Paljud meist on kogenud olukorda, kus nahk hakkab ootamatult sügelema, kuid ühtegi silmnähtavat löövet, putukahammustust või allergilist reaktsiooni ei ole märgata. Sageli haarame esimese asjana niisutava kreemi järele või vahetame pesupulbrit, eeldades, et tegemist on välise ärritajaga. Kuigi välistegurid mängivad naha tervises suurt rolli, unustatakse tihti, et nahk on meie keha peegel. Püsiv ja seletamatu sügelus võib olla keha viis märku anda, et organismis on puudu olulistest toitainetest. Üks sagedasemaid, kuid vähe teadvustatud põhjuseid naha sügeluse taga on spetsiifiliste vitamiinide ja mineraalide defitsiit, mis mõjutab otseselt närvisüsteemi ja naharakkude uuenemist.
Vitamiin B12 – Üllatav ja varjatud süüdlane
Kui räägime naha sügelusest, mõtlevad vähesed B12-vitamiinile, ometi on see üks olulisemaid vitamiine naha ja närvisüsteemi tervise seisukohalt. B12-vitamiini puudus on tänapäeva lääne ühiskonnas üsna levinud, eriti taimetoitlaste, eakate ja seedeprobleemidega inimeste seas.
Selle vitamiini puudus võib põhjustada seisundit, mida nimetatakse neuropaatiliseks sügeluseks. See erineb tavalisest naha kuivusest tingitud sügelusest, kuna probleem ei ole naha pinnas, vaid närvilõpmetes. B12-vitamiin on hädavajalik müeliini tootmiseks – see on kaitsekiht, mis ümbritseb meie närve. Kui müeliinikiht on kahjustatud, võivad närvid saata ajju valesignaale, mida aju tõlgendab sügelusena.
Sellele sügelusele on iseloomulik:
- Sügelus võib tekkida ootamatult ja olla väga intensiivne.
- Tihti ei kaasne sügelusega mingit löövet ega punetust (vähemalt alguses).
- Sügelus võib esineda kindlates piirkondades, näiteks kätel või seljal, või olla üle keha.
- Kuna sügamine ei leevenda närviärritust, võivad inimesed endale tekitada kriimustusi ja haavu, mis omakorda võivad põletikuliseks muutuda.
Lisaks sügelusele võib B12 puudus väljenduda ka keele kipituse, väsimuse ja jäsemete suremistundena. Kui kahtlustate B12 puudust, on vereanalüüsi tegemine kriitilise tähtsusega, sest pikaajaline defitsiit võib põhjustada pöördumatuid närvikahjustusi.
D-vitamiini roll naha kaitsevõimes
Eestis elades on D-vitamiini puudus talveperioodil peaaegu vältimatu, kui seda toidulisandina juurde ei tarbita. D-vitamiin ei ole oluline ainult luudele ja immuunsüsteemile, vaid see mängib võtmerolli ka naha barjäärifunktsiooni säilitamisel.
Madal D-vitamiini tase on tugevalt seotud naha kuivuse ja selliste nahahaiguste nagu ekseem ja psoriaas ägenemisega. D-vitamiin aitab reguleerida naha rakkude paljunemist ja diferentseerumist. Kui tase on madal, nõrgeneb naha loomulik kaitsekiht, niiskus aurustub kergemini ning nahk muutub kuivaks, tundlikuks ja sügelevaks.
Uuringud on näidanud, et inimestel, kes kannatavad kroonilise naha sügeluse all (tuntud ka kui pruritus), on sageli veres madalam D-vitamiini tase kui neil, kellel nahaprobleeme ei esine. D-vitamiini taseme normaliseerimine võib aidata taastada naha niiskustasakaalu ja vähendada põletikulisi protsesse, mis sügelust tekitavad.
Raud ja selle mõju verevarustusele
Kuigi raud on mineraalaine, mitte vitamiin, väärib see siinkohal kindlasti mainimist, sest rauapuudus on üks levinumaid toitainepuudusi maailmas, mis põhjustab naha sügelust. Rauapuudusaneemia korral ei saa koed, sealhulgas nahk, piisavalt hapnikku.
Rauapuudusest tingitud sügelus on sageli üldine ehk haarab kogu keha. Huvitav on see, et sügelus võib ilmneda isegi enne, kui hemoglobiini tase veres langeb aneemia tasemele – piisab juba madalast ferritiini (raua depoo) tasemest.
Sümptomid, mis võivad viidata rauapuudusele lisaks sügelusele:
- Kahvatu nahk ja limaskestad.
- Haprad küüned ja juuste väljalangemine.
- Pidev väsimus ja energiapuudus.
- Lõhed suunurkades.
A-vitamiin: Niisutus ja rakkude uuenemine
A-vitamiin on naha tervise seisukohalt ülioluline, kuna see kontrollib rasunäärmete tööd ja naha sarvestumisprotsesse. Tõsine A-vitamiini puudus võib viia seisundini nimega phrynoderma, mida iseloomustab naha äärmuslik kuivus ja “kananahka” meenutavad karedad kühmud, mis võivad sügeleda.
Kui kehas ei ole piisavalt A-vitamiini, ei suuda nahk toota piisavalt rasu, mis on vajalik naha pehmena ja elastsena hoidmiseks. Tulemuseks on kuiv, ketendav ja pingul nahk, mis on vastuvõtlik mikropragudele ja sügelusele. Siiski tuleb A-vitamiiniga olla ettevaatlik – erinevalt vees lahustuvatest vitamiinidest võib A-vitamiini liigtarbimine (eriti toidulisanditena) põhjustada toksilisust, mis paradoksaalsel kombel võib samuti põhjustada naha koorumist ja sügelust.
Kuidas eristada vitamiinipuudust allergiast?
Tihti aetakse vitamiinipuudusest tingitud sügelus segamini allergiaga. Siin on mõned vihjed, mis aitavad vahet teha:
- Lööbe puudumine: Allergiliste reaktsioonidega kaasneb sageli nõgestõbi, punetus või turse. Vitamiinipuuduse (eriti B12 ja raua puhul) korral võib nahk välja näha täiesti normaalne, kuid sügeleda meeletult.
- Ajaline kestvus: Allergia tekib tavaliselt kiiresti pärast kokkupuudet allergeeniga. Toitainepuudusest tingitud sümptomid arenevad aeglaselt, kuude või isegi aastate jooksul.
- Muud sümptomid: Vitamiinipuudusega kaasnevad sageli süsteemsed sümptomid nagu väsimus, nõrkus, meeleolu muutused või mäluprobleemid, mida tavalise nahaallergia puhul ei esine.
Toiduallikad naha tervise taastamiseks
Parim viis vitamiinipuuduse vältimiseks ja raviks on mitmekülgne toitumine. Kui kahtlustate, et teie naha sügelus on seotud toitumisega, proovige rikastada oma menüüd järgmiste toiduainetega:
B12-vitamiini allikad
Kuna B12 leidub looduslikult vaid loomsetes toitudes, peavad taimetoitlased olema eriti hoolsad ja kasutama vajadusel rikastatud toite või toidulisandeid.
- Maks ja neerud (eriti lamba- ja vasikamaks).
- Karbid ja rasvane kala (sardiinid, tuunikala, lõhe).
- Veiseliha.
- Munad ja piimatooted.
D-vitamiini allikad
Toidust saadava D-vitamiini kogus on sageli ebapiisav, kuid teatud toidud aitavad taset tõsta.
- Rasvane kala (lõhe, heeringas, makrell).
- Kalamaksaõli.
- Munakollased.
- D-vitamiiniga rikastatud piimatooted ja mahlad.
Raua ja A-vitamiini allikad
Raua paremaks imendumiseks tuleks seda tarbida koos C-vitamiini rikaste toitudega (nt tsitruselised, paprika).
- Raud: Punane liha, verivorst, läätsed, spinat, kõrvitsaseemned.
- A-vitamiin: Bataat, porgandid, tume lehtkapsas, maks, või.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Kas multivitamiini võtmine aitab sügeluse vastu?
Multivitamiin võib aidata, kui sügeluse põhjuseks on kerge üldine toitainepuudus. Siiski, kui tegemist on tõsise defitsiidiga (näiteks B12 või raud), on multivitamiinis sisalduvad kogused sageli liiga väikesed, et puudujääki kiiresti korvata. Soovitatav on teha vereanalüüs ja ravida konkreetset puudust sihipäraselt.
Kui kiiresti kaob sügelus pärast vitamiinide võtmist?
See sõltub puuduse ulatusest ja organismi taastumisvõimest. D-vitamiini ja raua taseme normaliseerumine võib võtta aega mitu kuud. B12 süstide või suukaudse ravi korral võib närvidega seotud sügelus hakata leevenema paari nädala jooksul, kuid närvikahjustuse täielik taastumine on pikaajaline protsess.
Kas liigne vitamiinide tarbimine võib samuti nahka sügelema panna?
Jah, teatud vitamiinide üledoseerimine võib põhjustada nahaärritust. Näiteks B3-vitamiini (niatsiin) suured doosid põhjustavad naha punetust ja kipitust (nn “niacin flush”). Samuti põhjustab A-vitamiini krooniline ületarbimine naha kuivust, koorumist ja sügelust.
Kas peaksin pöörduma nahaarsti või perearsti poole?
Kui nahal on nähtav lööve, on nahaarst õige valik. Kui aga nahk on puhas, kuid sügeleb ja te tunnete end ka väsinuna või esineb muid üldiseid sümptomeid, on mõistlik alustada perearstist. Perearst saab määrata vereanalüüsid vitamiinide, mineraalide ja organite (maks, neerud, kilpnääre) funktsiooni kontrollimiseks.
Kas stress võib süvendada vitamiinipuudusest tingitud sügelust?
Absoluutselt. Stress kurnab organismi B-grupi vitamiinide varusid ja nõrgestab immuunsüsteemi. Lisaks muudab stress närvisüsteemi tundlikumaks, mistõttu tajutakse sügelust intensiivsemana. See on nõiaring, kus puudus tekitab stressi ja stress süvendab puudust.
Praktilised sammud toitainete imendumise parandamiseks
Pelgalt vitamiinirikka toidu söömisest või purgist toidulisandite võtmisest ei pruugi piisata, kui teie seedesüsteem ei suuda toitaineid omastada. Naha tervise ja sügeluse leevendamise huvides on oluline vaadata üle oma elustiil laiemalt. Krooniline põletik soolestikus, liigne alkoholi tarbimine ja teatud ravimid (näiteks maohappesuse vähendajad) võivad märkimisväärselt pärssida B12-vitamiini ja raua imendumist.
Alustuseks tasub keskenduda soolestiku mikrofloora tervendamisele, lisades menüüsse hapendatud toite nagu hapukapsas, keefir või kimchi. Samuti on oluline vältida kohvi ja tee joomist vahetult toidukorra ajal, kuna nendes sisalduvad tanniinid takistavad raua imendumist. Kui olete eakas või teil on diagnoositud atroofiline gastriit, võib B12-vitamiini imendumine toidust olla häiritud ning arst võib soovitada vitamiini manustamist keelealuste tablettide või süstide vormis, et vältida seedetrakti läbimist. Naha heaolu algab seestpoolt, ja teadlik lähenemine oma organismi vajadustele on parim viis tüütust sügelusest vabanemiseks.
