Kõrvavalu on kahtlemata üks ebamugavamaid ja häirivamaid terviseprobleeme, millega inimesed silmitsi seisavad. See võib tabada ootamatult, rikkuda une ning muuta igapäevaste toimetuste tegemise peaaegu võimatuks. Kuigi sageli peetakse kõrvapõletikke vaid väikelaste haiguseks, diagnoositakse neid üha sagedamini ka täiskasvanutel. Haiguse salakavalus peitub selles, et sümptomid võivad varieeruda kergest ebamugavustundest kuni väljakannatamatu valuni, ning alati ei ole lihtne aru saada, kas tegemist on mööduva ärrituse või tõsise infektsiooniga, mis vajab meditsiinilist sekkumist. Õigeaegne reageerimine on kriitilise tähtsusega, et vältida kuulmiskahjustusi ja infektsiooni levikut teistesse piirkondadesse. Selles artiklis vaatleme süvitsi, millised märgid viitavad põletikule ja millises olukorras ei tohiks arstivisiiti edasi lükata.
Mis on kõrvapõletik ja miks see tekib?
Kõrvapõletik on üldnimetus, mis hõlmab erinevaid kõrvaosade infektsioone. Kõige levinum neist on keskkõrvapõletik (otitis media), mis tekib trummikile taga asuvas õõnsuses. Tavaliselt on see tingitud bakteriaalsest või viiruslikust nakkusest, mis liigub ninaneelust kuulmetõrve kaudu keskkõrva. Kui kuulmetõri on tursunud – näiteks nohu, gripi või allergia tõttu –, ei saa vedelik kõrvast välja voolata. See seiskunud vedelik on ideaalne kasvulava bakteritele, mis põhjustavadki põletikku ja survetunnet.
Teine levinud vorm on väliskõrvapõletik (otitis externa), mida tuntakse sageli ka “ujuja kõrva” nime all. See tekib siis, kui vesi jääb kuulmekäiku pidama, luues niiske keskkonna bakterite ja seente paljunemiseks. Samuti võivad väliskõrvapõletikku soodustada kuulmekäigu naha mikrovigastused, mis tekivad näiteks vatitikuga kõrva puhastamisel.
Peamised sümptomid täiskasvanutel
Täiskasvanud suudavad oma sümptomeid tavaliselt paremini kirjeldada kui lapsed, kuid sellegipoolest võidakse ohumärke ignoreerida, pidades neid vaid külmetuse kõrvalnähuks. Täiskasvanutel avaldub kõrvapõletik sageli järgmiselt:
- Ühepoolne kõrvavalu: Valu võib olla terav, tuikav või suruv. Mõnikord kiirgub valu ka lõualuusse, hammastesse või kaela, mis võib diagnoosimise inimese enda jaoks keeruliseks muuta.
- Kuulmislangus: Põletiku tõttu koguneb keskkõrva vedelik, mis takistab trummikile normaalset liikumist. See tekitab tunde, nagu oleks kõrv lukus või justkui viibiks vee all. Helid tunduvad summutatud ja vestluse jälgimine võib olla raskendatud.
- Tinnitus ehk kõrvakohin: Põletikuga võib kaasneda vilin, kohin või undamine haiges kõrvas.
- Eritis kõrvast: Kui trummikile peaks surve tõttu purunema (perforeeruma), võib kõrvast hakata erituma mäda, veresegust vedelikku või selget eksudaati. See toob sageli kaasa valu järsu vähenemise, kuid vajab kohest ravi.
- Tasakaaluhäired: Kuna sisekõrv vastutab ka tasakaalu eest, võib tõsisem põletik tekitada pearinglust või ebakindlust kõndimisel.
Kuidas tunda ära kõrvapõletik väikelastel ja beebidel?
Laste puhul on olukord keerulisem, kuna nad ei oska alati öelda, mis neil viga on. Vanemad peavad olema eriti tähelepanelikud lapse käitumise muutuste suhtes. Ravimata kõrvapõletik võib lapsel põhjustada mitte ainult valu, vaid ka ajutist kuulmislangust, mis võib mõjutada kõne arengut.
Jälgige järgmisi märke:
- Kõrva katsumine või sikutamine: See on üks selgemaid märke. Laps võib hõõruda kõrva vastu patja või sikutada kõrvalesta, püüdes leevendada survetunnet.
- Nutmine ja ärrituvus: Eriti suureneb nutt pikali olles, sest horisontaalasendis suureneb rõhk kõrvas, mis teeb valu tugevamaks.
- Unehäired: Valu tõttu on lapsel raske uinuda või ta ärkab öösel sageli nuttes üles.
- Söömisest keeldumine: Neelamine ja imemine muudavad rõhku keskkõrvas, mis võib põletiku korral olla väga valus. Seetõttu võib laps keelduda rinnast või pudelist, isegi kui ta on näljane.
- Palavik: Kõrvapõletikuga kaasneb sageli palavik, mis võib ulatuda 38 kraadini või kõrgemalegi.
- Reageerimatus helidele: Kui laps ei pööra pead hääle suunas või tundub, et ta ei kuule vaiksemaid helisid, võib see viidata vedeliku kogunemisele kõrva.
Millal on aeg viivitamatult arsti poole pöörduda?
Kuigi mõned kergemad kõrvavalud võivad mööduda koduste vahenditega ja puhkusega, on teatud sümptomid, mis nõuavad kiiret meditsiinilist sekkumist. Viivitamine võib viia tüsistusteni, nagu krooniline põletik või isegi püsiv kuulmiskahjustus. Pöörduge kohe perearsti või EMO poole, kui märkate järgmist:
- Kõrge palavik ja loidus: Kui täiskasvanul või lapsel on palavik üle 39°C või kui palavik püsib vaatamata ravimitele kauem kui 2-3 päeva.
- Eritis kõrvast: Igasugune mäda, vere või vedeliku voolamine kõrvast on märk, et trummikile võib olla rebenenud. See vajab arsti kontrolli ja tõenäoliselt antibiootikumravi.
- Tugev valu, mis ei allu valuvaigistitele: Kui käsimüügis olevad valuvaigistid (paratsetamool, ibuprofeen) ei leevenda valu märgatavalt, on põletik tõenäoliselt äge.
- Turse kõrva taga: Punetus, kuumustunne ja turse kõrva taga oleval luul (mastoidjätkel) on tõsine ohumärk. See võib viidata mastoidiidile, mis on infektsiooni levik koljuluusse.
- Näolihaste nõrkus või halvatus: Harva võib põletik suruda näonärvile, põhjustades näo ühe poole lõtvust või liikumatust. See on erakorraline seisund.
- Sümptomite halvenemine: Kui olete juba ravi alustanud, kuid 48 tunni jooksul olukord ei parane või läheb hullemaks.
Diagnoosimine ja ravivõimalused
Arsti visiidil vaadatakse kõrva spetsiaalse instrumendi – otoskoobi – abil. Arst hindab trummikile värvust, asendit ja liikuvust. Terve trummikile on pärlmutterhall ja läbipaistev, põletikuline aga punetav, tursunud ja väljapoole kumerduv.
Oota-ja-vaata taktika vs. antibiootikumid
Tänapäeval ei määrata kõrvapõletiku puhul enam automaatselt antibiootikume. Kuna paljud põletikud on viiruslikud, ei ole antibiootikumidest nende puhul kasu. Kerge sümptomaatika puhul, eriti üle 2-aastastel lastel ja täiskasvanutel, rakendatakse sageli jälgimistaktikat. See tähendab valu leevendamist ja ootamist 2–3 päeva, et näha, kas immuunsüsteem saab ise haigusega hakkama.
Antibiootikumid on siiski vajalikud, kui:
- Patsient on alla 6 kuu vanune beebi.
- Sümptomid on rasked (kõrge palavik, tugev valu).
- Põletik on mõlemapoolne (alla 2-aastastel).
- Seisund ei parane jälgimisperioodi jooksul.
Riskitegurid ja ennetamine
Kõrvapõletike vältimiseks on oluline mõista, mis neid soodustab. Üks peamisi riskitegureid on ülemiste hingamisteede viirused. Nohu ja gripi hooajal tuleks hoolikalt käsi pesta ja vältida haigetega kokkupuudet. Laste puhul on suureks riskiteguriks luttide kasutamine pärast 6. elukuud ja pudelist toitmine pikali asendis, mis soodustab vedeliku valgumist kuulmetõrve.
Samuti on tõestatud seos passiivse suitsetamise ja laste kõrvapõletike vahel. Tubakasuits halvab hingamisteede ripsrakud, mis puhastavad limaskesti, muutes lapse vastuvõtlikumaks infektsioonidele. Seega on suitsetamisvaba keskkond parim viis oma pere kõrvatervise kaitsmiseks.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Siin on vastused levinud küsimustele, mis patsientidel kõrvapõletikuga seoses tekivad:
Kas kõrvapõletik on nakkav?
Kõrvapõletik ise ei ole nakkav. Te ei saa kellegi teise käest “kõrvapõletikku”. Küll aga on nakkavad viirused ja bakterid (nagu gripp või nohu), mis põhjustavad algse infektsiooni, millest kõrvapõletik tüsistusena välja areneb.
Kas kõrvapõletikuga tohib lennukiga lennata?
Lennukiga lendamine ägeda kõrvapõletiku ajal ei ole soovitatav. Õhurõhu muutused tõusu ja maandumise ajal võivad olla äärmiselt valusad ja halvimal juhul põhjustada trummikile rebenemise, kuna tursunud kuulmetõri ei suuda rõhku tasakaalustada. Kui lend on möödapääsmatu, konsulteerige kindlasti arstiga, kes võib soovitada nina lahtistavaid spreisid.
Kas ma võin panna kõrva soojendavaid kompresse või tilkasid?
Soe (mitte tuline) kompress kõrva peal võib aidata valu leevendada. Kõrvatilkadega tuleb aga olla ettevaatlik. Kui trummikiles on auk või rebend, ei tohi enamikku tilkasid kasutada, kuna need võivad kahjustada sisekõrva. Enne tilkade kasutamist pidage nõu arstiga.
Miks mu lapsel on pidevalt kõrvapõletikud?
Mõnedel lastel on anatoomiliselt lühemad ja horisontaalsemad kuulmetõrved, mis teeb bakterite liikumise ninaneelust kõrva lihtsamaks. Samuti mängib rolli suurenenud adenoid, mis võib kuulmetõrve ava blokeerida. Korduvate põletike puhul võib arst soovitada adenoidi eemaldamist või šuntide (ventilatsioonitorude) paigaldamist trummikilesse.
Võimalikud pikaajalised tüsistused ravimata jätmise korral
Kõrvapõletiku õigeaegne märkamine ja ravi on oluline mitte ainult hetkelise heaolu, vaid ka tuleviku tervise seisukohalt. Kui infektsioon jäetakse tähelepanuta või kui see muutub krooniliseks, võivad tagajärjed olla püsivad. Üks sagedasemaid tüsistusi on kuulmekile püsiv kahjustus või armistumine (tümpanoskleroos), mis muudab trummikile jäigaks ja vähendab kuulmisteravust. Isegi väike kuulmislangus võib lastel põhjustada kõne arengu hilistumist ja sotsiaalseid probleeme koolis, kuna nad ei kuule õpetajat ega kaaslasi selgelt.
Harvematel, kuid ohtlikumatel juhtudel võib infektsioon levida keskkõrvast kaugemale. Mastoidiit on seisund, kus põletik levib kõrva taga asuvasse oimuluu ossa, tekitades seal mädakoldeid, mis vajavad sageli kirurgilist sekkumist. Veelgi kriitilisem on olukord, kui infektsioon tungib kolju sisse, põhjustades meningiiti (ajukelmepõletikku) või ajuabstsessi. Kuigi tänapäevase meditsiini ja antibiootikumide kättesaadavuse juures on sellised eluohtlikud tüsistused haruldased, tuletavad need meelde, et kõrvavalu ei tohi kunagi alahinnata. Regulaarne kontroll ja arsti ettekirjutuste järgimine tagavad parima võimaliku paranemise ja hoiavad kuulmismeele teravana aastateks.
