Kujutage ette olukorda: teil on ees ootamas tähtis sündmus, olgu selleks tööintervjuu, pulm või kauaoodatud kohtumine, ja hommikul ärgates tunnete huulel seda tuttavat, kurjakuulutavat kipitust. Ohatis ehk huuleherpes on üks levinumaid ja tüütumaid viiruslikke nahaprobleeme, mis tabab meid sageli just kõige ebasobivamal hetkel. Kuigi tegemist on kroonilise viirusega, mida organismist täielikult välja juurida ei ole võimalik, on tänapäevase meditsiini ja õigete võtetega võimalik selle avaldumist märkimisväärselt lühendada ning ebamugavustunnet vähendada. Apteekrina puutun igapäevaselt kokku inimestega, kes otsivad imeravimit, mis villi üleöö kaotaks. Kuigi imesid ei juhtu, on olemas strateegiad, mis toimivad kiiremini ja tõhusamalt kui vanaemadelt kuuldud nipid.
Miks ohatis tekib ja mis seda vallandab?
Ohatist põhjustab Herpes simplex viiruse esimene tüüp (HSV-1). Hinnanguliselt kannab seda viirust oma organismis ligi 90% täiskasvanud elanikkonnast, kuid mitte kõigil ei avaldu sümptomid regulaarselt. Pärast esmast nakatumist, mis toimub sageli lapsepõlves, jääb viirus “magama” ehk latentsesse olekusse kolmiknärvi ganglionidesse. Sealt võib ta aeg-ajalt ärgata ja liikuda mööda närvikiude nahapinnale, tekitades iseloomuliku vesise villi.
Et ohatisest kiiresti vabaneda, on oluline mõista, mis viiruse unest äratab. Kui teate oma vallandajaid, saate ennetavalt tegutseda. Kõige levinumad põhjused on:
- Nõrgenenud immuunsüsteem: Külmetushaigused, gripp või üldine kurnatus annavad viirusele võimaluse rünnata.
- Emotsionaalne ja füüsiline stress: Pingeperioodidel toodab keha rohkem kortisooli, mis pärsib immuunsüsteemi tööd.
- UV-kiirgus: Tugev päike (nii suvel rannas kui ka talvel mägedes) on üks sagedasemaid ohatise tekitajaid.
- Hormonaalsed muutused: Paljudel naistel tekib ohatis menstruatsiooni ajal.
- Vigastused huulepiirkonnas: Isegi väike pragu huules või hambaravi protseduurid võivad viiruse aktiveerida.
Kuldne reegel: tegutsege esimeste sekundite jooksul
Kõige kriitilisem moment ohatise ravis on nn prodromaalne staadium. See on aeg, mil nahal pole veel midagi näha, kuid te tunnete kindlas punktis huulel sügelust, kipitust, kuumustunnet või torkimist. See faas kestab tavaliselt 6–24 tundi enne villi ilmumist.
Apteekrina rõhutan alati: kui alustate ravi selles faasis, on võimalik villi teke täielikult ära hoida või selle suurust drastiliselt vähendada. Kui ootate, kuni vill on juba vesine ja suur, on viirus juba paljunenud ja kahju tekitanud, ning ravi eesmärk muutub pigem haava paranemise kiirendamiseks ja sekundaarse infektsiooni vältimiseks.
Apteegitooted: kreemid, geelid ja plaastrid
Apteegiriiulitel on lai valik tooteid, kuid nende toimemehhanismid on erinevad. Õige vahendi valimine sõltub sellest, millises staadiumis teie ohatis on.
Viirusvastased kreemid
Kõige levinumad on kreemid, mis sisaldavad toimeainena atsikloviiri või pentsikloviiri. Need ained tungivad naharakkudesse ja takistavad viiruse DNA paljunemist.
- Nende tõhusus on suurim just kipitusfaasis.
- Kreemi tuleb määrida sagedasti, tavaliselt 5 korda päevas (umbes iga 4 tunni järel), et säilitada toimeaine kontsentratsioon nahas.
- Oluline on kreemi peale kanda puhta vatitikuga, mitte sõrmega, et vältida viiruse levitamist teistele kehaosadele või kreemituubi saastamist.
Hüdrokolloidplaastrid
Ohatiseplaastrid on viimastel aastatel muutunud väga populaarseks ja seda põhjusega. Need ei sisalda alati ravimit, vaid töötavad “targa haavasideme” põhimõttel.
- Kaitse: Plaaster katab villi õhukindlalt, takistades viiruse levikut (näiteks katsumisel) ja kaitstes haava mustuse ning bakterite eest.
- Niiske keskkond: Hüdrokolloid loob ideaalse niiske keskkonna, mis kiirendab naha paranemist ja vähendab kooriku teket. See tähendab vähem valu ja väiksemat armistumise riski.
- Kosmeetiline efekt: Plaaster peidab punetava villi ja sellele on võimalik peale kanda meiki.
Kuivatavad ja desinfitseerivad vahendid
Kui vill on juba katki läinud ja “leemendab”, on oluline haava kuivatada ja hoida see puhtana, et vältida bakteriaalset põletikku. Siin aitavad tsinki või räni sisaldavad geelid, mis seovad niiskust ja tekitavad kaitsekihi. See faas on kõige nakkusohtlikum, seega on hügieen äärmiselt oluline.
Kodused vahendid ja müüdid: mis töötab ja mis mitte?
Rahvameditsiin pakub ohatise raviks sadu lahendusi, kuid apteekrina pean hoiatama teatud võtete eest, mis võivad olukorra hullemaks muuta. Samas on ka looduslikke vahendeid, millel on teaduslikult tõestatud toime.
Hambapasta: See on üks levinumaid müüte. Kuigi hambapasta võib villi kuivatada (tänu SLS-ile ja mentoolile), on see sageli liiga ärritav. See võib tekitada naha keemilise põletuse ja aeglustada tegelikku paranemist. Pigem vältige.
Teepuuõli ja Melissiõli: Mõlemal eeterlikul õlil on tugevad antiseptilised ja viirusvastased omadused. Lahjendatud kujul võivad need aidata villi kuivatada ja põletikku leevendada, kuid neid tuleks kasutada ettevaatlikult, et mitte tervet nahka ärritada.
Jääkuubikud: Kui tunnete esmast kipitust, võib jää hoidmine (mähituna salvrätikusse) huulel aidata vähendada turset ja põletikku, samuti aeglustab madal temperatuur ajutiselt viiruse paljunemist. See ei ravi, kuid leevendab sümptomeid.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Apteegiletis küsitakse ohatise kohta tihti samu küsimusi. Siin on vastused kõige olulisematele neist:
Kas ma võin ohatise villi katki torgata, et see kiiremini paraneks?
Kindlasti mitte. Villi sees olev vedelik kubiseb viirusosakestest. Villi katki torkamine levitab nakkust ümbritsevale nahale, pikendab paranemisaega ja suurendab riski, et haava satuvad bakterid (stafülokokid), mis põhjustavad mädapõletikku. Samuti suurendab see armide tekke tõenäosust.
Kas huuleherpes on nakkav ka siis, kui villi pole näha?
Jah, viirus võib levida ka nn asümptomaatilise leviku faasis, kuigi risk on tunduvalt väiksem kui aktiivse villi korral. Kõige nakkusohtlikum on periood alates esimesest kipitusest kuni kooriku täieliku paranemiseni.
Mida teha, kui ohatis tekib väga sageli (iga kuu)?
Kui ohatis kordub rohkem kui 4–6 korda aastas, on tegemist sagedase retsidiiviga. Sellisel juhul ei piisa ainult kreemidest. Soovitan pöörduda perearsti või dermatoloogi poole, kes võib määrata suukaudse pikaajalise profülaktilise ravi (tabletid). Samuti tuleks kontrollida immuunsüsteemi üldist seisukorda.
Kas ma võin kasutada kellegi teise ohatiseravimit?
Ei, ohatiseravimid (tuubid, huulepulgad) on rangelt isiklikud hügieenitarbed. Teise inimese tuubi kasutades võite saada tema viirustüve või bakteriaalse nakkuse, samuti võite nakatada tuubi enda viirusega.
Toitumise ja elustiili roll viiruse kontrolli all hoidmisel
Lisaks lokaalsele ravile mängib ohatise ohjamisel suurt rolli see, mida me sööme ja kuidas elame. Viiruse paljunemine sõltub teatud aminohapetest, ning siinkohal tuleb mängu kahe aminohappe – arginiini ja lüsiini – tasakaal.
Herpesviirus vajab paljunemiseks arginiini. Kui teie toidus on palju arginiini ja vähe lüsiini, loote viirusele soodsa kasvupinnase. Ohatise puhkemise ajal või profülaktikaks tasub piirata arginiinirikaste toitude tarbimist. Nende hulka kuuluvad šokolaad, pähklid (eriti maapähklid ja mandlid), seemned ja želatiin.
Seevastu lüsiin pärsib arginiini omastamist ja seega viiruse paljunemist. Lüsiinirikkad toidud, mida tasuks menüüsse lisada, on kana, kala, munad, piimatooted, kartul ja oad. Apteekides on saadaval ka lüsiini toidulisandid, mida paljud ohatise all kannatavad inimesed tarvitavad kuuridena perioodidel, mil immuunsüsteem on nõrgem või stressitase kõrge.
Lõpetuseks ei saa mainimata jätta D-vitamiini ja C-vitamiini tähtsust. Tugev immuunsüsteem on parim kaitse korduvate puhangute vastu. Piisav uni, regulaarne liikumine ja stressi maandamine on sama olulised kui õige kreem apteegist. Kui tunnete, et olete pidevas stressis ja väsinud, on ohatis sageli keha viis öelda: “Palun võta aeg maha ja puhka”. Kuulake oma keha ja reageerige esimestele ohumärkidele koheselt.
