvanute seas. Tegemist on äärmiselt nakkava bakteriaalse hingamisteede infektsiooniga, mida põhjustab bakter nimega *Bordetella pertussis*. Rahvakeeli kutsutakse seda sageli “saja päeva köhaks”, kuna haigus võib kulgeda väga pikalt ja vaevaliselt, kurnates organismi kuude kaupa. Eriti ohtlik on see haigus imikutele, kelle hingamisteed on kitsad ja immuunsüsteem alles kujunemisjärgus, kuid ka täiskasvanud võivad põdeda haigust raskelt ning olla nakkusallikaks oma pere noorematele liikmetele. Seetõttu on ülioluline osata haigust varakult ära tunda ja teada, millised on kaasaegsed ravivõimalused.

Mis toimub organismis läkaköha ajal?

Et mõista ravi ja sümptomeid, tuleb esmalt aru saada, mida see bakter organismis teeb. Kui inimene hingab sisse läkaköhabaktereid (mis levivad piisknakkusena köhimisel või aevastamisel), kinnituvad need hingamisteid vooderdavatele ripsmetele. Need ripsmed on seal selleks, et liigutada lima ja prahti kopsudest välja.

Läkaköhabakterid eritavad toksiine, mis halvavad ja hävitavad need ripsmed ning põhjustavad hingamisteedes tugevat põletikku. Selle tagajärjel koguneb hingamisteedesse paks lima, mida organism ei suuda enam loomulikul teel väljutada. See omakorda vallandabki kontrollimatud ja äärmiselt kurnavad köhahood, mis on keha meeleheitlik katse hingamisteid vabastada. Kuna põletik ja toksiinid mõjutavad kogu hingamissüsteemi, võib taastumine võtta väga kaua aega isegi pärast seda, kui bakterid on organismist kadunud.

Kuidas haigust ära tunda: Kolm staadiumit

Läkaköha diagnoosimine on sageli keeruline just algfaasis, sest sümptomid sarnanevad tavalise külmetushaigusega. Haiguse kulg jagatakse klassikaliselt kolme etappi, millest igaühel on oma eripärad ja ohud.

1. Katarraalne ehk külmetuse staadium

See periood kestab tavaliselt 1–2 nädalat. Sümptomid on väga mittespetsiifilised ja kerged, mistõttu enamik inimesi ei oska sel ajal midagi halba kahtlustada. Just selles faasis on inimene aga kõige nakkusohtlikum. Tüüpilised sümptomid on:

  • Kerge palavik (sageli mitte väga kõrge).
  • Nohu ja kurguvalu.
  • Harv, kuiv köha, mis tundub süütuna.
  • Üldine väsimus ja halb enesetunne.

2. Paroküsmaalne ehk hoogude staadium

Umbes teisel nädalal muutub kliiniline pilt drastiliselt. Lima muutub paksuks ja kleepuvaks, põhjustades läkaköhale iseloomulikke sümptomeid. See periood võib kesta 2 kuni 6 nädalat, mõnikord isegi kauem. Tunnused on järgmised:

  • Hootine köha: Köha ei ole enam üksikuteatuste jada, vaid esineb seeriatena. Inimene köhib õhku kopsudest välja kiirete tõukerütmidena ja tal ei õnnestu vahepeal hinge tõmmata.
  • Iseloomulik “lähkimine”: Köhahoo lõpus teeb haige sügava ja kiire sissehingamise, millega kaasneb vilistav või kilkav heli (inglise keeles *whoop*). Oluline on märkida, et täiskasvanutel ja väga väikestel imikutel ei pruugi seda heli alati tekkida.
  • Oksendamine: Väga sageli lõpeb köhahoog öökimise või oksendamisega, sest paks lima ärritab neelu ja köhimine on äärmiselt intensiivne.
  • Näo punetus või tsüanoos: Hapnikupuudusest tingituna võib nägu tõmbuda punaseks või isegi sinakaks (huulte ümbruses).
  • Väsimus hoogude vahel: Hoogude vahepeal võib inimene tunda end suhteliselt hästi, kuid sagedased öised hood tekitavad kurnatust.

3. Paranemisstaadium

See on taastumisperiood, mis võib kesta nädalaid või kuid. Köhahood muutuvad harvemaks ja kergemaks. Siiski võib iga uus, isegi tavaline viirusnakkus ajutiselt tugeva köha tagasi tuua, kuna hingamisteed on endiselt kahjustatud ja ülitundlikud.

Miks on läkaköha ohtlik just imikutele?

Kuigi haigus on ebameeldiv kõigile, on see eluohtlik eelkõige alla 6 kuu vanustele lastele. Imikute hingamisteed on anatoomiliselt väga kitsad. Väikseimgi turse ja limakogus võib need täielikult sulgeda.

Kõige hirmutavam sümptom imikutel ei ole mitte alati köha, vaid apnoe ehk hingamisseisak. Laps võib lõpetada hingamise, muutuda lõdvaks ja sinakaks. Sageli vajavad haiged imikud haiglaravi, lisahapnikku ja pidevat jälgimist. Tüsistustena võivad tekkida kopsupõletik (mis on peamine surmapõhjus), krambid, ajukahjustus hapnikupuudusest ja tugevast köhimisest tingitud songad või roidemurrud.

Diagnostika: Kuidas arst haiguse kindlaks teeb?

Perearsti poole tuleks pöörduda kohe, kui köha kestab üle kahe nädala või kui köhaga kaasneb oksendamine, hingamisraskused või iseloomulik vilin. Diagnoosimiseks kasutatakse tänapäeval peamiselt kahte meetodit:

  1. PCR-test ninaneelust: See on kõige täpsem meetod haiguse algstaadiumis (esimese 3–4 nädala jooksul). Proov võetakse vatitikuga sügavalt ninast. See aitab tuvastada bakteri DNA-d.
  2. Vereeanalüüs (seroloogia): Kui haigus on kestnud kauem ja bakterit ennast enam ninaneelus ei pruugi olla, saab verest määrata antikehi, mis viitavad läbipõetud või aktiivsele infektsioonile. See meetod on usaldusväärsem haiguse hilisemas faasis.

Tähtis on teada, et tavaline kopsuuuring (röntgen) ei pruugi läkaköha puhul midagi näidata, välja arvatud juhul, kui on tekkinud tüsistusena kopsupõletik.

Tõhus ravi: Mida saab teha meditsiin ja mida patsient ise?

Läkaköha ravi sõltub suuresti sellest, kui kiiresti haigus avastatakse. Ravi jaguneb kaheks: põhjuslik ravi (antibiootikumid) ja sümptomaatiline ravi (enesetunde parandamine).

Antibiootikumravi roll

Antibiootikumid (tavaliselt makroliidide rühmast, nt asitromütsiin või klaritromütsiin) on kõige tõhusamad haiguse esimeses ehk katarraalses staadiumis. Kui ravi alustatakse siis, on võimalik haiguse kulgu oluliselt kergendada ja lühendada.

Kui aga iseloomulikud köhahood on juba alanud, on bakterid teinud oma hävitustöö hingamisteede ripsmetel ja eritanud toksiine. Selles faasis antibiootikumid enam köha oluliselt ei vähenda, sest kahjustus on juba toimunud. Siiski määratakse antibiootikume sageli ka hiljem, kuid teisel eesmärgil: et muuta patsient nakkusohutuks. Pärast 5-päevast antibiootikumikuuri ei ole inimene reeglina enam teistele nakkusohtlik, kuigi köha võib kesta veel nädalaid. Ilma ravita võib inimene levitada pisikuid kuni kolm nädalat või kauemgi.

Kodune ravi ja sümptomite leevendamine

Kuna köharohud on läkaköha puhul sageli ebaefektiivsed (sest köha põhjus on neuroloogiline ja toksiinidest tingitud), on kodune hooldus kriitilise tähtsusega:

  • Õhuniiskus: Kuiv õhk ärritab kahjustatud hingamisteid. Jahe udu või õhuniisutaja kasutamine magamistoas võib aidata hoogusid leevendada.
  • Värske õhk: Jahe ja värske õhk pärsib köharefleksi. Tuppa tuleks sageli tuulutada, kuid vältida tuuletõmbust.
  • Toitumine: Kuna köhahood ajavad sageli oksendama, tuleks süüa tihedamini, kuid väikeste portsjonitena. Vältida tuleks kuiva ja purustamata toitu (nt küpsised), mis võib kurku ärritada.
  • Vedeliku tarbimine: Piisav vedelik aitab vedeldada sekreeti kopsudes, muutes selle väljaköhimise kergemaks.
  • Ärritajate vältimine: Tubakasuits, tolm, tugevad lõhnad (parfüümid, kodukeemia) ja kaminasuits võivad vallandada uue köhahoo. Kodu peaks olema neist vaba.

Ennetamine ja vaktsineerimise olulisus

Kõige tõhusam viis läkaköha vastu võitlemiseks on vaktsineerimine. Siiski tuleb mõista, et ei põdemine ega vaktsineerimine ei anna eluaegset immuunsust. Kaitse nõrgeneb aastatega, mistõttu on revaktsineerimine hädavajalik.

Eestis vaktsineeritakse lapsi riikliku kava alusel korduvalt: alustatakse juba 3-kuuselt ning jätkatakse kuuridega varajases lapsepõlves ja teismeeas. Täiskasvanud peaksid end revaktsineerima iga 10 aasta tagant (sageli on see vaktsiin kombineeritud difteeria ja teetanuse vaktsiiniga).

Erilist tähelepanu väärib kookonstrateegia ja rasedate vaktsineerimine. Kuna vastsündinud on kõige haavatavamad ja neid ei saa kohe vaktsineerida, on oluline, et kõik pereliikmed (ema, isa, vanavanemad, õed-vennad), kes beebiga kokku puutuvad, oleksid vaktsineeritud. Rasedate vaktsineerimine raseduse kolmandal trimestril aitab anda antikehi lootele, kaitstes beebit tema esimestel elukuudel, kuni ta saab oma esimese vaktsiinisüsti.

Korduma kippuvad küsimused (KKK)

Kas vaktsineeritud inimene võib haigestuda läkaköhasse?
Jah, võib küll. Vaktsiin ei anna 100% kaitset, kuid vaktsineeritud inimestel kulgeb haigus reeglina oluliselt kergemalt, tüsistusteta ja lühemalt. Sageli jääb neil ära iseloomulik “lähkiv” hingamine, mis muudab haiguse diagnoosimise keerulisemaks.

Kui kaua on haige nakkusohtlik?
Ilma ravita on haige nakkusohtlik alates esimestest sümptomitest kuni umbes 3 nädalat pärast köhahoogude algust. Antibiootikumravi korral kaob nakkusohtlikkus tavaliselt 5 päeva pärast ravi alustamist.

Kas läkaköha võib saada mitu korda elus?
Jah, läbipõdemine ei anna eluaegset immuunsust. Immuunsus kestab pärast haigust umbes 4–20 aastat. Seetõttu võivad täiskasvanud, kes põdesid haigust lapsepõlves, uuesti haigestuda.

Miks köharohud ei aita?
Tavalised apteegist saadavad rögalahtistid või köhapärssijad ei toimi sageli läkaköha puhul, kuna köha mehhanism on seotud bakteriaalsete toksiinide ja närvisüsteemi ärritusega, mitte tavalise põletikulise limaga. Mõnedel juhtudel võivad rögalahtistid köha isegi intensiivistada.

Millal võib laps kooli või lasteaeda naasta?
Laps võib kollektiivi naasta siis, kui ta on saanud vähemalt 5 päeva antibiootikumravi ja tunneb end piisavalt hästi, et tegevustes osaleda. Ilma antibiootikumravita tuleb oodata 21 päeva alates köhahoogude algusest.

Täiskasvanute vastutus ja kogukonna tervis

Läkaköha ei ole vaid meditsiiniline probleem, vaid ka ühiskondlik vastutus. Täiskasvanud põevad haigust sageli “püstijalu”, pidades seda lihtsalt tüütuks pikaajaliseks köhaks. Just nemad on aga peamised nakkuse levitajad kaitsetutele imikutele ja nõrgenenud immuunsusega eakatele. Kui teie perre on sündimas laps või puutute kokku väikelastega, on oma vaktsineerimisstaatuse kontrollimine kriitilise tähtsusega.

Tervislik eluviis ja tugev immuunsüsteem aitavad haigusega paremini toime tulla, kuid spetsiifilise kaitse annab siiski vaid vaktsineerimine. Kui teil on tekkinud kahtlane, hootine köha, mis ei allu tavalisele ravile ja kestab nädalaid, ärge häbenege konsulteerida perearstiga ja paluda läkaköha testi. Õigeaegne diagnoos säästab teid kuudepikkusest piinast ja kaitseb teie lähedasi potentsiaalselt eluohtliku nakkuse eest. Teadlikkus ja hoolivus on parimad vahendid selle ajaloolise, kuid visalt püsiva haiguse ohjamisel.