Kas olete kunagi tundnud, et teie “külmetus” kestab nädalaid või isegi kuid, keeldudes järele andmast hoolimata teest, meest ja puhkusest? Või märkate, et nina hakkab jooksma igal aastal täpselt samal ajal, kui ilmad soojenevad? See on äärmiselt levinud olukord. Nii hooajaline allergia (sageli nimetatud heinapalavikuks) kui ka tavaline külmetusviirus mõjutavad ülemisi hingamisteid, mistõttu on nende sümptomid esmapilgul äravahetamiseni sarnased. Siiski on nende kahe seisundi vahel olulised erinevused, mille mõistmine on kriitilise tähtsusega õige ravi valimisel. Vale diagnoos ei tähenda vaid ebamugavustunde pikenemist, vaid võib viia ka tarbetu ravimite tarbimiseni, mis sümptomeid tegelikult ei leevenda.
Sümptomite tekkimise kiirus ja kestus
Üks kõige selgemaid viise allergia ja külmetuse eristamiseks on jälgida, kui kiiresti sümptomid tekivad ja kui kaua need kestavad. See on sageli esimene vihje, mis aitab teil mõista, millega teie immuunsüsteem parasjagu võitleb.
Külmetushaigused arenevad tavaliselt järk-järgult. Võite tunda ühel päeval kerget väsimust, järgmisel päeval kurgukitsust ja alles kolmandal päeval tekib nohu. Kogu haigusprotsess kestab tavaliselt 7 kuni 10 päeva, harvadel juhtudel kuni kaks nädalat. Sümptomid on dünaamilised – alguses on nohu vesine, seejärel muutub paksemaks ja lõpuks taandub.
Allergia seevastu ründab äkitselt. Sümptomid võivad ilmneda minutite jooksul pärast kokkupuudet allergeeniga (näiteks astudes õitsevasse aeda või silitades kassi). Veelgi olulisem on kestus: allergia ei möödu nädalaga, kui allergeen on endiselt keskkonnas. Allergiasümptomid kestavad täpselt nii kaua, kuni olete kokkupuutes ärritajaga. Kevadise õietolmu puhul võib see tähendada kuue nädala pikkust perioodi, tolmulestaallergia puhul aga aastaringset probleemi.
Ninaeritise värvus ja konsistents
Kuigi nina nuuskamine on tüütu tegevus olenemata põhjusest, võib taskurätikusse vaatamine anda väärtuslikku informatsiooni teie tervise kohta.
- Allergia: Allergilise nohu puhul on ninaeritis peaaegu alati selge, läbipaistev ja väga vedel (vesine). See on keha viis allergeene ninast välja pesta. Kui eritis on selge, kuid kestab nädalaid, on tõenäosus allergiale väga suur.
- Külmetus: Viirushaiguse puhul võib eritis olla alguses selge, kuid muutub haiguse progresseerudes tavaliselt paksemaks ja hägusemaks. Kollakas või rohekas toon viitab sellele, et teie immuunsüsteem võitleb aktiivselt infektsiooniga. See värvimuutus tuleneb surnud valgelibledest, mis on infektsiooniga võidelnud.
Sügelus: allergia visiitkaart
Kui peaksite valima ühe sümptomi, mis kõige kindlamalt eristab allergiat külmetusest, siis on selleks sügelus. Külmetusviirused põhjustavad harva intensiivset sügelustunnet. Külmetuse korral tunnete pigem valu, survet või kipitust.
Allergia puhul vabaneb kehas histamiin, mis tekitab limaskestadel tugeva sügelusreaktsiooni. See ei piirdu vaid ninaga. Allergikud kurdavad sageli:
- Silmade sügelust ja pisaravoolu (see on harv külmetuse puhul).
- Kurgulae või suulae sügelust.
- Kõrvade siseosa sügelust.
- Naha sügelust (mõnel juhul).
Kui tunnete vastupandamatut soovi silmi hõõruda või kurgulage keelega “sügada”, on tegemist peaaegu kindlasti allergiaga, mitte viirusega.
Palavik ja lihasvalud
Siin on lihtne reegel, mida tasub meelde jätta: heinapalavik ei põhjusta tegelikku palavikku. Nimi “heinapalavik” on eksitav. Kui teie kehatemperatuur on tõusnud üle normi (üle 37-37,5 kraadi), võitleb teie organism tõenäoliselt viiruse või bakteriga.
Samuti on kehtiv reegel üldise enesetunde ja lihasvalude kohta. Külmetus ja gripp kurnavad kogu keha, põhjustades sageli lihasvalu, liigesevalu ja üldist raskustunnet. Allergia võib küll põhjustada väsimust (sageli halva une tõttu, mis on tingitud ninakinnisusest), kuid see ei tekita otsest lihasvalu ega külmavärinaid, mis on omased viirushaigustele.
Kurguvalu vs karedus
Kurgu sümptomid on mõlema seisundi puhul tavalised, kuid nende iseloom on erinev. Külmetuse alguses on kurguvalu sageli esimene sümptom – see on valulik, neelamine on raskendatud ja kurk on punetav. See valu on tavaliselt lühiajaline ja asendub peagi nohuga.
Allergia puhul on kurguprobleemid tavaliselt tingitud ninaneelu sekreedist, mis valgub mööda kurgu tagaseina alla. See tekitab kurgus pigem kareduse, kriipiva tunde või vajaduse pidevalt häält puhtaks köhida, kuid harva on tegemist tugeva valuga, mida tunneme angiini või viiruse puhul.
Köha iseloom
Köha võib esineda mõlema seisundi puhul, kuid ka siin on nüansse. Külmetusega kaasnev köha algab sageli kuivana, kuid muutub hiljem lahtiseks ja produktiivseks, aidates kopsudest lima väljutada.
Allergiline köha on enamasti kuiv ja ärritav. See tekib sageli öösel või hommikul ärgates ning on tingitud juba mainitud ninasekreeedi valgumisest kurku või alumiste hingamisteede ülitundlikkusest (mis võib viidata allergilisele astmale). Kui köha kaasneb vilistava hingamisega, on arsti konsultatsioon hädavajalik, et välistada astma.
Silmade seisukord kui indikaator
Paljud inimesed keskenduvad nohule, kuid unustavad vaadata peeglisse oma silmi. Silmad on sageli võtmeks diagnoosi panemisel ilma arsti abita.
- Vesised ja punetavad silmad: See on klassikaline allergiasümptom (allergiline konjunktiviit). Kui silmad jooksevad vett ja silmavalged on punased, on süüdlaseks sageli õietolm, lemmikloomad või tolmulestad.
- Tumedad ringid silmade all: Allergikud kannatavad sageli nn “allergiliste siniste” all (inglise keeles allergic shiners). Need tumedad ringid tekivad veresoonte laienemisest ninaõõne ja silmade ümbruses ning kroonilisest ninakinnisusest. Külmetuse puhul tekivad tumedad ringid vaid äärmise väsimuse korral, kuid allergia puhul on need püsivad.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas mul võib tekkida allergia täiskasvanueas, kui mul pole seda kunagi varem olnud?
Jah, see on täiesti võimalik ja üsna levinud. Allergiad võivad areneda välja igas elueas. Võite elada aastaid ilma sümptomiteta ja seejärel äkitselt reageerida õietolmule, lemmikloomadele või toidule. Immuunsüsteem on dünaamiline ja võib aja jooksul muutuda, hakates pidama varem ohutuid aineid ohtlikeks.
Kas on võimalik, et mul on korraga nii külmetus kui ka allergia?
Jah, kahjuks on see võimalik. Kuna allergia nõrgestab nina limaskesta barjääri ja kurnab immuunsüsteemi pideva põletikulise protsessiga, võivad allergikud olla viirustele isegi vastuvõtlikumad. Kui teil on allergilised sümptomid (sügelus, vesised silmad), kuid lisandub palavik ja lihasvalu, on tõenäoline, et teil on topeltkoormus.
Miks mu allergia tundub vihmase ilmaga parem olevat?
See on tüüpiline õietolmuallergia (pollinoosi) puhul. Vihm peseb õhust õietolmu välja, vähendades allergeenide kontsentratsiooni, mida sisse hingate. Seevastu kuiva ja tuulise ilmaga on õietolmu kontsentratsioon õhus kõige kõrgem ning sümptomid kõige hullemad. Kui teie sümptomid paranevad vihmaga, on see tugev vihje allergiale.
Kas ravimata allergia võib muutuda ohtlikuks?
Jah, ravimata allergiline nohu võib viia tõsisemate terviseprobleemideni. Pidev ninakinnisus ja põletik võivad soodustada nina kõrvalkoobaste põletikku (sinusiiti) või kõrvapõletikke. Veelgi olulisem on seos astmaga – ravimata allergiline nohu on üks peamisi riskifaktoreid allergilise astma väljakujunemisel või olemasoleva astma ägenemisel.
Millal on õige aeg pöörduda spetsialisti poole?
Iseravimine on levinud nii külmetuse kui ka kerge allergia puhul, kuid on hetki, mil apteegi käsimüügiravimitest ei piisa. Õigeaegne arstiabi võib oluliselt parandada elukvaliteeti.
Esiteks peaksite arsti poole pöörduma, kui sümptomid kestavad kauem kui 10 päeva ilma paranemismärkideta. Nagu eelnevalt mainitud, peaks külmetus selleks ajaks taanduma. Pikaajaline ninakinnisus ja eritis viitavad kas allergiale või kroonilisele põletikule (nt sinusiit), mis vajavad spetsiifilist ravi.
Teiseks on hoiatusmärgiks see, kui käsimüügis olevad allergiaravimid (antihistamiinikumid) või külmetusravimid ei too leevendust. See võib tähendada, et diagnoos on vale või vajate tugevamaid retseptiravimeid, näiteks ninaspreid, mis sisaldavad kortikosteroide põletiku alandamiseks.
Erilist tähelepanu tuleks pöörata hingamisraskustele. Kui tunnete rinnus survet, kuulete hingates vilistavat heli või teil on õhupuudus, ei tohi oodata. Need võivad olla märgid astmast või tõsisemast hingamisteede infektsioonist. Allergoloog või perearst saab teha vajalikud testid (nahatorketestid või vereanalüüsid), et teha kindlaks täpne ärritaja. Teadmine, mida täpselt vältida, on pool võitu allergia ohjamisel ja tarbetute ravimite vältimisel.
