Põskkoopapõletik ehk sinusiit on üks sagedasemaid ja ebameeldivamaid hingamisteede haigusi, mis tabab igal aastal tuhandeid inimesi. See algab sageli tavalise nohuga, kuid kui nina limaskesta turse takistab õhu ja sekreedi liikumist nina kõrvalkoobastes, tekib soodne pinnas põletiku arenguks. Tulemuseks on survetunne näos, tugev peavalu ja pidev ninakinnisus, mis häirib oluliselt igapäevaelu ja unekvaliteeti. Kuigi paljudel juhtudel on tegemist viirusliku haigusega, mis möödub iseenesest, võib vale ravi või sümptomite eiramine viia kroonilise põletikuni. Seetõttu on ülioluline teada, kuidas haigust juba varajases staadiumis ära tunda ja millised on kõige tõhusamad meetodid sellest vabanemiseks.
Kuidas teha vahet viiruslikul ja bakteriaalsel põskkoopapõletikul?
Enne ravi alustamist on kriitilise tähtsusega mõista põletiku tekkepõhjust. Enamik põskkoopapõletikke (hinnanguliselt ligi 90–98%) on viirusliku päritoluga. See tähendab, et antibiootikumid ei ole sel juhul mitte ainult ebaefektiivsed, vaid võivad organismi hoopis nõrgestada. Viiruslik põskkoopapõletik tekib tavaliselt tüsistusena pärast grippi või külmetushaigust.
Bakteriaalne põskkoopapõletik on harvem ja tekib tavaliselt siis, kui viiruslik põletik on kestnud pikka aega ja limaskestade kaitsevõime on langenud, võimaldades bakteritel paljuneda. Eksperdid soovitavad jälgida niinimetatud “kahe laine” kulgu: kui haigusnähud hakkavad algul taanduma, kuid umbes nädala möödudes halvenevad järsult uuesti (tõuseb palavik, valu suureneb), on suur tõenäosus, et tegemist on bakteriaalse superinfektsiooniga.
Peamised sümptomid, mis viitavad ägedale põskkoopapõletikule, on:
- Tugev survetunne või valu põsesarnade piirkonnas, silmade all või laubal, mis süveneb ettepoole kummardades.
- Paksu, kollaka või roheka sekreedi eritumine ninast.
- Lõhna- ja maitsetaju vähenemine või kadumine.
- Ülemiste hammaste valu, mis on tingitud põskkoopa põhja lähedusest hambajuurtele.
- Palavik ja üldine nõrkustunne.
Kodused ravimeetodid: esmaabi nina limaskestale
Kõige tõhusam viis põskkoopapõletiku leevendamiseks ja paranemise kiirendamiseks on tegeleda nina limaskesta turse alandamise ja sekreedi vedeldamisega. Kodused vahendid on siinkohal sageli sama efektiivsed kui apteegiravimid, eriti haiguse algfaasis.
Ninaloputus soolalahusega
Ekspertide hinnangul on ninaloputus üks parimaid meetodeid põskkoopapõletiku ravis. See aitab mehaaniliselt eemaldada paksu lima, baktereid, viiruseid ja allergeene, samal ajal niisutades ärritunud limaskesta. Loputamiseks võib kasutada spetsiaalseid ninaloputuskannusid (Neti pot) või apteegis müüdavaid mereveelahuseid.
Loputuse tegemisel tuleks järgida järgmisi samme:
- Kasutage keedetud ja kehatemperatuurini jahutatud vett.
- Lahustage vees spetsiaalne ninaloputussool või puhas meresool (vältige jodeeritud soola, mis võib limaskesta ärritada).
- Kallutage pea kraanikausi kohale ja laske veel voolata ühest ninasõõrmest sisse ja teisest välja.
- Korrake protseduuri 2–3 korda päevas.
Auruinhalatsioonid ja niiskus
Soe ja niiske õhk aitab lima vedeldada ja leevendada survetunnet. Kõige ohutum ja efektiivsem on kasutada kompressor-inhalaatorit füsioloogilise lahusega. Kui inhalaatorit pole käepärast, võib hingata auru kausi kohal, kattes pea rätikuga, kuid siin tuleb olla äärmiselt ettevaatlik kuuma veega põletuste vältimiseks. Eeterlike õlide (nagu eukalüpt või mentool) lisamine võib pakkuda ajutist kergendust, kuid allergikud peaksid nendega olema ettevaatlikud, kuna need võivad turset hoopis suurendada.
Ravimid apteegist: mida valida ja mida vältida?
Apteegiriiulitel on lai valik ravimeid, mis lubavad kiiret leevendust, kuid nende valimisel tuleb olla teadlik. Ravi eesmärk on vähendada turset (et avada ühendusteed nina ja põskkoobaste vahel) ja soodustada lima väljumist.
Tursealandajad ehk dekongestandid: Need on saadaval nii tablettidena (nt pseudoefedriin) kui ka ninaspreidena (nt ksülometasoliin, oksümetasoliin). Spreide puhul kehtib kuldreegel: ärge kasutage neid kauem kui 5–7 päeva. Pikemaajalisel kasutamisel tekib “tagasilöögi efekt” ehk medikamentoosne riniit, kus nina limaskest harjub ravimiga ja turse muutub ilma selleta veelgi hullemaks.
Lima vedeldajad: Rögalahtistid ja lima vedeldavad preparaadid (nt atsetüültsüsteiin või taimsed preparaadid nagu mürtool) aitavad muuta paksu sekreedi vedelamaks, mis teeb selle väljanuuskamise lihtsamaks. Need on eriti kasulikud, kui tunnete, et nina on kinni, kuid midagi ei tule välja.
Valuvaigistid: Paratsetamool või ibuprofeen aitavad leevendada põskkoopapõletikuga kaasnevat peavalu ja alandada palavikku. Ibuprofeenil on lisaks valuvaigistavale toimele ka põletikuvastane efekt, mis võib aidata vähendada limaskesta turset.
Millal on vaja antibiootikume ja arsti sekkumist?
Levinud müüt on see, et roheline tatt tähendab automaatselt vajadust antibiootikumide järele. See ei vasta tõele. Sekreedi värvimuutus on loomulik osa põletikuprotsessist, kus valged verelibled võitlevad haigustekitajatega.
Arsti poole tuleks pöörduda, kui:
- Sümptomid kestavad kauem kui 10 päeva ilma paranemismärkideta.
- Tekib väga kõrge palavik (üle 38,5–39°C).
- Esineb tugev valu näos, mis ei allu tavalistele valuvaigistitele.
- Tekib turse silmade ümber või nägemishäired (see on ohumärk, mis vajab kiiret sekkumist).
- Sümptomid on ühepoolsed ja väga intensiivsed.
Antibiootikumravi määratakse vaid juhul, kui on kindlaks tehtud bakteriaalne infektsioon. Liigne ja põhjendamatu antibiootikumide kasutamine suurendab bakterite resistentsust ja hävitab organismi kasulikku mikrofloorat, muutes immuunsüsteemi tulevikus nõrgemaks. Raskematel juhtudel võib arst soovitada ka põskkoopa punktsiooni ehk loputust, kuid tänapäevaste ravimite ja ravimeetodite juures tehakse seda protseduuri järjest harvem.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Põskkoopapõletiku ümber ringleb palju küsimusi ja pooltõdesid. Siin on vastused kõige sagedasematele küsimustele, mida patsiendid küsivad.
Kas põskkoopapõletikuga tohib minna sauna?
Üldine soovitus on ägeda põletiku ja palaviku faasis sauna vältida. Kuigi soe aur võib hetkeks nina lahti teha, võib liigne kuumus suurendada limaskesta turset ja põletikku veelgi. Saun on lubatud alles taastumisperioodil, kui palavikku pole ja enesetunne on hea, kuid ka siis tuleks vältida liiga kõrgeid temperatuure.
Kas põskkoopapõletik on nakkav?
Põskkoopapõletik ise ei ole otseselt nakkav, kuid selle põhjuseks olevad viirused on. Kui teie põskkoopapõletik on tingitud viirusinfektsioonist, võite te levitada viirust teistele, kes võivad seejärel haigestuda nohusse või grippi, millest võib omakorda areneda põskkoopapõletik. Bakteriaalne põskkoopapõletik ei ole nakkav.
Kas ma võin lennukiga lennata, kui mul on põskkoopapõletik?
Lendamine tugeva nohuga ja põskkoopapõletikuga on riskantne ja võib olla äärmiselt valulik. Õhurõhu muutused õhkutõusul ja maandumisel tekitavad blokeeritud siinustes tugeva surve, mis võib põhjustada “barotraumat” ja isegi kuulmekile purunemist. Kui lendamine on vältimatu, kasutage pool tundi enne õhkutõusu ja maandumist nina limaskesta turset alandavat spreid (ksülometasoliiniga).
Miks mu hambad valutavad, kui mul on põskkoopapõletik?
See on anatoomiline iseärasus. Ülemised põskkoopad (maxillaarsiinused) asuvad otse ülemiste hammaste juurte kohal. Põletiku korral tekib siinuses surve, mis kandub edasi hambanärvidele, tekitades tunde, nagu valutaksid hambad. Tavaliselt kaob hambavalu koos põletiku taandumisega.
Tuleviku riskide maandamine ja anatoomilised tegurid
Kui põskkoopapõletik muutub teie jaoks iga-aastaseks või lausa igakuiseks probleemiks, ei piisa vaid sümptomite ravist. Kroonilise või korduva sinusiidi taga peitub sageli konkreetne anatoomiline põhjus või ravimata allergia, mis hoiab nina limaskesta pidevas turses.
Üks levinumaid põhjuseid on kõver nina vahesein, mis takistab õhu normaalset liikumist ja siinuste loomulikku ventileerimist. Samuti võivad ninakäikudes esineda polüübid – väikesed healoomulised moodustised, mis kasvades sulgevad ühendusteed põskkoobaste ja ninaõõne vahel. Sellistel juhtudel on kõige tõhusamaks lahenduseks kõrva-nina-kurguarsti konsultatsioon ja vajadusel kirurgiline sekkumine, mis taastab normaalse anatoomia ja vabastab patsiendi korduvatest põletikest.
Lisaks anatoomiale mängib suurt rolli elukeskkond ja üldine immuunsus. Kuiv siseõhk (eriti kütteperioodil) on nina limaskesta vaenlane number üks. Õhuniisuti kasutamine magamistoas, hoides õhuniiskust vahemikus 40–60%, aitab hoida limaskestad tervena ja vastupanuvõimelisena viirustele. Samuti tuleks tähelepanu pöörata D-vitamiini tasemele organismis ja vajadusel tegeleda allergia raviga, sest allergiline nohu on üks sagedasemaid põskkoopapõletiku eeldusi. Tugev immuunsüsteem ja terved limaskestad on parim kaitse selle kurnava haiguse vastu.
