Paljud inimesed unistavad madalamast vererõhust, pidades seda tervise ja pikaealisuse märgiks. On levinud arusaam, et mida madalamad on numbrid, seda parem on see südamele ja veresoonkonnale. Tõsi on, et tippsportlastel ja väga heas füüsilises vormis inimestel võibki vererõhk olla keskmisest madalam ilma ühegi kaebuseta. Kuid meditsiinilises maailmas ei ole madal vererõhk ehk hüpotensioon alati ohutu seisund. Paljude patsientide jaoks tähendab see pidevat väsimust, pearinglust ja elukvaliteedi märgatavat langust. Veelgi olulisem on teada, et teatud juhtudel võib äkiliselt langenud vererõhk viidata tõsisele terviserikkele või olla isegi eluohtlik, nõudes kiiret meditsiinilist sekkumist.
Mis on tegelikult madal vererõhk?
Vererõhk on jõud, millega veri surub vastu arterite seinu, kui süda pumpab verd kehasse. Seda mõõdetakse millimeetrites elavhõbedasammast (mmHg) ja see koosneb kahest numbrist: süstoolne (ülemine) ja diastoolne (alumine) rõhk. Üldiselt peetakse normaalseks vererõhku vahemikus 120/80 mmHg.
Meditsiiniliselt diagnoositakse madalat vererõhku ehk hüpotensiooni siis, kui näit on püsivalt madalam kui 90/60 mmHg. Siiski on oluline mõista, et “normaalne” on suhteline mõiste. Mõne inimese jaoks on 90/60 mmHg täiesti tavaline ja nad tunnevad end suurepäraselt. Probleem tekib siis, kui madala vererõhuga kaasnevad sümptomid, mis viitavad sellele, et elutähtsad organid – eriti aju – ei saa piisavalt hapnikurikast verd.
Sümptomid, mida ei tohiks ignoreerida
Krooniliselt madal vererõhk ei pruugi alati vajada ravi, kui inimene on asümptomaatiline. Kuid kui vererõhk langeb tasemele, kus see häirib organismi normaalset funktsioneerimist, ilmnevad tavaliselt järgmised sümptomid:
- Pearinglus ja tasakaaluhäired: See on kõige levinum kaebus, mis tekib sageli järsul püstitõusmisel.
- Minestamine (sünkoop): Äkiline teadvusekaotus aju verevarustuse vähenemise tõttu.
- Hägune nägemine: Pilt võib minna silme ees mustaks või kirjuks.
- Iiveldus: Ebamugavustunne kõhus, mis võib mõnikord lõppeda oksendamisega.
- Väsimus ja nõrkus: Pidev energiapuudus, isegi pärast piisavat und.
- Keskendumisraskused: “Ajuudu” ja võimetus fookust hoida.
- Külm ja higine nahk: See võib viidata šokiseisundile.
- Kiire ja pinnapealne hingamine: Organism üritab kompenseerida hapnikupuudust.
Miks vererõhk liiga madalale langeb?
Madala vererõhu põhjused võivad ulatuda lihtsast vedelikupuudusest kuni tõsiste südamehaigusteni. Arstid liigitavad põhjuseid sageli järgmiselt:
1. Vedelikupuudus ehk dehüdratsioon
Kui keha kaotab rohkem vett kui ta saab (näiteks oksendamise, kõhulahtisuse, palaviku või intensiivse treeningu ajal), väheneb veremaht. Väiksem veremaht tähendab madalamat vererõhku. See on üks sagedasemaid ja kergemini ravitavaid põhjuseid.
2. Südameprobleemid
Mõned südamehaigused võivad takistada kehal vereringet piisava efektiivsusega ülal hoida. Nende hulka kuuluvad bradükardia (ebatavaliselt aeglane südametöö), südameklappide probleemid, südameatakk ja südamepuudulikkus. Kui süda ei suuda pumbata piisavalt verd, langeb rõhk arterites.
3. Endokriinsed häired
Kilpnäärme probleemid (nii ala- kui ületalitlus), neerupealiste puudulikkus (Addisoni tõbi) ja madal veresuhkur (hüpoglükeemia) võivad mõjutada vererõhu regulatsiooni. Mõnikord võib ka diabeet kahjustada närve, mis reguleerivad veresoonte toonust.
4. Toitainete puudus
B12-vitamiini ja folaatide puudus võib põhjustada aneemiat ehk kehvveresust. Aneemia korral ei tooda keha piisavalt punaseid vereliblesid, mis viib vererõhu languseni ja hapnikutranspordi halvenemiseni.
Ortostaatiline hüpotensioon: miks pea ringi käib?
Üks spetsiifiline ja väga levinud madala vererõhu vorm on ortostaatiline hüpotensioon. See seisund tekib siis, kui vererõhk langeb järsult asendi muutmisel – näiteks voodist tõustes või toolilt püsti karates. Gravitatsiooni mõjul valgub veri jalgadesse ja kõhupiirkonda ning süda ei jõua piisavalt kiiresti reageerida, et pumbata verd ajju.
See on eriti ohtlik vanematele inimestele, kuna pearinglus võib põhjustada kukkumisi ja luumurde. Ortostaatilist hüpotensiooni võivad süvendada teatud ravimid, sealhulgas kõrge vererõhu ravimid (diureetikumid, beetablokaatorid), antidepressandid ja Parkinsoni tõve ravimid.
Millal on madal vererõhk eluohtlik?
Kuigi krooniliselt madal vererõhk on sageli vaid ebamugav, võib äkiline ja drastiline vererõhu langus viia seisundini, mida nimetatakse šokiks. Šokk on eluohtlik seisund, kus organid ei saa enam piisavalt verd ja hapnikku, mis viib kiiresti organite kahjustuseni ja ilma ravita surmani.
Šoki sümptomid, mille puhul tuleb viivitamatult kutsuda kiirabi, on:
- Segadus ja desorientatsioon (eriti vanematel inimestel).
- Külm, niiske ja kahvatu nahk.
- Kiire ja nõrk pulss.
- Kiire ja pinnapealne hingamine.
Šoki põhjuseks võib olla massiivne verekaotus (sisemine või väline verejooks), raske infektsioon (sepsis), raske allergiline reaktsioon (anafülaksia) või ulatuslikud põletused.
Arst selgitab: hoiatusmärgid, millal abi otsida
Paljud patsiendid küsivad, millal peaks madala vererõhu tõttu arsti poole pöörduma. Kui teie vererõhk on alati olnud madal ja teil puuduvad sümptomid, ei ole reeglina muretsemiseks põhjust – see on teie füsioloogiline eripära. Kuid on olukordi, kus meditsiiniline kontroll on hädavajalik.
- Kui madala vererõhuga kaasnevad uued sümptomid. Kui olete varem tundnud end hästi, kuid nüüd kogete pearinglust, väsimust või iiveldust, tuleks uurida selle põhjust.
- Kui olete minestanud. Igasugune teadvusekaotus vajab uurimist, et välistada südame rütmihäired või neuroloogilised probleemid.
- Kui teil on valu rinnus või õhupuudus. Need võivad koos madala vererõhuga viidata südameprobleemidele.
- Kui vererõhk langeb seoses uue ravimiga. Ravimite kõrvaltoimed on sagedane põhjus ja arst võib vajada dooside korrigeerimist.
- Kui olete rase. Raseduse ajal vererõhk loomulikult langeb, kuid liiga madal või liiga kõrge rõhk vajab jälgimist, et tagada loote ja ema turvalisus.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Kas kohvi joomine aitab madalat vererõhku tõsta?
Jah, kofeiin võib ajutiselt vererõhku tõsta, stimuleerides südame-veresoonkonda. Siiski on selle mõju lühiajaline ja organism harjub kofeiiniga kiiresti. Pikaajalise lahendusena ei pruugi liigne kohvi tarbimine olla efektiivne ja võib põhjustada hoopis vedelikupuudust, mis omakorda langetab vererõhku.
Kas madal vererõhk võib põhjustada ärevust?
Jah, see toimib mõlemat pidi. Madala vererõhu sümptomid nagu pearinglus ja südame pekslemine (kompensatoorne tahhükardia) võivad tekitada ärevust ja paanikat. Samuti võib ärevushoog ise mõjutada vererõhku, kuigi sagedamini tõstab see rõhku ajutiselt.
Miks ma tunnen end pärast söömist uimasena?
Seda nimetatakse söögijärgseks hüpotensiooniks. Pärast suurt einet suunab keha rohkem verd seedesüsteemi, et aidata toitu seedida. Tavaliselt kompenseerib keha seda veresoonte ahendamisega mujal, kuid mõnedel inimestel (eriti eakatel) see mehhanism ei toimi hästi, põhjustades vererõhu langust ja uimasust.
Kas soolane toit on madala vererõhu puhul lubatud?
Vastupidiselt kõrge vererõhu soovitustele, soovitatakse madala vererõhuga inimestel sageli suurendada soola tarbimist mõõdukas koguses. Naatrium aitab kehal vedelikku hoida ja tõstab seeläbi veremahtu ja vererõhku. Siiski tuleks enne soolatarbimise drastilist suurendamist konsulteerida arstiga, eriti kui on probleeme neerudega.
Kas kompressioonsukad aitavad?
Jah, elastsed tugisukad on väga tõhusad, eriti ortostaatilise hüpotensiooni korral. Need avaldavad jalgadele survet, takistades vere kogunemist jalgade veenidesse ja aidates verel paremini südame suunas tagasi liikuda.
Praktilised toitumis- ja elustiilisoovitused
Lisaks meditsiinilisele ravile, mida arst võib vajadusel määrata (näiteks vererõhku tõstvad ravimid), mängib elustiil sümptomite leevendamisel kriitilist rolli. Väikesed muudatused igapäevarutiinis võivad oluliselt parandada enesetunnet.
Esiteks on ülioluline vee joomine. Piisav vedeliku tarbimine suurendab veremahtu ja aitab vältida dehüdratsioonist tingitud vererõhu langust. Samuti tasub üle vaadata oma toitumisrežiim. Suurte ja raskete einete asemel, mis põhjustavad vere valgumist makku, on soovitatav süüa väiksemaid portsjoneid ja sagedamini. Vähendada tuleks lihtsüsivesikute (suhkur, valge jahu) osakaalu, kuna need seeduvad kiiresti ja võivad põhjustada vererõhu kõikumisi.
Füüsiline aktiivsus on samuti võtmetähtsusega, kuid see peab olema mõõdukas ja teadlik. Regulaarne aeroobne treening tugevdab veresooni ja parandab vereringet. Siiski tuleks vältida harjutusi, mis nõuavad kiiret asendi muutust või pea allapoole hoidmist. Kui tunnete treeningu ajal pearinglust, tuleb koheselt lõpetada ja istuda või lamada.
Lõpetuseks tasub olla teadlik ka ümbritsevast keskkonnast. Kuumad vannid, saunad ja pikaajaline päikese käes viibimine laiendavad veresooni, mis võib vererõhku veelgi langetada. Madala vererõhuga inimestel on soovitatav tõusta voodist või toolilt aeglaselt, andes kehale aega kohaneda, ning hoida voodi peatsit magamise ajal kergelt tõstetuna.
