Enamik inimesi on harjunud vererõhu mõõtmisel kuulma kahte numbrit, näiteks “120 ja 80”. Tavaliselt pööratakse suurimat tähelepanu esimesele ehk suuremale numbrile, mida nimetatakse süstoolseks vererõhuks. See näitab survet arterites sel hetkel, kui süda lööb ja verd kehasse pumpab. Kuid teine, väiksem number – diastoolne vererõhk – on sageli see, mis jääb tähelepanuta, ehkki see on südame-veresoonkonna tervise seisukohalt sama kriitilise tähtsusega. Paljudel juhtudel, eriti noorematel ja keskealistel inimestel, võib just diastoolse näidu tõus olla esimene märk hiilivast terviseprobleemist, mida ei tohiks ignoreerida. Arusaamine sellest, mis toimub teie organismis südamelöökide vahelisel ajal, võib aidata ennetada tõsiseid tüsistusi nagu infarkt või insult.
Mis on diastoolne vererõhk ja miks see on oluline?
Diastoolne vererõhk on vererõhu näidu alumine number. Kui süstoolne rõhk mõõdab survet südamelöögi ajal, siis diastoolne rõhk näitab survet arterites südamelöökide vahepeal, kui süda on lõõgastunud ja täitub verega. See puhkefaas on südame jaoks äärmiselt oluline, sest just sel ajal saavad südant ennast toitvad pärgarterid ehk koronaararterid verega täituda. Kui diastoolne rõhk on liiga kõrge või liiga madal, on südame enda verevarustus häiritud.
Kujutage ette, et teie süda on pump. Et pump saaks tõhusalt töötada, peab see tsüklite vahel uuesti täituma. Kui surve süsteemis on puhkeajal liiga kõrge, peavad arteriseinad olema pideva pinge all ega saa piisavalt lõõgastuda. Aja jooksul muudab see veresooned jäigaks ja vähem elastseks, mis omakorda koormab südant ja suurendab ateroskleroosi riski.
Millised on diastoolse vererõhu normväärtused?
Vererõhu numbrid võivad inimestel varieeruda sõltuvalt vanusest, soost ja üldisest tervislikust seisundist, kuid meditsiiniliselt on paika pandud kindlad piirid, mis aitavad hinnata riske. Üldised juhised täiskasvanutele on järgmised:
- Normaalne: Alla 80 mmHg. See on ideaalne näitaja, mis viitab tervele veresoonkonnale.
- Kõrgenenud (eelkõrgvererõhutõbi): 80–89 mmHg. Selles vahemikus on risk haigestuda hüpertensiooni märkimisväärselt suurem ning soovitatav on alustada elustiili muutustega.
- Hüpertensiooni 1. staadium: 90–99 mmHg. Selles faasis diagnoositakse tavaliselt juba kõrgvererõhutõbi ja arst võib kaaluda ravimite määramist.
- Hüpertensiooni 2. staadium: 100 mmHg või kõrgem. See on tõsine seisund, mis vajab kohest ravi ja hoolikat jälgimist.
- Hüpertensiivne kriis: Üle 120 mmHg. See on eluohtlik olukord, mis nõuab erakorralist meditsiinilist sekkumist.
Oluline on märkida, et vererõhku ei saa hinnata vaid ühe mõõtmise põhjal. Vererõhk kõigub päeva jooksul loomulikult, tõustes füüsilise koormuse või stressi ajal ja langedes magades. Diagnoosi panemiseks on vaja korduvaid mõõtmisi rahulikus olekus.
Isoleeritud diastoolne hüpertensioon
Mõnikord juhtub, et süstoolne vererõhk on täiesti normis (näiteks 115 mmHg), kuid diastoolne rõhk on kõrge (näiteks 95 mmHg). Seda seisundit nimetatakse isoleeritud diastoolseks hüpertensiooniks (IDH). See on eriti levinud nooremate täiskasvanute seas (sageli alla 50-aastastel meestel). IDH peamiseks põhjuseks peetakse arterioolide (väikeste veresoonte) ahenemist, mis suurendab perifeerset takistust verevoolule.
Kuigi varem arvati, et ainult kõrge süstoolne rõhk on ohtlik, on uuringud näidanud, et isoleeritud kõrge diastoolne rõhk võib samuti kahekordistada südame-veresoonkonna haiguste riski tulevikus. Seega ei tohiks “ainult alumise numbri” tõusu pidada tühiseks probleemiks.
Kõrge diastoolse vererõhu sümptomid ja ohud
Kõrge vererõhk on tuntud kui “vaikne tapja”, sest sageli puuduvad selged sümptomid seni, kuni kahju on juba tehtud. Siiski, kui diastoolne vererõhk on püsivalt väga kõrge, võivad ilmneda teatud märgid:
- Pearinglus või tasakaaluhäired.
- Sage peavalu, eriti hommikuti kuklapiirkonnas.
- Nägemishäired või “täppide” nägemine silme ees.
- Südamepekslemine või ebaregulaarne pulss.
- Väsimus ja õhupuudus kergel koormusel.
Pikaajaliselt ravimata kõrge diastoolne rõhk kahjustab elutähtsaid organeid. Kuna arterid on pideva pinge all, kaotavad nad elastsust. See võib viia neerupuudulikkuseni (kuna neerude peened veresooned saavad kahjustada), nägemise halvenemiseni ja suurendada ajuaneurüsmide tekkeohtu.
Madal diastoolne vererõhk – kas see on ohtlik?
Kuigi enamasti räägitakse kõrgest vererõhust, võib probleemiks olla ka liiga madal diastoolne rõhk (hüpotensioon), tavaliselt loetakse selleks näitu alla 60 mmHg. See on eriti levinud eakate inimeste seas, kellel on arterid muutunud väga jäigaks. Kui süda pumpab (süstoolne), tõuseb rõhk kõrgele, kuid puhkefaasis (diastoolne) langeb see liiga madalale.
Liiga madal diastoolne rõhk on ohtlik, sest nagu eelnevalt mainitud, toimub südame enda verevarustus just diastoli ajal. Kui rõhk on liiga madal, ei pruugi veri jõuda piisava survega pärgarteritesse, mis võib põhjustada südamelihase isheemiat ehk hapnikupuudust. Sümptomiteks võivad olla nõrkus, minestamine ja pearinglus järsul püstitõusmisel.
Kuidas mõõta vererõhku õigesti?
Et teada saada, kas teie diastoolne vererõhk on normis, peab mõõtmistulemus olema täpne. Kodus vererõhku mõõtes tehakse sageli vigu, mis võivad anda valehäireid või jätta mulje, et kõik on korras, kui tegelikult ei ole. Järgige neid lihtsaid reegleid:
- Puhake enne mõõtmist: Istuge rahulikult vähemalt 5 minutit enne manseti täispumpamist. Ärge jooge kohvi ega suitsetage vähemalt 30 minutit enne protseduuri.
- Õige asend: Istuge selg toetatult toolil, jalad maas (mitte risti). Käsi peaks olema toetatud lauale nii, et küünarvars on südame kõrgusel.
- Valige õige mansett: Liiga väike või liiga suur mansett annab vale tulemuse. Mansett peaks olema paljal nahal, mitte riiete peal.
- Tehke mitu mõõtmist: Mõõtke vererõhku kaks korda 1-2 minutiliste vahedega ja arvutage keskmine.
Elustiilimuudatused diastoolse vererõhu alandamiseks
Hea uudis on see, et diastoolset vererõhku on võimalik edukalt mõjutada elustiili korrigeerimisega. Isegi väikesed muutused võivad alandada näitu 5–10 mmHg võrra, mis vähendab oluliselt haigusriske.
Toitumine ja soolatarbimine
Liigne naatrium (sool) on üks peamisi põhjuseid, miks organism hoiab vedelikku kinni, suurendades seeläbi veremahtu ja survet veresoontele. Proovige vähendada soola tarbimist alla 5 grammi päevas. Lisage menüüsse kaaliumirikkaid toite nagu banaanid, spinat ja avokaado, sest kaalium aitab tasakaalustada naatriumi mõju ja lõõgastada veresooni.
Füüsiline aktiivsus
Regulaarne aeroobne treening (kõndimine, ujumine, rattasõit) on parim viis veresoonte elastsuse parandamiseks. Eesmärgiks võiks olla vähemalt 150 minutit mõõdukat koormust nädalas. Liikumine aitab langetada kehakaalu, mis on otseselt seotud vererõhu alanemisega.
Stressi juhtimine ja uni
Krooniline stress hoiab keha “põgene või võitle” seisundis, mis tähendab pidevalt ahenenud veresooni ja kõrgemat diastoolset rõhku. Jooga, meditatsioon või lihtsalt looduses viibimine aitavad stressihormoone alandada. Samuti on kriitilise tähtsusega kvaliteetne uni – unepuudus on tugevalt seotud hüpertensiooniga.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas on võimalik, et ainult alumine vererõhu number on kõrge?
Jah, seda nimetatakse isoleeritud diastoolseks hüpertensiooniks. See on sagedasem noorematel inimestel ja on seotud veresoonte ahenemisega. Ka seda seisundit tuleb ravida, et vältida hilisemaid südamekahjustusi.
Mida tähendab, kui ülemise ja alumise numbri vahe on väga väike?
Seda vahet nimetatakse pulsirõhuks. Kui vahe on väga väike (näiteks 110/90, vahe on 20), võib see viidata sellele, et süda ei pumpa piisavalt jõudsalt (südamepuudulikkus) või on veresoonte vastupanu väga suur. Normaalseks pulsirõhuks loetakse umbes 40 mmHg.
Kas alkohol tõstab diastoolset vererõhku?
Jah, regulaarne ja liigne alkoholitarbimine tõstab märkimisväärselt vererõhku. Alkohol stimuleerib sümpaatilist närvisüsteemi, mis ahendab veresooni ja paneb südame kiiremini tööle. Alkoholist loobumine või selle piiramine aitab sageli vererõhku normaliseerida.
Kas kõrge diastoolne vererõhk on pärilik?
Geneetikal on oluline roll. Kui teie vanematel või lähisugulastel on olnud probleeme kõrge vererõhuga, on teil suurem eelsoodumus selle tekkeks. Siiski mängib elustiil (toitumine, liikumine) sageli määravamat rolli kui geenid.
Tegutsemisjuhised ja arsti poole pöördumine
Oma vererõhu numbrite teadmine on esimene samm tervise suunas, kuid teadmisest üksi ei piisa. Kui märkate kodus mõõtes korduvalt, et teie diastoolne näit on püsivalt üle 90 mmHg, on aeg broneerida visiit perearsti juurde. Ärge oodake sümptomite tekkimist, sest vererõhk kahjustab organeid vaikselt.
Erakorralist abi tuleb otsida viivitamatult, kui vererõhu alumine näit on üle 110–120 mmHg ja sellega kaasneb valu rinnus, tugev õhupuudus, kõnelemisraskused või jäsemete nõrkus. Regulaarne kontroll, tervislik eluviis ja vajadusel arsti poolt määratud ravi on kindlaim viis hoida oma süda tugevana ja veresooned tervena aastakümneid.
