Hammaste krigistamine, mida meditsiinilises keeles tuntakse bruksismi nime all, on seisund, mis võib tunduda esmapilgul ohutu harjumusena, kuid tegelikult peidab endas tõsiseid terviseriske. Paljud inimesed ei olegi teadlikud, et nad öösiti hambaid krigistavad, kuni hambaarst avastab kontrolli käigus ootamatult kulunud hambavaaba või kaaslane märku annab häirivast helist une ajal. See tahtmatu tegevus, mis väljendub lõualuude tugevas kokkusurumises või hammaste omavahelises hõõrumises, võib viia pikaajaliste hammaste kahjustuste, peavalude ja näo piirkonna valudeni. Selles artiklis süveneme põhjustesse, mis seda nähtust esile kutsuvad, ning anname praktilisi juhiseid, kuidas oma suutervist ja üldist heaolu kaitsta.
Mis täpselt on bruksism ja kuidas seda ära tunda?
Bruksism jaguneb laias laastus kaheks: ärkveloleku bruksismiks ja uneaegseks bruksismiks. Kui ärkvel olles on inimene sageli teadlik oma harjumusest hambaid kokku suruda (näiteks stressirohketes olukordades), siis uneaegne krigistamine toimub alateadlikult ja seda kontrollida on peaaegu võimatu. Unebruksismi peetakse unehäireks, mis on tihedalt seotud keha reaktsioonidega öistele protsessidele.
Tuvastada, kas kannatate bruksismi all, ei pruugi olla lihtne, kui te ei maga kellegi kõrval, kes teid sellest teavitaks. Siiski on olemas teatud märgid, millele tähelepanu pöörata:
- Hommikused peavalud, mis algavad oimukohtadest ja võivad kiirguda lõualuudesse.
- Lõualuude jäikus või väsimustunne ärgates.
- Hammaste tundlikkus, mis tekib hambaemaili kulumise tõttu.
- Kõrva piirkonna valu, ehkki kõrvadega endaga on kõik korras.
- Keele servade sakilisus või põskede siseküljele tekkivad kulumisjäljed.
- Hambad on muutunud lühemaks või nende servad on muutunud ebaühtlaseks ja sakiliseks.
Miks me üldse hambaid krigistame? Peamised põhjused
Teaduslikud uuringud viitavad sellele, et bruksismi tekkepõhjused on mitmetahulised ja harva sõltuvad need vaid ühest tegurist. Enamasti on tegemist kombinatsiooniga füsioloogilistest, psühholoogilistest ja elustiiliga seotud asjaoludest.
Psühholoogilised tegurid ja stress
Stress ja ärevus on ühed kõige levinumad vallandajad. Kui elame läbi pingelisi aegu, kipub keha hoidma lihaseid pinges. See pinge kandub üle ka näo- ja lõualuude lihaskonda. Paljud inimesed kogevad bruksismi suurenemist just perioodidel, mil töö- või eraelu nõuab tavapärasest suuremat vaimset pingutust.
Hambumuse anomaaliad
Kui hambad ei ole ideaalses kontaktis – ehk kui hambumus on vale –, võib keha üritada alateadlikult “leida” õiget asendit, hõõrudes hambaid üksteise vastu. See võib juhtuda ka pärast hambaraviprotseduure, kui uus plomm või kroon tundub “kõrge” ja häirib loomulikku hammustust.
Elustiili valikud
Teatud stimulantide tarbimine mõjutab lihastoonust ja une kvaliteeti. Kofeiin, alkohol, suitsetamine ja teatud ravimid (näiteks antidepressandid) võivad suurendada tõenäosust, et inimene hakkab une ajal hambaid krigistama.
Kuidas kaitsta oma hambaid ja tervist?
Bruksismi ravimisel on esmatähtis kaitsta hambaid edasiste kahjustuste eest ja vähendada lihaspingeid. Kuna tegemist on sageli kroonilise probleemiga, vajab see kannatlikku ja süstemaatilist lähenemist.
Hambakaitsed ehk öökapslid
Kõige tõhusam ja laialdasemalt kasutatav meetod on hambaarsti poolt valmistatud individuaalne öökapsel. See on valmistatud vastupidavast plastmaterjalist, mis katab hambad ja toimib barjäärina. Kapsel ei ravi küll krigistamist kui sellist, kuid see hoiab ära hammaste edasise kulumise ja aitab vähendada lõualuuliigesele avaldatavat survet.
Stressijuhtimine ja lõõgastustehnikad
Kuna psühholoogiline seisund mängib suurt rolli, on stressi maandamine kriitilise tähtsusega. Regulaarne jooga, meditatsioon, süvavestlus terapeudiga või lihtsad hingamisharjutused enne magamaminekut võivad aidata kehal lõdvestuda. Soojad kompressid lõualuul enne und võivad samuti aidata lihaspingeid leevendada.
Füsioteraapia ja massaaž
Kui bruksism on tekitanud kroonilist lihasvalu, võib abi saada spetsiaalsest lõualuude massaažist või füsioteraapiast. Füsioterapeut õpetab harjutusi, millega saab vabastada pinget lõualuude, kaela ja õlavöötme piirkonnas, mis on omavahel tihedalt seotud.
Korduma kippuvad küsimused
Kas bruksismist saab täielikult lahti?
Paljudel juhtudel on bruksism seotud eluetapiga (nt suurem stress). Kui stressiallikas kaob, võib ka krigistamine väheneda. Kuid kui tegemist on harjumuspärase või anatoomilise probleemiga, võib see vajada pikaajalist kontrolli ja kaitsevahendite kasutamist.
Kas lapsed krigistavad ka hambaid?
Jah, lapsed krigistavad hambaid sageli, eriti piimahammaste vahetumise ajal või kui neil on parasiidid, allergia või nad on lihtsalt erutunud. Enamasti kasvavad nad sellest välja, kuid kui krigistamine on väga intensiivne, tasub hambaarstiga konsulteerida.
Kas kummikommid või nätsu närimine aitavad?
Üldiselt mitte. Vastupidi, pidev nätsu närimine koormab lõualuuliigest ja võib suurendada lihaspingeid. Bruksismi all kannatajatel soovitatakse lõualuudele anda võimalikult palju puhkust.
Kuidas mõjutab bruksism näo välimust?
Pikaajaline intensiivne hammaste krigistamine võib treenida mälumislihaseid (masseter) liialt suureks, muutes näo kuju nurgelisemaks või “kandilisemaks”.
Lõualuuliigese ja hammaste pikaajaline tervis
Hammaste krigistamine ei ole vaid esteetiline probleem, mis puudutab naeratuse välimust. See on terviklik terviseteema, mis mõjutab lõualuuliigest (TMJ – temporomandibular joint). Kui liigest pidevalt üle koormata, võib see viia liigeseketta paigaltnihkumiseni, mis väljendub suu avamisel tekkivas “naksuvas” helis, valus või suu avamise raskustes. Mida varem probleemile jälile saada ja seda ravida, seda suurem on tõenäosus vältida keerukaid hambaravi- ja kirurgilisi protseduure tulevikus. Oluline on kuulata oma keha märguandeid: kui tunnete hommikuti lõualuudes väsimust või avastate hambapinnal ebatavalisi kulumisjälgi, on see piisav põhjus pöörduda hambaarsti vastuvõtule, et arutada võimalikke lahendusi ja kaitsta oma naeratust aastateks.
