Raseduse varajased märgid, mida naised sageli ei märka

Raseduse planeerimine või ootamine on iga naise elus äärmiselt emotsionaalne ja pinev aeg. Iga kuu lõpus jälgitakse oma keha erilise tähelepanelikkusega, otsides märke uue elu algusest. Kuigi menstruatsiooni ärajäämine on kõige kindlam ja tuntum vihje, hakkab naise organism tegelikult tööle palju varem – juba hetkest, mil viljastumine aset leiab. Hormonaalsed muutused käivituvad koheselt, et valmistada keha ette loote kandmiseks ja toitmiseks. Paljud neist varajastest sümptomitest on aga nii peenekoelised või sarnanevad premenstruaalse sündroomiga (PMS), et naised ei oska neid esialgu rasedusega seostada. Oskus oma keha kuulata ja neid väikeseid signaale märgata võib aga anda aimu toimuvast juba enne, kui rasedustest positiivset tulemust näitab.

Miks me ajame raseduse sümptomid segamini PMS-iga?

Üks peamisi põhjuseid, miks naised varajasi rasedustunnuseid ei märka, peitub hormoonis nimega progesteroon. Nii menstruaaltsükli teises pooles (enne päevade algust) kui ka raseduse alguses on progesterooni tase kehas kõrge. See hormoon vastutab paljude sümptomite eest, mida me tunneme: rindade tundlikkus, meeleolu kõikumine, puhitus ja väsimus.

Raseduse korral jätkab progesterooni tase tõusmist, samas kui menstruatsiooni saabudes see langeb. Seetõttu ongi “päevade ootamise” ja raseduse alguse tunne füüsiliselt väga sarnane. Siiski on olemas teatud nüansid ja spetsiifilised märgid, mis võivad viidata sellele, et seekord on olukord teistsugune.

Pesastumine ja sellega kaasnev veritsus

Üks kõige sagedamini valesti tõlgendatud sümptomeid on nn pesastumisveritsus. Umbes 6–12 päeva pärast viljastumist kinnitub blastotsüst (varajane embrüo) emaka seinale. See protsess võib põhjustada väikest veritsust või määrimist, mida naised peavad sageli ekslikult menstruatsiooni alguseks, eriti kui see toimub oodatavate päevade paiku.

Kuidas eristada pesastumisveritsust menstruatsioonist?

  • Värvus: Pesastumisveritsus on tavaliselt heleroosa või pruunikas, mitte erkpunane nagu tavaline menstruatsiooniveri.
  • Kogus: See on pigem määrimine, mida märkab tualettpaberil või pesukaitsmel, mitte verevoolus, mis vajaks sidet või tampooni.
  • Kestus: See kestab tavaliselt vaid mõnest tunnist kuni paari päevani, olles tunduvalt lühem kui tavaline tsükkel.
  • Valu: Võib esineda kerget torkivat valu või ebamugavustunnet alakõhus, mis on leebem kui tavapärased menstruatsioonikrambid.

Muutused rindades ja nibudes

Rindade muutused on sageli üks esimesi füüsilisi märke, mis annab märku hormonaalsest tormist. Juba nädal või kaks pärast viljastumist võivad rinnad muutuda valulikuks, raskeks või tundlikuks. Kuigi ka enne menstruatsiooni võivad rinnad hellad olla, kirjeldavad paljud rasedad seda tunnet intensiivsemana.

Lisaks üldisele tundlikkusele tasub jälgida nibusid ja nende ümbrust (areoole). Rasedushormoonide mõjul võivad areoolid muutuda tumedamaks ja suuremaks. Samuti võivad nibude ümber tekkida väikesed näärmelised mügarikud (Montgomery näärmed), mis muutuvad selgemini nähtavaks. Veel üks varajane märk on rindade veresoonte selgem väljajoonistumine naha all, kuna verevarustus rinnapiirkonnas suureneb.

Seletamatu väsimus ja kurnatus

Kas tunnete end järsku nii väsinuna, et isegi lihtsad igapäevatoimetused tunduvad pingutusena? See ei pruugi olla lihtsalt töönädala stress. Raseduse esimestel nädalatel tõuseb progesterooni tase järsult, mis toimib kehas loodusliku rahustina ja võib põhjustada äärmist unisust.

Samal ajal töötab keha täistuuridel: veresuhkru tase võib langeda, vererõhk muutuda ja keha hakkab tootma rohkem verd, et toetada kasvavat loodet. Kõik see nõuab tohutult energiat. Paljud naised kirjeldavad seda kui “luudest ja lihastest läbivoolavat väsimust”, mida pole võimalik välja magada. See on üks sümptomitest, mida tihti ignoreeritakse, pidades seda vitamiinipuuduseks või ületöötamiseks.

Basaaltemperatuuri tõus

Naised, kes jälgivad oma tsüklit basaaltemperatuuri mõõtmise teel, märkavad rasedust sageli enne testi tegemist. Tavapärases tsüklis tõuseb kehatemperatuur ovulatsiooni ajal ja püsib kõrgel kuni menstruatsiooni alguseni, mil see taas langeb.

Kui olete rase, püsib basaaltemperatuur kõrgel ega lange. Kui temperatuur on püsinud kõrgem 18 päeva või kauem pärast ovulatsiooni, on see väga tugev indikaator rasedusest. See on bioloogiline märk, mida keha ei saa “teeselda”, erinevalt iiveldusest või väsimusest, mida võivad põhjustada ka muud faktorid.

Iiveldus ei ole ainult hommikune mure

Kuigi termin “hommikune iiveldus” on laialt levinud, teavad paljud rasedad, et see on eksitav. Iiveldus võib tabada naist igal kellaajal – hommikul, lõunal või öösel. See sümptom ei pruugi avalduda kohe esimestel päevadel, vaid tekib tavaliselt 4.–6. rasedusnädalal, kuid mõnel naisel ka varem.

Algstaadiumis ei pruugi see väljenduda oksendamisena, vaid pigem üldise ebamugavustundena kõhus, vastumeelsusena teatud toitude suhtes või tundena, et kõht on “sõlmus”. Sageli kaasneb sellega teravnenud haistmismeel. Lõhnad, mis varem olid meeldivad või neutraalsed (näiteks kohv, parfüüm või praetud toit), võivad järsku muutuda väljakannatamatuks ja ajada iiveldama.

Vähemtuntud sümptomid, mida tasub teada

Lisaks klassikalistele tunnustele on olemas rida vähem räägitud sümptomeid, mis võivad naist üllatada ja mida alguses rasedusega ei seostata.

Metallimaitse suus (düsguesia)

Paljud naised kurdavad raseduse alguses kummalist, metallist maitset suus. See on tingitud östrogeeni taseme tõusust. See maitse võib püsida isegi siis, kui te parajasti ei söö, ja muuta harjumuspärased toidud võõra maitsega.

Sagedane urineerimine

Juba enne, kui emakas on piisavalt suur, et põiele suruda, võite märgata vajadust sagedamini tualetis käia. See on tingitud hormoonist hCG (inimese kooriongonadotropiin), mis suurendab verevoolu vaagnapiirkonnas ja neerudes, pannes need kiiremini tööle ja tootes rohkem uriini.

Kõhukinnisus ja puhitus

Progesteroon lõdvestab keha silelihaseid, sealhulgas soolestikku. See aeglustab seedimist, et keha jõuaks toidust rohkem toitaineid omastada ja need lootele suunata. Kõrvalmõjuna tekivad aga sageli gaasid, puhitus ja kõhukinnisus. Paljud naised tunnevad, et nende püksid on kitsad juba ammu enne, kui raseduskõht reaalselt kasvama hakkab.

Rasedusnohu

Hormonaalsed muutused ja suurenenud veremaht võivad põhjustada nina limaskestade turset. See tekitab tunde, nagu oleks teil nohu või nina kinni, kuigi olete täiesti terve. Samuti võib esineda sagedasemat ninaverejooksu.

Korduma Kippuvad Küsimused (KKK)

Siin on vastused levinud küsimustele, mis tekivad naistel raseduse varajaste tunnuste kohta.

Millal on kõige varasem aeg rasedustesti tegemiseks?
Kuigi mõned ülitundlikud testid lubavad tulemust näidata juba paar päeva enne oodatavat menstruatsiooni, on kõige kindlam oodata ära päevade ärajäämine. Liiga vara tehes võib hCG tase olla veel liiga madal, andes valenegatiivse tulemuse. Parim aeg on esimesel päeval pärast menstruatsiooni ärajäämist.

Kas ma võin olla rase, kui mul puuduvad sümptomid?
Jah, kindlasti. Iga naine ja iga rasedus on erinev. Mõned naised tunnevad iiveldust ja väsimust juba esimestel päevadel, teised ei tunne mingeid muutusi enne mitmendat kuud. Sümptomite puudumine ei tähenda, et rasedusega oleks midagi valesti.

Kas on võimalik olla rase ja omada ikkagi menstruatsiooni?
Tehniliselt ei saa raseduse ajal menstruatsiooni (emaka limaskesta irdumist) olla. Siiski esineb paljudel naistel raseduse esimesel trimestril veritsust, mida võib ekslikult päevadeks pidada. Kui kahtlustate rasedust, kuid teil esineb veritsus, on soovitatav konsulteerida arstiga.

Kuidas mõjutab stress raseduse sümptomeid?
Suur soov rasestuda või hirm raseduse ees võib tekitada nn fantoomraseduse sümptomeid. Stress võib edasi lükata ovulatsiooni ja menstruatsiooni ning tekitada iiveldust. Seetõttu on oluline säilitada rahu ja tugineda objektiivsetele meetoditele (rasedustest, arstivisiit) raseduse tuvastamisel.

Kuidas edasi toimida, kui märkad neid tunnuseid?

Oma keha märkide tundmine on esimene samm, kuid diagnoosi panemiseks sellest ei piisa. Kui olete täheldanud ülaltoodud sümptomeid ja teie menstruatsioon on hilinenud, on kõige loogilisem samm koduse rasedustesti tegemine. Positiivse testi korral tuleks võtta ühendust oma naistearsti või ämmaemandaga, et panna paika esimene visiit raseduse kinnitamiseks.

Tasub meeles pidada, et tervislikud eluviisid on olulised juba raseduse planeerimise faasis. Kui kahtlustate rasedust, alustage koheselt foolhappe võtmist (kui te seda veel ei tee), vältige alkoholi ja tubakat ning püüdke toituda mitmekülgselt. Isegi kui test osutub negatiivseks, kuid sümptomid püsivad ja menstruatsioon ei alga, tasub pöörduda arsti poole, et välistada muud tervisemured või hormonaalsed häired. Teie keha on tark ja annab märku, kui midagi on muutunud – võti peitub oskuses neid vaikseid signaale kuulata.