Kõhuvalu on üks sagedasemaid tervisemuresid, millega inimesed elu jooksul kokku puutuvad, ja enamasti on selle põhjuseks midagi ohutut, näiteks gaasid, vale toitumine või kerge viirusnakkus. Kuid on olukordi, kus kõhuvalu ei tohi ignoreerida, sest see võib viidata tõsisele meditsiinilisele hädaolukorrale. Üks tuntumaid ja kardetumaid diagnoose on äge apenditsiit ehk rahvakeeli pimesoolepõletik. Kuigi seda seostatakse sageli laste ja noorukitega, võib see tabada inimesi igas vanuses. Kuna pimesoole lõhkemine võib põhjustada eluohtlikke tüsistusi, on kriitiliselt oluline osata eristada tavalist kõhuvalu pimesoolepõletikust tingitud sümptomitest ning teada, millal on aeg viivitamatult kiirabisse pöörduda.
Mis on pimesool ja miks see põletikuliseks muutub?
Anatoomiliselt on pimesool ehk ussripik väike, sõrmekujuline väljasopistus, mis kinnitub jämesoole algusosa külge kõhu parempoolses alaosas. Pikka aega peeti seda evolutsiooniliseks jäänukiks ilma olulise funktsioonita, kuid kaasaegsed uuringud viitavad, et ussripikul võib olla roll immuunsüsteemi toetamises ja kasulike soolebakterite säilitamises.
Põletik tekib tavaliselt siis, kui ussripiku ava blokeerub. Selle põhjuseks võivad olla:
- Kõvastunud väljaheide (koolikivi), mis ummistab pääsu soolde.
- Lümfisõlmede suurenemine sooleseinas infektsiooni tagajärjel.
- Võõrkehad või harvadel juhtudel kasvajad.
Kui ava on blokeeritud, hakkavad bakterid ussripikus kiiresti paljunema. See viib turse, mäda kogunemise ja vereringe häireteni elundi seinas. Kui ravi ei alustata õigeaegselt, võib ussripik lõhkeda, paisates bakterid kõhuõõnde, mis tekitab eluohtliku seisundi nimega peritoniit ehk kõhukelme põletik.
Klassikalised pimesoolepõletiku sümptomid
Pimesoolepõletiku “õpikunäide” algab tavaliselt üsna spetsiifilise mustriga, mida on kasulik teada. Kuigi iga inimese keha on erinev, esineb enamikul patsientidel teatud sümptomite jada.
Kõige iseloomulikum tunnus on valu ränne. Valu algab sageli ebamäärase ebamugavustundena või tuima valuna naba piirkonnas või ülakõhus. Mõne tunni möödudes liigub valu alla paremale, lokaliseerudes kohta, mida meditsiinis tuntakse McBurney punktina. See asub umbes poolel teel naba ja parempoolse puusaluu nuki vahel. Selles faasis muutub valu tavaliselt teravamaks ja püsivamaks.
Lisaks valule on olulised järgmised sümptomid:
- Isu kaotus: See on üks varasemaid märke. Kui teil on tugev kõhuvalu, kuid söögiisu on endine, on pimesoolepõletik vähem tõenäoline (kuid mitte välistatud).
- Iiveldus ja oksendamine: Need tekivad tavaliselt pärast kõhuvalu algust. Kui oksendamine algab enne valu, võib tegemist olla pigem toidumürgituse või viirusega.
- Palavik: Algfaasis on palavik tavaliselt madal (umbes 37,2–38 °C). Kõrge palavik võib viidata juba tüsistustele.
- Kõhukinnisus või kõhulahtisus: Soolestiku töö võib olla häiritud, kuid see sümptom varieerub suuresti.
- Gaaside peetus: Tunne, et kõht on punnis ja gaasid ei välju, on samuti levinud kaebus.
Kuidas kodus pimesoolevalu testida?
Kuigi lõpliku diagnoosi paneb alati arst, on olemas mõned lihtsad testid, mida saate kodus teha, et hinnata olukorra tõsidust. Neid teste tuleb teha ettevaatlikult, et mitte valu suurendada.
Köhimise ja liikumise test
Pimesoolepõletikuga kaasneb kõhukelme ärritus. See tähendab, et igasugune järsk liigutus teeb valu hullemaks. Proovige köatada või aevastada. Kui see põhjustab teravat valu paremal allkõhus, on see ohumärk. Samuti võib valu suureneda kõndimisel või autosõidul üle konaruste.
Jala tõstmise katse
Heitke selili ja proovige sirget paremat jalga üles tõsta või kõverdada paremat põlve ja tõmmata seda rinnale. Kui see liigutus põhjustab valu kõhu parempoolses alaosas, võib see viidata, et põletikuline pimesool ärritab nimmelihast.
Lahtilaskmise valulikkus (Blumbergi sümptom)
See on klassikaline arstlik test, mida saab ettevaatlikult proovida. Vajutage sõrmedega õrnalt, kuid kindlalt valulikule kohale paremal alakõhus ja laske siis järsku lahti. Kui lahtilaskmise hetkel on valu tunduvalt tugevam kui vajutamise ajal, viitab see kõhukelme põletikule. Hoiatus: Ärge tehke seda testi korduvalt ega liiga tugevalt, kuna see on väga valus.
Ebatüüpilised sümptomid ja riskirühmad
Kõikidel inimestel ei asu pimesool täpselt samas kohas ja kõik ei tunne valu ühtemoodi. See teeb diagnoosimise keeruliseks ja suurendab riski, et abi otsimisega jäädakse hiljaks.
Rasedad naised: Raseduse ajal surub kasvav emakas siseorganeid paigast. Pimesool võib liikuda kõhuõõnes kõrgemale, mistõttu võib valu esineda pigem paremal ülakõhus või küljel, mitte all. Samuti võivad rasedusega kaasnev iiveldus ja oksendamine maskeerida pimesoolepõletiku sümptomeid.
Väikesed lapsed: Lapsed ei oska sageli valu asukohta täpselt kirjeldada. Nad võivad öelda, et kõht valutab tervikuna. Jälgida tasub käitumist: kui laps lebab kõveras, keeldub lemmiktoidust ega taha liikuda, on see märk tõsisest probleemist.
Eakad inimesed: Vanematel inimestel võib immuunsüsteemi reaktsioon olla nõrgem, mistõttu ei pruugi tekkida palavikku ega väga tugevat valu. See on ohtlik, kuna eakatel diagnoositakse pimesoolepõletikku sageli alles siis, kui see on juba lõhkenud.
Millal tuleb viivitamatult haiglasse minna?
Pimesoolepõletik on seisund, mille puhul “ootame ja vaatame” taktika võib olla eluohtlik. Pimesool võib lõhkeda 48–72 tunni jooksul pärast sümptomite algust, mõnikord isegi kiiremini.
Pöörduge koheselt erakorralise meditsiini osakonda (EMO), kui kogete järgmist:
- Valu on tugev, püsiv ja süveneb aja jooksul, eriti kui see on kolinud paremale alakõhtu.
- Valu on nii tugev, et te ei saa sirgelt seista ega magada.
- Teil on palavik koos kõhuvaluga.
- Oksendate korduvalt ja ei suuda vedelikku sees hoida.
- Valu kaob järsult hetkeks (võib viidata pimesoole lõhkemisele), kuid sellele järgneb peagi üldine, väga tugev kõhuvalu ja nõrkus.
- Kõht on katsudes kõva nagu laud ja väga hell.
Oluline on haiglasse minnes olla söömata ja joomata, juhuks kui on vaja erakorralist operatsiooni. Samuti vältige valuvaigistite võtmist enne arsti läbivaatust, kui see on võimalik, sest see võib muuta diagnoosimise keerulisemaks, varjutades sümptomeid.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Kas pimesoolepõletik võib ise üle minna?
Ei. Äge apenditsiit on kirurgiline probleem. Kuigi harvadel juhtudel ja väga varajases staadiumis on proovitud ravi ainult antibiootikumidega, on standardraviks siiski operatsioon. Ravimata jätmisel on suur risk pimesoole lõhkemiseks, mis on eluohtlik.
Kas pimesoolepõletikku põhjustavad seemnete või puuviljakivide söömine?
See on levinud müüt. Kuigi teoreetiliselt võib väike puuviljakivi või seeme pimesoole ava blokeerida, juhtub seda reaalsuses äärmiselt harva. Enamasti on põhjuseks kivistunud väljaheide või lümfikoe turse.
Kui kaua võtab aega taastumine operatsioonist?
Tänapäeval tehakse enamik operatsioone laparoskoopiliselt (paari väikese augu kaudu). Sellisel juhul saab patsient sageli koju juba järgmisel päeval ja naaseb tavapärase elu juurde 1–2 nädala jooksul. Avatud operatsiooni või tüsistuste (nt lõhkemise) korral võib taastumine võtta 4–6 nädalat.
Kas pimesoolepõletikku saab ennetada?
Otsest viisi ennetamiseks ei ole, kuna põhjused on sageli anatoomilised või juhuslikud. Siiski on täheldatud, et kiudaineterikas toitumine (palju puu- ja köögivilju) võib vähendada riski, kuna see soodustab normaalsest seedimist ja vähendab “koolikivide” teket.
Miks pimesoolevalu vahel “liigub”?
Valu liikumine on seotud närvisüsteemiga. Alguses tunneb aju siseelundi (pimesoole) valu üldise signaalina, mida tajutakse naba ümbruses (vistseraalne valu). Kui põletik süveneb ja hakkab ärritama kõhukelme pimesoole vahetus läheduses, muutub valu lokaalseks ja teravaks (somaatiline valu) paremal alakõhus.
Elu pärast operatsiooni ja võimalikud tüsistused
Paljud inimesed tunnevad muret selle pärast, kuidas pimesoole eemaldamine nende edasist elu mõjutab. Hea uudis on see, et inimene saab ilma ussripikuta elada täisväärtuslikku ja tervislikku elu. Keha kohaneb selle puudumisega kiiresti ja seedesüsteemi funktsioonid taastuvad täielikult. Pärast operatsiooni ei ole tavaliselt vaja järgida pikaajalist eridieeti, kuigi vahetult pärast lõikust soovitatakse süüa kergesti seeditavat toitu, et soolestikku mitte koormata.
Siiski, nagu iga operatsiooni puhul, on oluline jälgida oma tervist taastumisperioodil. Tuleb tähelepanu pöörata haavade paranemisele ja vältida rasket füüsilist koormust arsti poolt määratud aja jooksul. Tüsistused on harvad, kuid võimalikud. Nendeks võivad olla haavapõletik või soolesulgus, mis võib tekkida liidetest aastaid hiljem. Kui pärast operatsiooni tekib uuesti tugev kõhuvalu, palavik või punetus haava ümber, tuleb sellest koheselt arstile teada anda.
Lõpetuseks on oluline meeles pidada, et pimesoolepõletiku puhul on kiirus määrava tähtsusega. Mida varem jõuate arsti juurde, seda lihtsam on ravi ja seda kiirem on taastumine. Ärge kartke kutsuda kiirabi või minna EMO-sse, kui kahtlustate, et teie või teie lähedase kõhuvalu taga on midagi enamat kui lihtne seedehäire. Parem on karta kui kahetseda, eriti kui kaalul on tervis.
