Paljud inimesed jälgivad hoolikalt oma vererõhku, tundes muret eelkõige siis, kui numbrid on normist kõrgemad. Kõrge vererõhk on tuntud “vaikne tapja”, kuid sageli tekib segadus siis, kui vererõhuaparaat näitab ootamatut kombinatsiooni: ülemine (süstoolne) näit on normaalne või isegi veidi kõrge, kuid alumine (diastoolne) näit on ebatavaliselt madal. See olukord võib tekitada ärevust ja küsimusi. Kas see on ohtlik? Mida see räägib minu südame ja veresoonte seisukorrast? Kuigi madalast alumisest vererõhust räägitakse vähem, on see oluline tervisenäitaja, mida ei tohiks ignoreerida, eriti vanuse kasvades. Järgnevalt vaatame süvitsi, mis toimub organismis, kui diastoolne rõhk langeb liiga madalale, ning milliseid samme saab inimene ise oma enesetunde parandamiseks astuda.
Mis on diastoolne vererõhk ja miks see on oluline?
Vererõhu mõõtmisel saadakse alati kaks numbrit, näiteks 120/80 mmHg. Esimene number tähistab süstoolset rõhku ehk rõhku arterites hetkel, kui süda lööb ja pumpab verd kehasse. Teine, alumine number, on diastoolne vererõhk. See näitab rõhku arterites südamelöökide vahelisel ajal, kui süda puhkab ja täitub uuesti verega.
Paljud arvavad ekslikult, et see puhkehetk on passiivne ja väheoluline. Tegelikkuses on diastoolne faas kriitilise tähtsusega, sest just sel ajal saab südamelihas ise hapnikurikast verd. Koronaararterid ehk südant toitvad veresooned täituvad peamiselt just diastoli ajal. Kui rõhk on selles faasis liiga madal, ei pruugi südamelihas saada piisavalt hapnikku ja toitaineid, mis võib pikemas perspektiivis viia isheemiani või südamelihase kahjustuseni.
Millal loetakse alumist vererõhku liiga madalaks?
Üldiselt peetakse normaalseks diastoolseks vererõhuks vahemikku 60–80 mmHg. Kui alumine number langeb püsivalt alla 60 mmHg, räägitakse madalast diastoolsest vererõhust ehk diastoolsest hüpotensioonist.
Erilist tähelepanu vajab seisund, mida nimetatakse isoleeritud diastoolseks hüpotensiooniks. See tähendab olukorda, kus ülemine vererõhk on normaalne või kõrge (näiteks üle 130 mmHg), kuid alumine on ebanormaalselt madal (alla 60 mmHg). See seisund on levinum eakatel inimestel ja viitab sageli veresoonte jäigastumisele.
Peamised põhjused: miks alumine rõhk langeb?
Madala diastoolse vererõhu taga võib olla mitmeid tegureid, alates loomulikust vananemisest kuni spetsiifiliste haigusseisunditeni. Arstid toovad kõige sagedamini välja järgmised põhjused:
- Veresoonte jäigastumine ja vananemine: See on kõige levinum põhjus eakatel. Noorel inimesel on arterid elastsed – nad venivad, kui süda pumpab verd (hoides ülemist rõhku kontrolli all), ja tõmbuvad kokku lõõgastusfaasis (hoides alumist rõhku stabiilsena). Vananedes ja ateroskleroosi tõttu arterid lubjastuvad ja kaotavad oma elastsuse. Nad ei suuda enam verevoolu tagasi põrgatada, mistõttu rõhk langeb südamelöökide vahel järsult.
- Ravimid: Paljud vererõhuravimid (eriti diureetikumid ehk vett väljutavad rohud ja alfa-blokaatorid) alandavad nii ülemist kui ka alumist rõhku. Kui patsiendil ravitakse kõrgvererõhutõbe, võib juhtuda, et ravi on ülemise rõhu jaoks efektiivne, kuid viib alumise rõhu liiga madalale.
- Südameklappide probleemid: Aordiklapi puudulikkus (regurgitatsioon) on seisund, kus klapp ei sulgu korralikult ja veri voolab diastoli ajal aordist tagasi vatsakesse. See põhjustab diastoolse rõhu märgatavat langust.
- Dehüdratsioon ehk vedelikupuudus: Kui kehas on vähe vedelikku, langeb vere üldmaht, mis mõjutab kõiki vererõhu näitajaid.
- Vitamiinipuudus: B12-vitamiini ja folaatide puudus võib põhjustada aneemiat, mis omakorda takistab verel hapnikku tõhusalt transportida ja võib mõjutada vererõhku.
Ohud ja sümptomid: mida inimene tunneb?
Huvitaval kombel ei pruugi madal alumine vererõhk alati sümptomeid tekitada, eriti kui see on tekkinud pika aja jooksul. Siiski, kui rõhk langeb liiga madalale, võivad elutähtsad organid jääda hapnikunälga. Sagedasemad sümptomid on:
- Pearinglus või “kerge pea” tunne, eriti püsti tõusmisel.
- Minestamine või minestuseelne seisund.
- Krooniline väsimus ja nõrkus.
- Keskendumisraskused ja nägemishäired (nagu “täpid” silmade ees).
- Kukkumised (eriti eakatel, mis võib viia luumurdudeni).
Suur pulssrõhk on ohumärk
Arstid jälgivad hoolega ka näitajat nimega pulssrõhk. See on ülemise ja alumise vererõhu vahe. Näiteks kui vererõhk on 120/80, on pulssrõhk 40 (normaalne). Kui vererõhk on 150/50, on pulssrõhk 100. Suur vahe (üle 60 mmHg) on iseseisev riskitegur südame-veresoonkonna haigustele. See viitab jäikadele arteritele ja suurendab insuldi ning südamekahjustuste riski.
Kuidas ennast aidata ja ravivõimalused
Madala diastoolse vererõhu ravi on keeruline kunst, eriti kui patsiendil on samal ajal kõrge süstoolne vererõhk. Eesmärk on leida tasakaal, kus ülemine rõhk on kontrolli all, ilma et alumine langeks kriitilise piirini. Siin on strateegiad, mida arstid ja patsiendid saavad kasutada:
1. Ravimiskeemi ülevaatamine
Ärge kunagi lõpetage ravimite võtmist iseseisvalt. Kui märkate püsivalt madalat alumist rõhku, konsulteerige arstiga. Võimalik, et on vaja vähendada doose, vahetada ravimiklassi või muuta ravimite võtmise aega. Mõnikord on vaja loobuda diureetikumidest, kui need viivad liiga palju vedelikku välja.
2. Vedeliku ja soola tarbimine
Dehüdratsioon on madala vererõhu vaenlane number üks. Jooge piisavalt vett päeva jooksul. Erinevalt kõrge vererõhu soovitustest võib arst madala diastoolse rõhu korral soovitada mõõdukat soola tarbimise suurendamist (ainult arsti loal, kuna see võib tõsta ka ülemist rõhku).
3. Füüsiline aktiivsus ja lihaste töö
Mõõdukas liikumine aitab parandada vereringet. Eriti kasulikud on harjutused, mis tugevdavad säärelihaseid, kuna need aitavad verd jalgadest ülespoole pumbata. Vältige pikaajalist paigal seismist. Kui peate kaua seisma, liigutage varbaid ja pingutage jalalihaseid.
4. Kompressioonsukad
Tugisukad aitavad vältida vere kogunemist jalgadesse, suunates selle tagasi südame ja aju poole. See on lihtne ja ravimivaba meetod, mis võib oluliselt vähendada pearinglust.
5. Toitumine ja alkohol
Sööge pigem sagedamini ja väiksemaid portsjoneid. Suured toidukorrad suunavad vere makku seedimiseks, mis võib ajutiselt vererõhku veelgi langetada. Vältige alkoholi, kuna see on diureetikum ja laiendab veresooni, alandades rõhku veelgi.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Kas madal diastoolne vererõhk on ohtlikum kui madal süstoolne rõhk?
Mõlemad on olulised, kuid neil on erinevad riskid. Madal süstoolne rõhk põhjustab sageli kohest minestamist. Madal diastoolne rõhk (eriti alla 60 mmHg) on salakavalam, kuna see võib pikema aja jooksul kahjustada südamelihast ebapiisava verevarustuse tõttu, isegi kui inimene ei tunne end halvasti.
Miks mu alumine vererõhk on madal, aga ülemine kõrge?
See on klassikaline märk arterite jäigastumisest (ateroskleroos). Veresooned on kaotanud oma elastsuse: nad ei suuda südamelöögi ajal energiat salvestada ega seda puhkefaasis vabastada, et hoida rõhku stabiilsena. See on tüüpiline vanematele inimestele.
Kas ärevus võib põhjustada madalat alumist vererõhku?
Tavaliselt tõstab ärevus vererõhku (nii ülemist kui alumist) stressihormoonide vabanemise tõttu. Siiski võib hüperventileerimine ärevushoo ajal põhjustada veresoonte ahenemist ja pearinglust. Kui ärevusega kaasneb madal rõhk, tuleks uurida teisi põhjuseid.
Kas kohv aitab tõsta alumist vererõhku?
Kofeiin võib ajutiselt vererõhku tõsta, kuid see efekt on lühiajaline ja organism harjub kofeiiniga kiiresti. Samas on kohvil ka vett väljutav toime, mis võib pikas perspektiivis vedelikupuuduse kaudu rõhku hoopis langetada. Kohvi ei peeta pikaajaliseks lahenduseks madala vererõhu ravis.
Milline alumine vererõhk on liiga madal?
Üldine rusikareegel on, et alla 60 mmHg peetakse madalaks. Siiski, kui tegemist on noore sportliku inimesega, kellel puuduvad sümptomid (pearinglus, nõrkus), võib näiteks 50-55 mmHg olla tema jaoks normaalne. Eakate puhul on alla 60 mmHg tavaliselt muret tekitav.
Millal pöörduda erakorralise meditsiini osakonda?
Kuigi madal alumine vererõhk on sageli krooniline seisund, mis vajab pikaajalist haldamist pere- või kardioloogi juures, on olukordi, mis nõuavad kiiret sekkumist. Kui madala vererõhuga kaasnevad akuutsed sümptomid, võib tegemist olla šoki või tõsise südameprobleemiga.
Kutsuge kiirabi või pöörduge EMO-sse, kui:
- Teil on madal vererõhk ja tunnete valu rinnus, õhupuudust või ebaregulaarset südamerütmi.
- Tekib segasusseisund, kõnehäired või äärmuslik nõrkus.
- Nahk muutub külmaks, higiseks ja kahvatuks (šoki tunnused).
- Olete kukkunud ja saanud peatrauma pearingluse tõttu.
- Vererõhuaparaat näitab korduvalt kriitiliselt madalaid numbreid (näiteks alumine alla 40-50 mmHg) koos halva enesetundega, mida kodused vahendid ei leevenda.
