Sclerosis multiplex (SM) ehk hulgiskleroos on kesknärvisüsteemi krooniline põletikuline haigus, mis ründab inimese aju ja seljaaju, põhjustades väga mitmekesiseid ja sageli ettearvamatuid kaebusi. Kuna haiguse kulg on igal patsiendil individuaalne, nimetatakse seda meditsiinimaailmas sageli “tuhande näoga haiguseks”. Mõnel inimesel võivad sümptomid olla vaevumärgatavad ja esineda pikkade vaheaegadega, samas kui teistel võib haigus kiiresti progresseeruda, põhjustades tõsiseid liikumis- ja funktsioonihäireid. Varajane märkamine on kriitilise tähtsusega, sest kaasaegne ravi suudab haiguse kulgu oluliselt aeglustada, kui sellega alustatakse õigeaegselt. Seetõttu on oluline teada, millised märgid võivad viidata sellele keerulisele neuroloogilisele seisundile.
Mis toimub kehas hulgiskleroosi korral?
Et mõista sümptomeid, tuleb esmalt aru saada haiguse tekkemehhanismist. Sclerosis multiplex on autoimmuunhaigus, mis tähendab, et inimese enda immuunsüsteem ründab ekslikult keha kudesid. SM-i puhul on rünnaku all müeliin – rasvaine, mis ümbritseb ja kaitseb närvikiude ajus ja seljaajus. Müeliini võib võrrelda elektrikaabli isolatsiooniga; kui see isolatsioon saab kahjustada, ei liigu närviimpulsid enam sujuvalt või katkevad täielikult.
Kui müeliinikihile tekivad kahjustused ehk “naastud” (sellest ka nimetus skleroos ehk armistumine), on aju ja keha vaheline suhtlus häiritud. Sõltuvalt sellest, millises närvisüsteemi osas kahjustus asub, avalduvadki väga erinevad sümptomid. See selgitab, miks ühel patsiendil võib kaduda nägemine, teisel aga tekkida jalgade nõrkus.
Varajased ohumärgid: millele tähelepanu pöörata?
Paljudel juhtudel algab haigus ühe konkreetse sümptomiga, mida nimetatakse kliiniliselt isoleeritud sündroomiks (CIS). See on esimene episood, mis kestab vähemalt 24 tundi. Kõige sagedasemad varajased märgid on seotud nägemise ja tundlikkusega.
- Nägemisnärvi põletik (optiline neuriit): See on üks levinumaid esmaseid sümptomeid. Inimene võib kogeda valu silma liigutamisel, nägemise hägustumist või värvide (eriti punase) tuhmumist ühes silmas. Mõnikord võib tekkida ajutine pimedus.
- Tuimus ja surinad: Ebatavalised aistingud näos, kehas, kätes või jalgades on väga tüüpilised. See võib tunduda nagu “sipelgate jooksmine”, torkimine või tunne, nagu oleks jäse “ära surnud”, kuigi asendit pole muudetud.
- Tasakaaluhäired: Ootamatu pearinglus või vertiigo, mis ei ole seotud kõrvapõletikuga, võib viidata väikeaju kahjustusele.
Füüsilised ja motoorsed sümptomid
Haiguse edenedes või ägenemiste (atakide) korral võivad füüsilised sümptomid muutuda selgemaks ja häirivamaks. Need sümptomid mõjutavad otseselt inimese liikumisvõimet ja igapäevast toimetulekut.
Lihasnõrkus ja spastilisus
Närviimpulsside häirumine põhjustab sageli lihaste nõrkust, mis võib haarata ühte jäset või tervet kehapoolt. Lisaks nõrkusele on suureks probleemiks spastilisus – lihaste jäikus ja tahtmatud kokkutõmbed ehk spasmid. See muudab kõndimise raskeks ja võib põhjustada valulikke krampe, eriti jalgades. Kõnnak võib muutuda ebakindlaks ja komberdavaks, mida nimetatakse ataksiaks.
Väsimus – rohkem kui lihtsalt unisus
Üks kõige kurnavamaid ja sagedasemaid sclerosis multiplex’i sümptomeid on patoloogiline väsimus. Seda kogeb kuni 80% patsientidest. See ei ole tavaline unisus pärast rasket tööpäeva, vaid totaalne energia puudumine, mis ei leevendu magamisega. Väsimus võib tekkida ootamatult (“nagu lülitataks vool välja”) ja süveneda päeva jooksul või kuumuse mõjul. See sümptom on sageli peamine põhjus, miks inimesed on sunnitud vähendama töökoormust.
Sensoorsed ja valusümptomid
Lisaks nähtavatele liikumishäiretele põhjustab SM palju “nähtamatuid” sümptomeid, mis on patsiendile väga piinavad, kuid kõrvaltvaatajale märkamatud.
Krooniline valu on levinud probleem. See võib olla neuropaatiline valu, mis tundub põletavana, torkivana või teravana. Üks spetsiifiline sümptom on Lhermitte’i märk: see on elektrilöögi laadne tunne, mis käib läbi selja ja jäsemete, kui inimene painutab kaela ettepoole. See viitab tavaliselt seljaaju kaelaosa kahjustusele.
Samuti esineb sageli temperatuuritundlikkuse muutusi. Kuumus (saun, kuum vann, suveilm) võib ajutiselt süvendada olemasolevaid sümptomeid. Seda nimetatakse Uhthoffi fenomeniks. Kehatemperatuuri tõusmisel aeglustub närviimpulsside liikumine kahjustatud närvikiududes veelgi, mis toob kaasa nägemise halvenemise või väsimuse suurenemise. Tavaliselt taanduvad need nähud keha jahtumisel.
Põie- ja soolefunktsiooni häired
Kuna närvid, mis kontrollivad põit ja soolestikku, saavad sageli kahjustada, on tualetis käimisega seotud mured väga levinud, ehkki neist räägitakse vähem. Sümptomid võivad varieeruda:
- Põie üliaktiivsus: Vajadus tualetti minna tekib äkki ja väga tungivalt (sundinkontinents).
- Põie tühjendamise raskused: Uriini voolu alustamine on raskendatud või põis ei tühjene täielikult, mis suurendab kuseteede põletike riski.
- Kõhukinnisus: See on sagedasem probleem kui pidamatus ning on seotud nii närvikahjustuste kui ka vähese füüsilise aktiivsusega.
Kognitiivsed ja emotsionaalsed muutused
Sclerosis multiplex ei mõjuta ainult keha, vaid ka vaimu. Umbes pooltel patsientidest esineb teatud määral kognitiivseid muutusi. Neid nimetatakse sageli “ajuuduks”.
- Mälu ja keskendumine: Raskused uue info meeldejätmisel, tähelepanu hajumine ja probleemid mitme asja korraga tegemisel.
- Informatsiooni töötlemise kiirus: Mõtlemine võib muutuda aeglasemaks, mistõttu keerukate ülesannete lahendamine võtab rohkem aega.
- Emotsionaalne labiilsus: Depressioon on SM-i puhul väga sagedane, tulenedes nii haiguse bioloogilisest mõjust ajule kui ka raske diagnoosiga kohanemise stressist. Samuti võib esineda äkilisi meeleolumuutusi, naeru- või nutuhooge, mis ei vasta olukorrale (pseudobulbaarne afekt).
Korduma kippuvad küsimused
Kas sclerosis multiplex on pärilik haigus?
SM ei ole otseselt pärilik haigus, mida antakse edasi vanemalt lapsele nagu silmavärvi. Siiski mängib geneetika rolli – kui lähisugulasel on SM, on risk haigestuda veidi kõrgem kui elanikkonnas keskmiselt, kuid see risk on siiski madal (umbes 2-3%). Haiguse tekkeks on vaja geneetilise eelsoodumuse ja keskkonnategurite (nt D-vitamiini puudus, suitsetamine, viirused) koosmõju.
Kas see haigus lühendab eluiga?
Tänapäevaste ravivõimaluste juures on sclerosis multiplex’iga patsientide eluiga võrreldav tavapopulatsiooniga. Kuigi haigus on krooniline ja elukestev, surevad patsiendid harva haigusesse endasse. Elukvaliteet sõltub haiguse vormist ja ravi tõhususest.
Kuidas SM-i diagnoositakse?
Ühte ainsat testi SM-i diagnoosimiseks ei ole. Neuroloogid kasutavad kombinatsiooni patsiendi haigusloost, neuroloogilisest läbivaatusest, magnetresonantstomograafiast (MRT) aju ja seljaaju kahjustuskollete leidmiseks ning vajadusel seljaajunärvvedeliku (liikvori) analüüsist.
Kas füüsiline koormus on ohtlik?
Vastupidi, mõõdukas füüsiline aktiivsus on äärmiselt soovitatav. See aitab säilitada lihastoonust, parandab tasakaalu, vähendab depressiooni ja aitab võidelda väsimusega. Treeningkava tuleb siiski kohandada vastavalt enesetundele ja vältida ülekuumenemist.
Elustiili ja toitumise roll sümptomite leevendamisel
Kuigi sclerosis multiplex nõuab spetsiifilist medikamentoosset ravi (haiguse kulgu muutvad ravimid), on patsiendi enda valikutel sümptomite kontrolli all hoidmisel ja üldise heaolu tagamisel kandev roll. Teadusuuringud kinnitavad üha enam, et tervislikud eluviisid võivad põletikulisi protsesse kehas vähendada ja aju tervist toetada.
Esiteks on kriitilise tähtsusega D-vitamiini tase. Madal D-vitamiini tase on seotud haiguse suurema aktiivsusega, seega peaksid patsiendid regulaarselt kontrollima oma vere näitajaid ja tarbima vastavalt arsti soovitusele toidulisandeid. Toitumise osas ei ole ühte kindlat “SM-dieeti”, kuid soovitatakse järgida põletikuvastast toitumisstiili – rohkelt köögivilju, marju, kala (oomega-3 rasvhapped) ja täisteratooteid ning vähendada töödeldud toidu ja suhkru tarbimist.
Teiseks on oluline stressijuhtimine. Stress on teadaolev faktor, mis võib vallandada haiguse ägenemisi ehk atakke. Jooga, meditatsioon, piisav uni ja psühholoogiline nõustamine on väärtuslikud tööriistad, mis aitavad närvisüsteemi rahustada. Suitsetamisest loobumine on samuti hädavajalik, kuna suitsetamine kiirendab haiguse progresseerumist ja ajuatroofiat.
Kokkuvõttes on tegemist haigusega, mis nõuab patsiendi ja arsti tihedat koostööd. Iga sümptom, olgu see väike sipelgate jooksmine sõrmeotstes või häiriv väsimus, annab infot haiguse olemuse kohta ning aitab kohandada raviplaani parima võimaliku elukvaliteedi säilitamiseks.
