Kõrvavalu on kahtlemata üks ebameeldivamaid tervisemuresid, mis võib tabada ootamatult nii väikelapsi kui ka täiskasvanuid. Sageli avaldub see öösiti, tekitades suurt ärevust ja abitustunnet, eriti kui kannatajaks on nuttev laps, kes ei oska oma vaevusi sõnadesse panna. Kuigi kõrvapõletik on üks levinumaid põhjuseid perearsti poole pöördumiseks, ringleb selle ravi ja leevendamise ümber endiselt palju müüte ning vanarahvatarkusi, mis võivad olukorra paranemise asemel hoopis hullemaks muuta. Arstid rõhutavad üha enam, et iga kõrvavalu ei tähenda automaatselt antibiootikumikuuri, kuid see ei tähenda, et valu tohiks kannatada või eirata. Õige tegutsemine esimestel tundidel on kriitilise tähtsusega, et vältida tüsistusi ja tagada kiire paranemine.
Kuidas kõrvapõletik tekib ja miks see nii väga valutab?
Et mõista, kuidas põletikku ravida, tuleb esmalt aru saada, mis kõrvas toimub. Kõige sagedasem diagnoos on äge keskkõrvapõletik (otitis media), mis tähendab põletikulist protsessi trummikile taga asuvas õõnes. Tavaliselt eelneb sellele viiruslik ülemiste hingamisteede nakkus ehk tavaline nohu.
Kõrv on ninaneeluga ühendatud kitsa kanali ehk kuulmetõrve kaudu. Selle kanali ülesanne on õhutada keskkõrva ja hoida sealset rõhku tasakaalus. Nohu korral läheb nina limaskest tursesse ning turse levib ka kuulmetõrvele, sulgedes selle. Selle tagajärjel ei pääse õhk enam keskkõrva, seal tekib alarõhk ja hakkab kogunema vedelik. See soe ja niiske keskkond on ideaalne paik bakterite või viiruste paljunemiseks. Kogunev mäda või vedelik surub trummikilele, mis on äärmiselt tundlik ja närvilõpmetega tihedalt kaetud – just see surve tekitabki väljakannatamatut valu.
Miks lapsed haigestuvad sagedamini?
Laste anatoomia erineb täiskasvanute omast. Nende kuulmetõri on lühem, kitsam ja asub horisontaalsemalt. See muudab bakterite teekonna ninaneelust kõrva lihtsamaks ning vedeliku äravoolu raskemaks. Samuti on laste immuunsüsteem alles arenemisjärgus, mistõttu põevad nad sagedamini viirushaigusi, mis on kõrvapõletiku peamiseks vallandajaks.
Kõrvapõletiku sümptomid: millal kahtlustada haigust?
Kuigi valu on peamine indikaator, ei pruugi see olla ainus sümptom. Eriti tähelepanelik tuleb olla imikute ja väikelaste puhul, kes ei saa öelda, et neil on valus.
- Tugev valu: Võib olla tuikav, terav või suruv. Valu võib kiirata lõualuusse või kaela.
- Palavik: Sageli kaasneb põletikuga palavik, kuid mitte alati.
- Kuulmise langus: Vedelik kõrvas summutab helisid, tekitades “vati sees” tunnet või kohinat.
- Eritis kõrvast: Kui trummikile surve all puruneb (perforatsioon), võib kõrvast voolata mädast või verist vedelikku. Tavaliselt toob see kaasa valu järsu vähenemise.
- Käitumuslikud muutused lastel: Rahutus, unehäired, kõrva katsumine või sikutamine, söögiisu langus (neelamine teeb valu).
Esmaabi kodus: mida teha koheselt?
Enne arsti vastuvõtule jõudmist on kõige olulisem ülesanne valu leevendamine. Paljud vanemad kardavad valuvaigisteid anda, lootes, et ehk läheb valu ise üle, kuid arstid soovitavad valu mitte kannatada. Valu tekitab stressi, mis omakorda pärsib immuunsüsteemi võitlust haigustekitajaga.
- Valuvaigistid: Kasutage paratsetamooli või ibuprofeeni vastavalt kehakaalule (mitte ainult vanusele). Need ravimid alandavad ka palavikku ja vähendavad põletikku.
- Nina lahtihoidmine: Kuna kõrvapõletik saab alguse ninast, on nina limaskesta turse alandamine kriitiline. Kasutage apteegis saadavaid ninaspreisid (ksülometasoliin või oksümetasoliin), mis ahendavad veresooni ja aitavad kuulmetõrve avada.
- Pea kõrgem asend: Lamades suureneb rõhk kõrvas. Püüdke hoida lapse pead magamise ajal kõrgemal, kasutades lisapatja (imikutel tõstke madratsi peatsit).
Mida ei tohi kindlasti teha: ohtlikud müüdid ja vead
Kõrvapõletiku ravi ümber liigub palju rahvapärimust, millest osa on kasutu ja osa lausa ohtlik. Vale tegutsemine võib kahjustada kuulmist või viia infektsiooni levikuni.
1. Soojendamine pole alati hea
Levinud soovitus on panna kõrvale soe kompress. Olge ettevaatlikud: sooja tohib kasutada vaid haiguse algfaasis valu leevendamiseks, kuid kui on tekkinud mädane põletik, soodustab soojus bakterite paljunemist ja põletiku levikut. Kui te pole kindel põletiku iseloomus, vältige tugevat soojendamist.
2. Võõrkehad ja toiduained kõrvas
Mitte mingil juhul ei tohi kõrva toppida küüslauguküüsi, pelargooni lehti (“kõrvarohi”) või muid taimi. Need võivad tekitada keemilise põletuse, ärritada niigi põletikulist nahka ja takistada arstil kõrva vaatamist. Samuti on oht, et osa taimest jääb kuulmekäiku kinni ja hakkab seal mädanema.
3. Kampriõli ja piirituskompressid
Ärge tilgutage kõrva kampriõli, boorpiiritust ega muid vedelikke, kui arst pole seda spetsiaalselt soovitanud. Kui trummikiles on kasvõi mikroskoopiline auk, satub kange aine otse keskkõrva, põhjustades põrgulikku valu ja potentsiaalselt pöördumatut kuulmiskahjustust (kuulmenärvi kahjustust).
4. Vatitikud
Kõrvapõletiku ajal (ja ka tervena) ei tohi kuulmekäiku vatitikkudega puhastada. See lükkab vaigu sügavamale, tekitades “korgi”, mis halvendab kuulmist ja soodustab põletikku. Samuti on oht vigastada turses ja tundlikku kuulmekäigu nahka.
Milline on tõhus meditsiiniline ravi?
Tänapäevane meditsiiniline lähenemine kõrvapõletikule on muutunud konservatiivsemaks. Kui varem määrati peaaegu alati antibiootikume, siis nüüd jälgitakse “oota ja vaata” taktikat, eriti üle 2-aastaste laste ja täiskasvanute puhul.
Umbes 80% keskkõrvapõletikest on viirusliku päritoluga või paranevad iseenesest 2–3 päeva jooksul tänu organismi enda kaitsevõimele. Antibiootikumid on vajalikud vaid bakteriaalse nakkuse korral, mida iseloomustab püsiv kõrge palavik, väga halb üldenesetunne või kui sümptomid ei leevendu 48–72 tunni möödudes.
Antibiootikumravi näidustused on tavaliselt:
- Alla 6 kuu vanused imikud (ravitakse alati).
- Alla 2-aastased lapsed kahepoolse põletikuga.
- Mädane eritis kõrvast.
- Kaasuvad rasked haigused või immuunpuudulikkus.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Alljärgnevalt leiate vastused sagedastele küsimustele, mis patsientidel ja lapsevanematel tekivad.
Kas kõrvapõletikuga tohib õue minna?
Jah, kui lapsel pole kõrget palavikku ja enesetunne on hea. Värske õhk teeb nohule head. Siiski tuleks vältida tugevat tuult ja füüsilist pingutust. Müts peaks katma kõrvu, kuid ei pea olema liiga paks, et vältida higistamist.
Kas kõrvapõletik on nakkav?
Kõrvapõletik ise ei ole nakkav. Teistele inimestele ei saa anda “kõrvapõletikku”. Küll aga on nakkav viirus (näiteks gripp või adenoviirus), mis põhjustas esialgse nohu ja köha. Seega tuleks haigena vältida teiste nakatamist piisknakkusega.
Kas haige kõrvaga tohib lennukiga lennata?
Lennukiga lendamine ägeda keskkõrvapõletiku ajal on rangelt mittesoovitatav ja võib olla äärmiselt valus. Õhurõhu muutused tõusul ja maandumisel venitavad trummikilet, ja kui kuulmetõri on turses, ei saa rõhk ühtlustuda. See võib viia trummikile purunemiseni. Kui lend on vältimatu, konsulteerige kindlasti arstiga ja kasutage nina limaskesta turset alandavaid ravimeid pool tundi enne õhkutõusu ja maandumist.
Kas kõrvapõletikuga tohib vannis käia või ujuda?
Duši all käimine on lubatud, kuid vett ei tohiks kõrva sattuda. Ujumine, eriti sukeldumine, on keelatud kuni täieliku paranemiseni. Vesi kõrvas võib põletikku ägestada, eriti kui trummikiles peaks olema pisike auk.
Taastumine ja kuulmise kontrollimine
Pärast ägedate sümptomite (valu ja palavik) taandumist ei ole kõrv veel täiesti terve. Vedelik võib keskkõrvas püsida nädalaid või isegi kuid pärast põletiku läbipõdemist. Seda seisundit nimetatakse sekretoorseks otiidiks ehk “liimkõrvaks”. Sel perioodil võib inimese kuulmine olla veidi halvem, mis on võrreldav olukorraga, kus kõrvad on lennukis lukus.
On äärmiselt oluline minna arsti juurde järelkontrolli, tavaliselt 2–4 nädalat pärast haiguse algust. Arst kontrollib, kas vedelik on imendunud ja trummikile liikuvus taastunud. Kui vedelik püsib kõrvas liiga kaua (üle 3 kuu), võib see muutuda paksuks ja hakata kahjustama kuulmeluukesi või tekitada püsivat kuulmislangust. Sellisel juhul võib osutuda vajalikuks väike protseduur, mille käigus paigaldatakse trummikilesse ventilatsioonitorud (šundid), et aidata kõrval tuulduda ja vedelikul väljuda.
Täiskasvanute puhul on ühepoolne, püsiv vedelik kõrvas ilma eelneva nohuta ohumärk, mis vajab põhjalikumaid uuringuid välistamaks ninaneelu muid patoloogiaid. Seega on täielik paranemine protsess, mis nõuab kannatlikkust ja kindlat koostööd oma raviarstiga.
