Gripihooaeg saabub meie laiuskraadidel sageli ootamatult, tuues kaasa ebakindlust ja hulgaliselt küsimusi tervise kohta. Kuigi paljud inimesed räägivad gripist üldistavalt, on oluline mõista, et gripi tekitajaks on erinevad viirustüved, millest kaks peamist inimestele ohtlikku on A- ja B-tüüp. Kui A-gripp on tuntud oma võime poolest põhjustada ülemaailmseid pandeemiaid ja levida loomadelt inimestele, siis B-gripp levib peaaegu eranditult ainult inimeste seas. Vaatamata levinud müüdile, et B-gripp on alati kergem haigusvorm, võib see tegelikkuses kulgeda väga raskelt, põhjustades tõsiseid tüsistusi ja pikka töövõimetust. Seetõttu on äärmiselt oluline osata eristada gripisümptomeid tavalisest külmetusest ning teada, millised märgid viitavad vajadusele konsulteerida arstiga.
Mis on B-tüüpi gripp ja kuidas see levib?
B-gripp on äge viiruslik haigus, mis ründab hingamisteid – nina, kurku ja kopse. Erinevalt A-gripist, mis muteerub kiiresti, muutub B-gripi viirus aeglasemalt, kuid see on piisavalt muutlik, et meie immuunsüsteem ei suudaks selle vastu eluaegset kaitset luua. See on ka põhjus, miks gripi vastu tuleb vaktsineerida igal aastal.
Viirus levib piisknakkusena. Kui haigestunud inimene köhib, aevastab või isegi räägib, paiskuvad õhku mikroskoopilised piisad, mis sisaldavad viirust. Terved inimesed võivad nakatuda neid piisku sisse hingates või puudutades viirusega saastunud pindu (nagu ukselingid, lauad, telefonid) ja seejärel katsudes oma suud, nina või silmi. B-gripp on väga nakkav, eriti esimestel haiguspäevadel, ning peiteaeg – aeg nakatumisest kuni sümptomite ilmnemiseni – on tavaliselt 1 kuni 4 päeva.
Peamised B-gripi sümptomid
B-gripi üks iseloomulikumaid tunnuseid on haiguse järsk algus. Kui tavaline külmetus hiilib ligi tasapisi – esmalt kerge kurguvalu, siis nohu ja lõpuks väike palavik –, siis gripp ründab organismi ootamatult. Inimene võib hommikul tunda end suurepäraselt, kuid lõunaks olla juba voodis kõrge palavikuga.
Kõige sagedasemad B-gripi sümptomid on järgmised:
- Kõrge palavik ja külmavärinad: Kehatemperatuur tõuseb kiiresti üle 38 °C, sageli isegi kuni 40 °C. Palavikuga kaasnevad tugevad külmavärinad ja higistamine.
- Tugev väsimus ja nõrkus: See on üks peamisi erinevusi külmetusest. Gripihaige tunneb end täiesti kurnatuna, sageli on isegi voodist tõusmine raskendatud. Väsimus võib kesta veel nädalaid pärast ägedate sümptomite taandumist.
- Lihas- ja liigesvalud: Valud esinevad sageli seljas, kätes ja jalgades. Samuti on tavaline naha hellus ja silmade valulikkus nende liigutamisel.
- Peavalu: Tugev ja pulseeriv peavalu on gripi puhul väga levinud, sageli kontsentreerub see otsmiku piirkonda.
- Kuiv köha: Köha on alguses ärritav ja ilma rögata, kuid võib haiguse progresseerudes muutuda raskemaks ja valusamaks.
- Kurguvalu: Kurk võib olla punetav ja valus neelamisel.
Erisused laste sümptomites
Kuigi täiskasvanute ja laste sümptomid on suures osas sarnased, esineb lastel B-gripi puhul sagedamini seedetraktiga seotud vaevusi. See on oluline nüanss, mida lapsevanemad peaksid teadma, et mitte ajada grippi segamini toidumürgituse või kõhuviirusega.
Lastel võivad lisaks tavapärastele sümptomitele esineda:
- Iiveldus ja oksendamine
- Kõhuvalu ja kõhulahtisus
- Isutus ja keeldumine vedeliku tarbimisest (mis on ohtlik dehüdratsiooni tõttu)
- Loidus ja tavapäratu unisus
Kuidas eristada B-grippi ja A-grippi?
Kliinilise pildi põhjal on arstil ilma laboratoorsete testideta väga keeruline vahet teha A- ja B-gripi vahel, kuna sümptomid kattuvad suures osas. Siiski on statistiliselt täheldatud mõningaid tendentse.
A-grippi peetakse sageli agressiivsemaks ja see põhjustab sagedamini raskeid tüsistusi täiskasvanutel. B-grippi on ajalooliselt peetud “kergemaks”, kuid uuemad andmed näitavad, et see ei pruugi tõele vastata, eriti laste puhul. B-gripp kipub domineerima hooaja teises pooles ja on laste seas sageli levinum kui täiskasvanute seas. Ravi ja ennetusmeetmed on mõlema tüübi puhul samad, kuid täpne tüübi määramine on oluline epidemioloogilisest seisukohast ja statistika kogumiseks.
Diagnostika ja kodune ravi
Kõige kindlam viis gripi diagnoosimiseks on kiirtest, mida saab teha perearsti juures või osta apteegist koduseks kasutamiseks. Test võtab proovi ninaneelust ja annab vastuse 10–15 minutiga. Varajane diagnoosimine on kriitilise tähtsusega, kui plaanitakse kasutada viirusvastaseid ravimeid.
Enamikul juhtudel ei vaja B-gripp haiglaravi ning organism saab viirusest ise võitu, kui talle anda piisavalt aega ja ressursse taastumiseks. Koduse ravi nurgakivid on järgmised:
- Puhkus ja uni: See on kõige olulisem ravim. Organism vajab kogu energiat viirusega võitlemiseks. Vältige töötamist või koolitöid haiguse ajal.
- Vedeliku tarbimine: Kõrge palavik ja higistamine viivad kehast vedelikku välja. Jooge ohtralt vett, taimeteesid (nt pärnaõis, kummel) või lahjendatud mahla. Vältige alkoholi ja kofeiini, kuna need viivad vedelikku kehast välja.
- Sümptomaatiline ravi: Palaviku ja valu leevendamiseks võib kasutada paratsetamooli või ibuprofeeni. NB! Lastele ja noorukitele ei tohi gripi korral anda aspiriini, kuna see võib harvadel juhtudel põhjustada Reye sündroomi – haruldast, kuid eluohtlikku seisundit, mis kahjustab maksa ja aju.
- Niiske õhk: Toaõhu niisutamine aitab leevendada köha ja kinnist nina. Kasutage õhuniisutajat või hingake auru (ettevaatust kuuma veega!).
Kui haigus on diagnoositud varakult (esimese 48 tunni jooksul), võib arst määrata spetsiaalsed viirusvastased ravimid (nt oseltamiviir). Need ravimid ei tapa viirust koheselt, kuid takistavad selle paljunemist, lühendades haiguse kestust ja vähendades tüsistuste riski.
Võimalikud tüsistused
Kuigi enamik inimesi paraneb gripist nädala või kahega ilma püsivate tagajärgedeta, võib B-gripp põhjustada tõsiseid tüsistusi. Riskirühma kuuluvad väikelapsed, eakad (üle 65-aastased), rasedad ja krooniliste haigustega inimesed (astma, diabeet, südamehaigused).
Levinumad tüsistused on:
- Kopsupõletik: See on kõige sagedasem ja ohtlikum tüsistus. See võib olla kas viiruslik või sekundaarne bakteriaalne infektsioon.
- Bronhiit: Hingamisteede põletik, mis süvendab köha.
- Sinusiit ja keskkõrvapõletik: Eriti sagedased lastel.
- Müokardiit: Südamelihase põletik, mis on harv, kuid väga tõsine tüsistus.
- Krooniliste haiguste ägenemine: Näiteks astmahoogude sagenemine või südamepuudulikkuse süvenemine.
Millal pöörduda erakorralise meditsiini osakonda?
Olukorras, kus kodused vahendid ei aita ja seisund halveneb, on oluline kiiresti reageerida. Pöörduge viivitamatult arsti poole või helistage hädaabinumbril, kui märkate järgmisi ohumärke:
Täiskasvanutel:
- Raskused hingamisel või õhupuudus.
- Valu või survetunne rinnus või kõhus.
- Äkiline pearinglus, segadus või teadvusehäired.
- Tugev ja lakkamatu oksendamine.
- Gripisümptomid, mis alguses paranevad, kuid siis naasevad koos palaviku ja hullemaks muutunud köhaga.
Lastel:
- Kiire hingamine või hingamisraskused.
- Sinakas nahatoon (huuled, nägu), mis viitab hapnikupuudusele.
- Laps ei joo piisavalt vedelikku (kuivad mähkmed, nutmine ilma pisarateta).
- Laps on nii loid, et ei taha ärgata või suhelda.
- Laps on äärmiselt ärritunud ja ei lase end sülle võtta.
- Palavik koos lööbega.
Korduma kippuvad küsimused (KKK) B-gripi kohta
Küsimus: Kas gripi vastu vaktsineerimine kaitseb ka B-gripi eest?
Vastus: Jah. Kaasaegsed gripivaktsiinid on tavaliselt neljavalentsed, mis tähendab, et need sisaldavad kaitset kahe A-gripi tüübi ja kahe B-gripi tüübi vastu. Kuna B-gripi viirustüved ringlevad sageli samaaegselt, annab neljavalentne vaktsiin kõige laiema kaitse.
Küsimus: Kui kaua on inimene nakkusohtlik?
Vastus: Täiskasvanud on nakkusohtlikud tavaliselt 1 päev enne sümptomite ilmnemist ja kuni 5–7 päeva pärast haigestumist. Lapsed ja nõrgenenud immuunsüsteemiga inimesed võivad viirust levitada kauem, isegi kuni kaks nädalat.
Küsimus: Kas antibiootikumid ravivad grippi?
Vastus: Ei. Gripp on viirushaigus ja antibiootikumid toimivad ainult bakterite vastu. Antibiootikume määratakse gripipatsiendile ainult siis, kui on tekkinud bakteriaalne tüsistus, näiteks bakteriaalne kopsupõletik või keskkõrvapõletik.
Küsimus: Kas ma võin haigestuda B-grippi kaks korda ühe hooaja jooksul?
Vastus: See on haruldane, kuid teoreetiliselt võimalik, kui ringluses on kaks täiesti erinevat B-gripi liini (nt Victoria ja Yamagata) ja te nakatute esmalt ühega ning hiljem teisega. Siiski tekib läbipõdemisel tavaliselt teatud määral ristimmuunsust.
Küsimus: Mis vahe on “kõhugripil” ja B-gripil?
Vastus: “Kõhugripp” on eksitav rahvapärane nimetus gastroenteriidile (sageli noro- või rotaviirus), mis pole seotud gripiviirusega. B-gripp on hingamisteede haigus, kuigi lastel võib see harvadel juhtudel kaasa tuua oksendamist. Tõeline gripp keskendub siiski palavikule, köhale ja lihasvalule.
Taastumine ja immuunsüsteemi tugevdamine pärast haigust
B-gripist paranemine ei toimu üleöö. Isegi kui palavik on taandunud, võib organism olla veel nädalaid vastuvõtlikum teistele infektsioonidele ning üldine energiatase võib olla madal. Seda perioodi nimetatakse rekonvalestsentsiks ehk toibumisajaks. On äärmiselt oluline mitte kiirustada tagasi täiskoormusega tööle või trenni, kuna see võib põhjustada tagasilööke (“haiguse vimm jääb sisse”).
Taastumise kiirendamiseks tuleks jätkata tervislikku toitumist, mis on rikas vitamiinide ja mineraalainete poolest. Rõhku tuleks panna C-vitamiinile (tsitruselised, marjad, paprika) ja tsingile. Kerge füüsiline aktiivsus, nagu jalutamine värskes õhus, on kasulik, kuid intensiivsed treeningud tuleks edasi lükata, kuni enesetunne on täielikult normaliseerunud. Samuti on oluline ventileerida regulaarselt eluruume ja vahetada voodipesu, et vabaneda viiruseosakestest koduses keskkonnas. Kuulake oma keha – kui tunnete väsimust, siis puhake. See on parim viis tagada, et gripp jääb sel hooajal vaid ühekordseks ebameeldivaks mälestuseks.
