Paljud inimesed pööravad vererõhku mõõtes peamist tähelepanu esimesele ehk suuremale numbrile. Kui süstoolne näit on normi piires, hingatakse kergendatult ja eeldatakse, et südame tervisega on kõik korras. Tegelikkuses on see vaid pool tõde. Sageli tähelepanuta jäetud alumine ehk diastoolne vererõhk on vaikne, kuid äärmiselt oluline tervisenäitaja, mis võib märku anda tõsistest probleemidest veresoonkonnas ammu enne, kui ülemine number lakke tõuseb. Eriti murettekitav on see, et isoleeritud kõrge alumine vererõhk tabab tihti just nooremaid ja keskealisi inimesi, kes ei oska ohtu aimatagi. Selles artiklis vaatame süvitsi, miks alumine number on kriitilise tähtsusega, millised märgid viitavad selle tõusule ja kuidas oma tervist kaitsta.
Mis on diastoolne vererõhk ja miks see on kriitiline?
Vererõhu mõõtmisel saadakse kaks numbrit, näiteks 120/80 mmHg. Esimene number (süstoolne) näitab survet arterites ajal, mil süda lööb ja pumpab verd kehasse. Teine number (diastoolne) näitab aga survet arterites südamelöökide vahelisel ajal, kui süda puhkab ja täitub verega. Diastoolne rõhk peegeldab otseselt veresoonte elastsust ja perifeerset takistust.
Kui alumine vererõhk on pidevalt kõrge (üle 80–90 mmHg), tähendab see, et südamelihas ei saa löökide vahel piisavalt puhata. Süda on pideva pinge all, isegi puhkeolekus. See on ohtlikum kui arvatakse, sest just diastooli ehk lõõgastusfaasi ajal toimub südamelihase enda verevarustus koronaararterite kaudu. Kui rõhk on sel ajal liiga kõrge, on südamelihase verevarustus häiritud, mis suurendab isheemia ja infarkti riski.
Isoleeritud diastoolne hüpertensioon: varjatud oht
Meditsiinis tuntakse seisundit, kus ülemine vererõhk on normaalne (alla 130 mmHg), kuid alumine on kõrgenenud (üle 80 mmHg), kui isoleeritud diastoolset hüpertensiooni (IDH). Erinevalt klassikalisest kõrgvererõhutõvest, mis tabab pigem eakaid, on IDH sagedasem alla 50-aastastel täiskasvanutel.
Selle seisundi salakavalus seisneb selles, et tavalised sõeluuringud võivad selle kahe silma vahele jätta, kui arst keskendub vaid süstoolsele näidule. Ometi on uuringud näidanud, et ravimata kõrge alumine vererõhk kahekordistab kardiovaskulaarsete sündmuste riski tulevikus. See on sageli esimene samm täismahus hüpertensiooni suunas, kus hiljem tõusevad mõlemad näitajad.
Sümptomid, mis reedavad kõrget alumist vererõhku
Kõrgvererõhutõbe nimetatakse sageli “vaikseks tapjaks”, sest paljudel juhtudel puuduvad selged kaebused. Siiski on olemas teatud sümptomid ja kehalised aistingud, mis võivad viidata just diastoolse rõhu tõusule. Keha annab märku, et veresooned on pidevas spasmid ja süda ülekoormatud.
Peamised hoiatavad märgid:
- Häiriv peavalu: Erinevalt pingepeavalust võib vererõhust tingitud valu olla tuikav ja paikneda sageli kuklas või meelekohtades. See võib esineda just hommikuti ärgates.
- Pearinglus ja tasakaaluhäired: Äkiline pearinglus püsti tõustes või ebakindel tunne kõndimisel võib viidata vereringehäiretele, mida põhjustab kõrge diastoolne rõhk.
- Südamepekslemine: Tunne, et süda lööb ebaregulaarselt, jätab lööke vahele või taob rinnus liiga tugevalt (isegi puhkeasendis), on märk südame ülekoormusest.
- Ärevus ja rahutus: Seletamatu ärevustunne, närvilisus ja higistamine ilma otsese põhjuseta võivad olla tingitud sümpaatilise närvisüsteemi üliaktiivsusest, mis on üks kõrge diastoolse rõhu põhjustajaid.
- Nägemishäired: Ajutine nägemise hägustumine või “täppide” nägemine silmade ees võib viidata silmapõhja veresoonte kahjustusele kõrge rõhu tõttu.
- Väsimus ja hingeldus: Kiire väsimine füüsilisel koormusel, mis varem oli jõukohane, ning õhupuudustunne trepist üles minnes on klassikalised märgid südame töö raskenemisest.
Mis põhjustab alumise vererõhu tõusu?
Kui ülemine vererõhk tõuseb sageli vanusega seotud veresoonte jäigastumise tõttu, siis alumise vererõhu tõusu põhjused on tihti seotud elustiili ja hormonaalse tasakaaluga. Veresoonte ahenemine (vasokonstriktsioon) on peamine mehhanism, mis diastoolset rõhku kergitab.
- Ülekaal ja rasvumine: Iga lisakilo nõuab südamelt lisatööd vere pumpamiseks läbi suurenenud kapillaarvõrgustiku, tõstes perifeerset takistust.
- Liigne soola tarbimine: Naatrium seob organismis vett, suurendades veremahtu. See avaldab otsest survet veresoonte seintele.
- Alkohol ja suitsetamine: Mõlemad ained kahjustavad veresoonte sisekesta ja põhjustavad nende ahenemist, mis tõstab koheselt alumist rõhku.
- Krooniline stress: Pidev stressiseisund hoiab kehas kõrgel kortisooli ja adrenaliini taset. Need hormoonid sunnivad veresooni ahenema ja südant kiiremini lööma, takistades diastoolset lõõgastumist.
- Neeruhaigused ja hormonaalsed häired: Mõnikord on kõrge alumise vererõhu põhjuseks sekundaarne haigus, näiteks kilpnäärme ületalitlus või neeruarteri kitsenemine.
Kuidas mõjutab kõrge alumine rõhk erinevaid organeid?
Pikaajaline ravimata kõrge diastoolne vererõhk on organismile kurnav. Kuna veresooned on pideva pinge all, kaotavad nad aja jooksul oma elastsuse ja muutuvad hapraks. See suurendab ateroskleroosi ehk lupjumise riski. Kahjustused ei piirdu vaid südamega:
- Aju: Suureneb risk insuldiks, eriti isheemiliseks insuldiks, kuna aju väikesed veresooned võivad ummistuda või lõhkeda. Samuti seostatakse seda kognitiivsete võimete languse ja dementsusega vanemas eas.
- Neerud: Neerud koosnevad miljonitest väikestest veresoontest, mis filtreerivad verd. Kõrge rõhk kahjustab neid filtreid, viies kroonilise neerupuudulikkuseni.
- Silmad: Silmapõhja veresoonte kahjustus (retinopaatia) võib viia nägemise halvenemise või isegi pimedaks jäämiseni.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Milline alumine vererõhk loetakse ohtlikuks?
Normaalne diastoolne vererõhk on alla 80 mmHg. Vahemikku 80–89 mmHg loetakse kõrgenenud normaalseks või 1. astme hüpertensiooniks (sõltuvalt ravijuhendist). Näit üle 90 mmHg on juba selge hüpertensioon. Kui alumine rõhk tõuseb üle 110–120 mmHg, on tegemist hüpertensiivse kriisiga, mis vajab kohest meditsiinilist sekkumist.
Kas ainult alumise vererõhu raviks on olemas eraldi ravimid?
Ei, vererõhuravimid mõjutavad tavaliselt nii süstoolset kui ka diastoolset rõhku. Arst valib ravimi (nt AKE-inhibiitorid, kaltsiumikanali blokaatorid või diureetikumid) vastavalt patsiendi üldprofiilile. Küll aga võib elustiili muutustega mõjutada just diastoolset rõhku tõhusamalt kui ravimitega.
Miks on alumine vererõhk kõrge, aga ülemine normaalne?
See ongi isoleeritud diastoolne hüpertensioon. See viitab tavaliselt sellele, et südame pumpamisfunktsioon on hea, kuid veresooned on ahenenud (suur perifeerne takistus). Seda esineb sagedamini noorematel, stressis või ülekaalulistel inimestel.
Kas kohv tõstab alumist vererõhku?
Kofeiin võib põhjustada lühiajalist vererõhu tõusu, mõjutades nii ülemist kui ka alumist näitu. Inimestel, kes ei tarbi kohvi regulaarselt, on mõju tugevam. Regulaarsetel tarbijatel tekib sageli tolerantsus, kuid liigtarbimine võib siiski hoida diastoolset rõhku kõrgemal.
Kuidas mõõta vererõhku õigesti, et saada täpne diastoolne näit?
Mõõtke vererõhku rahulikus olekus, olles istunud vähemalt 5 minutit. Ärge rääkige mõõtmise ajal. Käsi peab olema toetatud südame kõrgusele. Tehke vähemalt kaks mõõtmist 1–2 minutiliste vahedega ja arvutage keskmine. Vale manseti suurus või asend võib tulemust oluliselt moonutada.
Igapäevased strateegiad diastoolse rõhu alandamiseks
Hea uudis on see, et kõrge alumine vererõhk reageerib elustiili muutustele väga hästi. Sageli on võimalik näidud normi saada ilma ravimiteta, kui sekkuda piisavalt vara. Eesmärk on vähendada veresoonte toonust ja parandada nende lõõgastumisvõimet.
Esiteks on kriitilise tähtsusega DASH-dieet (Dietary Approaches to Stop Hypertension). See ei ole lühiajaline dieet, vaid toitumisviis, mis rõhutab puu- ja köögiviljade, täisteratoodete ning lahja valgu tarbimist, piirates samal ajal rangelt soola, punast liha ja suhkrut. Kaaliumi, magneesiumi ja kaltsiumi rikkad toidud aitavad veresooni lõõgastada, toimides looduslike vererõhu alandajatena.
Teiseks tuleb suurendada aeroobset aktiivsust. Jõutrenn on kasulik, kuid diastoolse rõhu alandamiseks on kõige tõhusamad tegevused, mis panevad südame mõõdukas tempos tööle pikemaks ajaks – näiteks kiirkõnd, ujumine või jalgrattasõit. Soovitatav on vähemalt 150 minutit mõõdukat koormust nädalas. Regulaarne liikumine aitab langetada kaalu ja vähendada stressihormoonide taset, mis on otseselt seotud veresoonte ahenemisega.
Kolmandaks ei saa alahinnata unehügieeni ja stressijuhtimist. Krooniline magamatus hoiab stressihormoonide taseme kõrgel, mis ei lase vererõhul öösel loomulikult langeda (seda nimetatakse non-dipping mustriks). Püüdke magada 7–8 tundi pimedas ja jahedas toas. Stressi maandamiseks proovige sügava hingamise harjutusi või meditatsiooni – uuringud on näidanud, et isegi 10 minutit teadlikku hingamist päevas võib märgatavalt alandada diastoolset vererõhku.
