Soojade ilmade saabudes ja looduse tärkamisega muutub aktuaalseks teema, mis puudutab peaaegu iga eestlast, kes armastab metsas, aias või pargis aega veeta. Eestimaa loodus on kaunis, kuid peidab endas ka väikeseid, ent ohtlikke vaenlasi – puuke. Kuigi puukentsefaliidi vastu on võimalik end vaktsineerida, siis puukborrelioos ehk Lyme’i tõbi on haigus, mille vastu vaktsiini ei eksisteeri ja mille edukas ravi sõltub otseselt varajasest avastamisest. Borrelioos on salakaval nakkus, mis võib organismis peituda nädalaid või isegi kuid, enne kui inimene mõistab, et tervisemurede taga on kunagine puugihammustus. Seetõttu on kriitilise tähtsusega tunda ära sümptomid, mis võivad viidata nakkusele, ning tegutseda koheselt.
Mis on puukborrelioos ja miks see on ohtlik?
Puukborrelioos on bakteriaalne nakkushaigus, mida põhjustab bakter nimega Borrelia burgdorferi. Seda bakterit kannavad edasi puugid, kes saavad nakkuse tavaliselt närilistelt või lindudelt. Erinevalt puukentsefaliidist, mis on viirushaigus ja võib inimesele edasi kanduda peaaegu koheselt pärast hammustust, vajab borrelioosibakter inimese organismi jõudmiseks aega. Tavaliselt peab puuk olema naha küljes vähemalt 24–48 tundi, et bakterid jõuaksid puugi soolestikust inimese vereringesse. See annab meile tegelikult eelise: kiire puugi avastamine ja eemaldamine vähendab nakatumisriski märkimisväärselt.
Oht seisneb aga selles, et puugihammustus on sageli valutu ja jääb märkamatuks. Puuk süstib hammustades haava tuimestavat ainet, mistõttu inimene ei tunne midagi. Kui nakkus on juba toimunud ja seda ei ravita, võib haigus muutuda krooniliseks, kahjustades liigeseid, närvisüsteemi ja isegi südant. Seetõttu on oluline mitte loota vaid “puugi leidmisele”, vaid jälgida oma keha võimalike ohumärkide suhtes.
Kõige selgem ohumärk: rändav punetus ehk Erythema migrans
Kõige tuntum ja sagedasem puukborrelioosi sümptom on spetsiifiline nahalööve, mida nimetatakse rändavaks punetuseks ehk meditsiinilises keeles Erythema migrans. See tekib ligikaudu 60–80% nakatunutest ja ilmub tavaliselt 1–4 nädalat pärast puugihammustust, kuigi vahel võib see tekkida ka varem või hiljem.
Oluline on teada, milline see lööve välja näeb:
- Välimus: Tüüpiliselt on tegemist punaka laiguga, mis hakkab ajas laienema. Sageli tekib laigu keskele heledam ala, mis annab löövele iseloomuliku “märklaua” kuju. Siiski võib punetus olla ka ühtlane, ilma heledama keskosata.
- Suurus: Et seda pidada borrelioosile viitavaks, peab laigu läbimõõt olema tavaliselt vähemalt 5 sentimeetrit. Väiksem punetus vahetult pärast hammustust on sageli vaid allergiline reaktsioon või nahaärritus.
- Tundlikkus: Erinevalt sääsehammustusest või allergilisest lööbest, ei sügele ega valuta rändav punetus tavaliselt märkimisväärselt. See võib olla katsudes soe, kuid harva tekitab see otsest ebamugavustunnet peale visuaalse ehmatuse.
Kui märkate oma kehal sellist laienevat laiku, isegi kui te ei mäleta puugihammustust, tuleb viivitamatult pöörduda arsti poole. Selles staadiumis on haigus antibiootikumidega väga hästi ravitav.
Varjatud sümptomid: gripilaadne enesetunne suvel
Kõigil nakatunutel ei teki nahalöövet või jääb see märkamatuks (näiteks peanahal või seljal). Sellisel juhul on ainsaks vihjeks haiguse varajases staadiumis tekkivad üldised haigustunnused. Kuna need meenutavad väga tavalist külmetust või grippi, on oht neid ignoreerida ja loota, et “küll läheb üle”.
Pöörake tähelepanu järgmistele sümptomitele, eriti kui need tekivad suveperioodil:
- Seletamatu väsimus ja loidus.
- Peavalu, mis ei allu hästi tavalistele valuvaigistitele.
- Lihas- ja liigesvalud, mis võivad “rännata” ühest kohast teise.
- Kerge palavik või külmavärinad.
- Lümfisõlmede suurenemine.
Erinevalt tavalisest viirushaigusest puuduvad borrelioosi puhul enamasti köha ja nohu. Kui teil on “suvine gripp” ilma hingamisteede sümptomiteta ja olete viibinud looduses, tasub kaaluda borrelioosi võimalikkust.
Närvisüsteemi kahjustused ehk neuroborrelioos
Kui haigus jääb varajases staadiumis diagnoosimata ja ravimata, võib bakter levida edasi närvisüsteemi. See seisund, mida nimetatakse neuroborrelioosiks, võib ilmneda nädalaid või isegi kuid pärast nakatumist. Neuroborrelioos on tõsine seisund, mis vajab kiiret sekkumist.
Neuroborrelioosi sümptomid võivad olla väga hirmutavad:
- Näonärvi halvatus: See on üks iseloomulikumaid tunnuseid, eriti lastel. Üks näopool vajub ära, silma on raske sulgeda ja suunurk vajub alla. Harvem võib halvatus tekkida mõlemal näopoolel.
- Tugev peavalu ja kaelakangus: Need sümptomid võivad viidata meningiidile ehk ajukelmepõletikule, mis on borrelioosi tüsistus.
- Valud ja tundehäired: Võivad tekkida tugevad, öösiti ägenevad valud seljas või jäsemetes, samuti “sipelgate jooksmise” tunne, tuimus või põletav valu nahal.
Südame ja liigeste probleemid
Lisaks närvisüsteemile võib Borrelia bakter rünnata ka teisi elundeid. Üks levinumaid hilisemaid tüsistusi on Lyme’i artriit ehk liigesepõletik. Kõige sagedamini tabab see põlveliigest, mis muutub tursunuks, punetavaks ja valulikuks. Valu ei pruugi olla pidev, vaid võib käia hooti. Erinevalt reumatoidartriidist haarab borrelioos tavaliselt vaid ühte või paari suurt liigest korraga.
Harvem, kuid ohtlikum tüsistus on Lyme’i kardiit, kus bakterid tungivad südamekudedesse. See võib põhjustada südame rütmihäireid, südamepekslemist, õhupuudust ja minestamistunnet. Sellised sümptomid nõuavad viivitamatut kardioloogi konsultatsiooni ja antibiootikumiravi.
Diagnoosimine ja vereproovide tõlgendamine
Borrelioosi diagnoosimine võib olla keeruline, sest sümptomid on mitmekesised. Kui esineb tüüpiline rändav punetus, määrab arst ravi kliinilise pildi alusel ja vereproovi ei ole vaja oodata, sest antikehade teke võtab aega. Vereanalüüs on usaldusväärne alles teatud aja möödudes.
IgM antikehad tekivad verre tavaliselt 2–4 nädalat pärast nakatumist. Need viitavad värskele infektsioonile. IgG antikehad tekivad hiljem, sageli 4–6 nädalat või isegi hiljem pärast nakatumist, ja võivad jääda positiivseks aastateks isegi pärast edukat ravi. Seega, kui teete testi kohe pärast puugi eemaldamist, on tulemus tõenäoliselt negatiivne, isegi kui olete nakatunud. Mõistlik on testi teha siis, kui tekivad sümptomid või möödas on vähemalt kuu aega.
Korduma kippuvad küsimused
Kas borrelioosi vastu saab vaktsineerida?
Ei, hetkel ei ole inimestele kättesaadavat vaktsiini puukborrelioosi vastu. Vaktsineerimine on võimalik vaid puukentsefaliidi vastu. Kuna puuk võib kanda mõlemat haigust korraga, on entsefaliidivaktsiin siiski väga soovitatav, kuid see ei kaitse borrelioosi eest.
Kuidas puuki õigesti eemaldada?
Puuk tuleb eemaldada nii kiiresti kui võimalik. Kasutage spetsiaalseid puugieemaldustange või peene otsaga pintsette. Haarake puugist kinni võimalikult naha lähedalt (pea piirkonnast) ja tõmmake rahulikult, kuid kindlalt ülespoole. Ärge keerake puuki ega kasutage õli, võid või alkoholi, kuna see võib sundida puuki oma sisu haava sisse oksendama, suurendades nakkusohtu. Pärast eemaldamist desinfitseerige hammustuskoht.
Kas läbipõetud haigus annab eluaegse immuunsuse?
Kahjuks mitte. Puukborrelioosi läbipõdemine ei anna püsivat immuunsust. Inimene võib elu jooksul nakatuda korduvalt, kui teda hammustab uus nakatunud puuk. Seetõttu on ennetusmeetmed olulised ka neile, kes on haiguse juba seljatanud.
Mida teha, kui puugi pea jääb sisse?
Kui puugi pea või suised jäävad naha sisse, ei suurenda see borrelioosi nakatumise riski, kuna bakterid asuvad puugi soolestikus. Tavaliselt tõukab organism võõrkeha ise mõne aja jooksul välja, sarnaselt pinnuga. Võite proovida seda ettevaatlikult eemaldada, kuid ärge traumeerige nahka liigselt. Jälgige kohta põletiku suhtes.
Pikaajaline ravi ja taastumine
Puukborrelioosi ravitakse antibiootikumidega ja kuuri pikkus sõltub haiguse staadiumist ning raskusastmest, kestes tavaliselt 2 kuni 4 nädalat. Valdav enamik patsiente paraneb täielikult, eriti kui ravi alustatakse varakult. Siiski võib väikesel osal inimestest esineda sümptomeid (väsimus, liigesvalud, keskendumishäired) veel kuitahes kuid pärast ravi lõppu. Seda nimetatakse borrelioosijärgseks sündroomiks.
Oluline on mõista, et sümptomite kadumine võtab aega. Isegi pärast bakterite hävitamist vajab keha aega koekahjustuste parandamiseks ja põletiku taandumiseks. Tervenemise võti on kannatlikkus, arsti ettekirjutuste täpne järgimine ja tervislik eluviis, mis toetab immuunsüsteemi taastumist. Kui tunnete end pärast puugi leidmist halvasti, ärge kartke nõu pidada perearstiga – teie tervis on teie kalleim vara.
