Paljud inimesed on kogenud hetki, mil järsku püsti tõustes tekib peapööritus ning süda hakkab rinnus meeletu kiirusega taguma. See tunne võib olla ehmatav ja tekitada küsimusi oma tervise kohta. Madal vererõhk (hüpotensioon) ja kiire pulss (tahhükardia) esinevad sageli koos ning kuigi see kombinatsioon on tihti organismi loomulik reaktsioon teatud olukordadele, võib see viidata ka varjatud terviseprobleemidele. Südame löögisageduse tõus madala vererõhu korral on tegelikult keha kompenseeriv mehhanism: kuna veresoontes on rõhk madal ja elundid ei saa piisavalt hapnikurikast verd, püüab süda kiiremini pumbates verevarustust taastada. Selles artiklis vaatleme põhjalikult, miks need kaks sümptomit käsikäes käivad, millised on levinumad põhjused ning millal on tegemist ohumärgiga, mis vajab viivitamatut arstiab.
Kuidas vererõhk ja pulss on omavahel seotud?
Selleks, et mõista, miks madal vererõhk ja kiire pulss sageli koos esinevad, tuleb vaadata inimkeha füsioloogiat. Vererõhk on jõud, millega veri surub vastu veresoonte seinu, samas kui pulss näitab, mitu korda minutis süda lööb. Tavapärane vererõhk on ligikaudu 120/80 mmHg ja normaalne puhkeoleku pulss jääb vahemikku 60–100 lööki minutis.
Kui vererõhk langeb järsult – näiteks alla 90/60 mmHg –, tajuvad seda meie kehas asuvad spetsiaalsed andurid, mida nimetatakse baroretseptoriteks. Need retseptorid saadavad ajule signaali, et vereringes on rõhk langenud ja elutähtsad organid (nagu aju ja neerud) võivad jääda hapnikunälga. Aju reageerib sellele koheselt, saates südamele käskluse lüüa kiiremini ja jõulisemalt. See on ellujäämisinstinkt: kiirem südametöö kompenseerib madalat rõhku, aidates säilitada verevoolu kriitilistes piirkondades.
Levinumad põhjused madala vererõhu ja kiire pulsi tekkeks
Selle sümptomite kombinatsiooni taga võib olla väga erinevaid põhjuseid, alates lihtsast vedelikupuudusest kuni tõsisemate südamehaigusteni. Arstid liigitavad põhjused sageli ajutisteks ja kroonilisteks.
1. Dehüdratsioon ehk vedelikupuudus
Üks kõige tavalisemaid põhjuseid on lihtne veepuudus. Kui kehas ei ole piisavalt vedelikku (näiteks pärast intensiivset trenni, kuuma ilmaga, oksendamise või kõhulahtisuse korral), väheneb vereringes oleva vere üldmaht. Väiksem veremaht tähendab madalamat vererõhku. Et hoida vereringet töös, peab süda tegema lisatööd, mis väljendubki kiirenenud pulsis.
2. Ortostaatiline hüpotensioon
See on seisund, kus vererõhk langeb järsult asendi muutmisel, näiteks lamavast asendist püsti tõustes. Gravitatsioonijõud tõmbab vere jalgadesse ja kui veresooned ei suuda piisavalt kiiresti aheneda, tekib ajutine ajuverevarustuse häire. Tulemuseks on silme eest mustaks minemine ja südame pekslemine.
3. Aneemia ja vitamiinipuudus
Aneemia ehk kehvveresuse korral on veres vähem punaseid vereliblesid või hemoglobiini, mis transpordib hapnikku. Kuna veri kannab vähem hapnikku, peab süda kudedele vajaliku hapnikukoguse tagamiseks kiiremini töötama. Samuti võib vitamiin B12 ja folaatide puudus takistada kehal tootmast piisavalt punaseid vereliblesid, viies madala vererõhu ja kiire pulsi nõiaringini.
4. Ravimite kõrvaltoimed
Paljud ravimid võivad mõjutada nii vererõhku kui ka südame löögisagedust. Näiteks teatud diureetikumid (vett väljutavad ravimid), beetablokaatorid (kui annus pole sobiv), antidepressandid ja erektsioonihäirete ravimid võivad põhjustada vererõhu langust, millele keha reageerib pulsi kiirendamisega.
5. Hormonaalsed häired
Kilpnäärme ületalitlus (hüpertüreoos) kiirendab ainevahetust ja paneb südame kiiremini lööma, samal ajal kui neerupealiste puudulikkus võib viia ohtlikult madala vererõhuni. Need hormonaalsed tasakaalutused vajavad alati endokrinoloogi tähelepanu.
Sümptomid, mis kaasnevad selle seisundiga
Lisaks madalale vererõhule ja kiirele pulsile võib patsient kogeda mitmeid teisi sümptomeid, mis viitavad sellele, et aju ja teised organid ei saa piisavalt verd. Need sümptomid on sageli omavahel seotud ja võivad varieeruda kergest ebamugavustundest kuni teadvusekaotuseni.
- Pearinglus ja tasakaaluhäired: Eriti asendi muutmisel või pikaajalisel seismisel.
- Hägune nägemine: “Täpid” silmade ees või vaatevälja tumenemine.
- Külm higi ja kahvatu nahk: Veri suunatakse naha pinnalt siseorganitesse.
- Õhupuudus: Tunne, et ei saa kopsusid õhku täis, isegi kui füüsiline koormus puudub.
- Väsimus ja nõrkus: Pidev energiapuudus, kuna lihased ei saa piisavalt hapnikku.
- Iiveldus: Verevarustuse vähenemine maos võib tekitada iiveldustunde.
Millal on põhjust tõsiseks muretsemiseks?
Kuigi ajutine pearinglus kuumal suvepäeval ei pruugi olla ohtlik, on olukordi, kus madal vererõhk ja kiire pulss viitavad meditsiinilisele hädaolukorrale. Üks tõsisemaid seisundeid on šokk.
Šokk meditsiinilises tähenduses on eluohtlik seisund, kus vererõhk on nii madal, et elundid hakkavad üles ütlema. Šoki põhjuseks võib olla suur verekaotus (nt sisemine verejooks), raske allergiline reaktsioon (anafülaksia), raske infektsioon (sepsis) või südameinfarkt. Šoki sümptomiteks on segasus, külm ja higine nahk, väga kiire ja nõrk pulss ning pinnapealne hingamine. Sellisel juhul tuleb viivitamatult helistada häirekeskusesse.
Samuti peaks arsti poole pöörduma, kui:
- Sümptomid on püsivad ega möödu puhkamise ja vedeliku tarbimisega.
- Tekib valu rinnus või vasakus käes.
- Esinem minestamist või teadvusekaotust.
- Väljaheites esineb verd (viide sisemisele verejooksule).
- Esineb ebaregulaarne südamerütm (arütmia).
Diagnostika: kuidas arst probleemi juureni jõuab?
Kui pöördute nende sümptomitega perearsti või kardioloogi vastuvõtule, algab protsess põhjalikust anamneesist. Arst küsib teie elustiili, tarvitatavate ravimite ja varasemate haiguste kohta. Seejärel tehakse rida uuringuid.
Esmalt mõõdetakse vererõhku ja pulssi nii lamades kui ka püsti seistes, et välistada ortostaatiline hüpotensioon. Vereanalüüsid on kriitilise tähtsusega, et kontrollida veresuhkru taset, aneemia näitajaid (hemoglobiin, ferritiin), elektrolüütide tasakaalu ja kilpnäärme hormoone.
Südame töö täpsemaks hindamiseks tehakse elektrokardiogramm (EKG). Kui sümptomid on hootised, võib arst määrata 24-tunnise Holter-monitooringu, mis salvestab südametööd ööpäevaringselt. Mõnel juhul on vajalik ka ehhokardiograafia ehk südame ultraheliuuring, et välistada südame struktuursed kahjustused või klapirikkeid.
Korduma Kippuvad Küsimused (KKK)
Kas ärevus võib põhjustada madalat vererõhku ja kiiret pulssi?
Jah, see on võimalik, kuigi sagedamini tõstab ärevus vererõhku. Siiski võib paanikahoo ajal tekkida hüperventilatsioon (liiga kiire hingamine), mis viib süsihappegaasi taseme languseni veres, põhjustades veresoonte laienemist ja vererõhu langust. Samal ajal pumpab keha adrenaliini, mis kiirendab pulssi. Tekib nõiaring: inimene tunneb pearinglust ja südamepekslemist, mis omakorda suurendab ärevust.
Mida tähendab, kui pulss on kiire ainult hommikuti?
Hommikune madal vererõhk ja kiirem pulss võivad viidata öisele vedelikukaotusele või kehvale unekvaliteedile. Samuti on hommikuti kortisooli tase kehas kõrgem, mis mõjutab südametööd. Kui te tõusete voodist liiga kiiresti, ei jõua vereringe kohaneda (ortostaatiline reaktsioon).
Kas kohvi joomine aitab?
Kofeiin võib ajutiselt vererõhku tõsta ja enesetunnet parandada, kuid sellega ei tohi liialdada. Liigne kofeiin on diureetikum ehk viib vett kehast välja, mis võib pikas perspektiivis vererõhku hoopis langetada ja südamepekslemist süvendada. Mõõdukas tarbimine (1-2 tassi) on tavaliselt ohutu.
Kas madal vererõhk on alati halb?
Ei ole. Paljudel sportlastel ja noortel inimestel ongi loomupäraselt madalam vererõhk ja nad tunnevad end hästi. Probleemiks muutub see siis, kui madala näiduga kaasnevad sümptomid nagu nõrkus, minestamine või ebaloomulikult kiire pulss.
Praktilised sammud enesetunde parandamiseks ja profülaktikaks
Kui arst on välistanud tõsisemad haigused, saab madala vererõhu ja sellest tingitud kiire pulsi kontrolli alla võtta elustiilimuudatustega. Eesmärk on stabiliseerida vererõhku nii, et süda ei peaks tegema liigset kompensatoorset tööd.
Suurendage vedeliku ja soola tarbimist. Erinevalt kõrgvererõhutõvest, kus soola piiratakse, võib madala vererõhu puhul naatrium olla abiks, kuna see seob organismis vett ja tõstab veremahtu. Konsulteerige siiski arstiga enne soola tarbimise drastilist suurendamist. Vee joomine on aga universaalne soovitus – püüdke juua vähemalt 2 liitrit vett päevas, eriti kuuma ilmaga.
Kandke kompressioonsukki. Need elastsed sukad avaldavad jalgadele survet, aidates verel liikuda jalgadest tagasi südame suunas. See vähendab vere kogunemist alakehasse ja aitab vältida vererõhu langust püstiasendis. See on eriti tõhus inimestele, kes peavad töö tõttu palju seisma.
Sööge sagedamini ja väiksemate portsjonitena. Suured ja rasked eined suunavad verevarustuse seedesüsteemi, mis võib alandada vererõhku mujal kehas (seda nimetatakse postprandiaalseks hüpotensiooniks). Väiksemad, kuid sagedasemad toidukorrad hoiavad veresuhkru ja vererõhu stabiilsemana. Vältige liigset süsivesikute tarbimist, mis võib põhjustada veresuhkru ja vererõhu kõikumisi.
Lõpetuseks on oluline meeles pidada kehalise aktiivsuse rolli. Kuigi treeningu ajal pulss tõuseb, aitab regulaarne mõõdukas aeroobne treening (nagu kõndimine, ujumine või rattasõit) treenida veresoonte toonust. Tugevamad veresooned reageerivad asendimuutustele kiiremini ja tõhusamalt, vähendades seeläbi ebameeldivaid sümptomeid tulevikus. Kuulake oma keha – kui tunnete pearinglust, istuge või heitke pikali ja tõstke jalad üles, et aidata verel ajju jõuda.
