Jalaseen ehk tinea pedis on üks levinumaid nahahaigusi maailmas, mis tabab elu jooksul hinnanguliselt vähemalt 70 protsenti inimestest. See on äärmiselt tüütu, sügelev ja sageli piinlikkust tekitav probleem, mis ei kao iseenesest ning vajab sihipärast sekkumist. Kuigi paljud peavad seda vaid sportlaste haiguseks või halva hügieeni tunnuseks, võib seeninfektsiooni saada igaüks – piisab vaid külastusest spaasse, ühiskasutatavasse duširuumi või hotelli, kus eelmised külastajad on jätnud maha mikroskoopilised seeneeosed. Nakkus levib kergesti niisketes ja soojades tingimustes, tungides naha sarvkihti ja põhjustades seal põletikulist reaktsiooni. Hea uudis on aga see, et õigete ravivõtetega ja kannatlikkusega on võimalik sellest tüütust kaaslasest jäädavalt vabaneda, kuid see nõuab enamat kui lihtsalt kreemi määrimist paaril korral.
Kuidas jalaseent ära tunda: sümptomid ja vormid
Paljud inimesed elavad jalaseenega aastaid, pidades ketendavat nahka lihtsalt kuivuseks. Õigeaegne diagnoos on aga kiire ravi võti. Jalaseen ei avaldu alati ühtemoodi ning dermatoloogid eristavad peamiselt kolme erinevat avaldumisvormi, millest igaüks nõuab veidi erinevat tähelepanu.
Kõige tüüpilisem on varbavaheline vorm. Tavaliselt algab see neljanda ja viienda varba vahelt, kuna seal on anatoomiliselt kõige tihedam ja niiskem keskkond. Nahk muutub valkjaks, hakkab hauduma, lõhenema ja kooruma. Sellega kaasneb sageli tugev sügelus, eriti pärast sokkide ja jalanõude eemaldamist.
Teine levinud tüüp on niinimetatud mokassiini-tüüpi jalaseen. See on krooniline vorm, mis haarab enda alla tallad ja jalaservad. Nahk on paksenenud, punetav ja kaetud peene jahuse ketendusega. Kuna see vorm ei pruugi alguses sügeleda, aetakse see tihti segamini tavalise nahapaksendi või kuiva nahaga, mistõttu jääb ravi sageli hiljaks.
Kolmas ja harvem vorm on vesikulaarne ehk villiline vorm, mille puhul tekivad talla alla või jala sisekülgedele valulikud ja sügelevad villid. See võib viidata ka allergilisele reaktsioonile seene vastu (id-reaktsioon).
Miks käsimüügiravimid alati ei toimi?
Apteegireformid on täis erinevaid seenevastaseid kreeme, geele ja spreisid, kuid patsiendid kurdavad tihti, et ravi ei anna tulemust või haigus tuleb tagasi. Ekspertide sõnul ei ole viga tavaliselt ravimis endas, vaid selle kasutamise viisis ja kestuses. Jalaseene ravi suurim vaenlane on järjepidevuse puudumine.
Peamised vead, mida ravi ajal tehakse:
- Ravi lõpetatakse liiga vara: Sümptomid nagu sügelus ja punetus kaovad sageli nädalaga, kuid seeneeosed on nahas elujõulised veel pikka aega. Ravi tuleks jätkata vastavalt infolehele (sageli 1–2 nädalat pärast sümptomite kadumist), et hävitada nakkus täielikult.
- Ebaregulaarne kasutamine: Kui kreemi kantakse peale vaid siis, kui meelde tuleb, suudab seen ravimiga kohaneda ja muutuda resistentseks.
- Vale pealekandmistehnika: Ravimit ei tohi määrida ainult kahjustatud koldesse. Seda tuleb kanda ka 2–3 sentimeetrit ümber nähtava kolde, sest seeneniidistik ulatub sageli kaugemale, kui silmaga näha on.
Toimeained ja nende erinevused
Käsimüügis on saadaval peamiselt kahte tüüpi toimeaineid: asoolid (nt klotrimasool) ja allüülamiinid (nt terbinafiin). Terbinafiin on fungitsiidne ehk seeni surmav ja toimib sageli kiiremini (ravikuur võib kesta vaid nädala). Asoolid on aga fungistaatilised ehk seene kasvu pidurdavad, mistõttu peab neid kasutama kauem (sageli kuni 4 nädalat), et nahk jõuaks täielikult uueneda ja haigustekitaja välja tõrjuda.
Hügieenireeglid: pool võitu peitub jalanõudes
Isegi kõige kallim retseptiravim ei aita, kui patsient paneb pärast kreemitamist jala tagasi seeneeoseid täis jalanõusse. Jalaseene ravi on terviklik protsess, mis hõlmab keskkonna saneerimist. Seeneeosed on äärmiselt vastupidavad ja võivad jalanõude sisemuses elujõulisena püsida kuid, oodates soodsat hetke uuesti rünnata.
Raviperioodil ja selle järgselt on kriitilise tähtsusega järgida neid samme:
- Jalanõude desinfitseerimine: Kõik kantavad jalanõud tuleb desinfitseerida spetsiaalse seenevastase spreiga (saadaval apteekides, sisaldab sageli kemikaale, mis hävitavad eoseid). Seda tuleks teha ravi alguses ja regulaarselt ravi ajal.
- Sokkide pesemine: Seened hävivad kuumuses. Sokke tuleb pesta vähemalt 60 kraadi juures. Madalamal temperatuuril pestes tuleks kasutada pesumasina loputusvahendit, mis on desinfitseeriva toimega.
- Materjalide valik: Vältige sünteetilisi sokke ja umbseid jalanõusid. Puuvillased, bambusest või meriinovillased sokid juhivad niiskust nahast eemale. Niiske keskkond on seenele ideaalne kasvulava.
- Jalgade kuivatamine: Pärast pesu tuleb varbavahed hoolikalt kuivatada. Vajadusel võib kasutada fööni (madalal temperatuuril) või paberrätikuid, et vältida rätiku saastumist.
Kodused vahendid: müüdid ja tegelikkus
Rahvameditsiinis soovitatakse jalaseene raviks sageli äädikat, soodat, teepuuõli või küüslauku. Eksperdid suhtuvad nendesse vahenditesse ettevaatusega. Kuigi happeline keskkond (äädikas) või looduslikud antiseptikumid (teepuuõli) võivad luua seenele ebasoodsa keskkonna ja leevendada sügelust, ei suuda need tavaliselt sügaval nahas pesitsevat seeneniidistikku täielikult hävitada.
Koduseid vahendeid võib kasutada toetava meetmena, kuid mitte asendusena meditsiinilisele ravile. Näiteks äädikavannid (lahjendatud veega) võivad aidata pehmendada paksenenud nahka tallal, mis võimaldab seenevastasel kreemil paremini imenduda. Siiski, kui tegemist on lõhenenud ja veritseva nahaga, võivad need vahendid põhjustada valu ja ärritust, mistõttu on apteegiravimid alati kindlam valik.
Korduma kippuvad küsimused (KKK)
Kas jalaseen võib levida ka teistele kehaosadele?
Jah, seen on väga nakkav. Kui te katsute nakatunud jalgu ja seejärel teisi kehaosi (nt kubemepiirkonda või kaenlaaluseid) ilma käsi pesemata, võib nakkus levida. Samuti võib seen levida rätiku kaudu. Seetõttu on oluline kuivatada jalgu viimasena või kasutada selleks eraldi rätikut.
Kui kaua võtab aega täielik paranemine?
See sõltub nakkuse tüübist ja kasutatavast ravimist. Lihtne varbavaheseen võib taanduda 1–2 nädalaga (kasutades terbinafiini), samas kui krooniline mokassiini-tüüpi seen või küüneseeneni levinud infektsioon võib vajada kuudepikkust ravi. Oluline on visuaalse paranemise järel ravi jätkata veel vähemalt nädal aega.
Kas ma võin ravi ajal kanda küünelakki või käia pediküüris?
Kui jalaseen on levinud küüntele, ei ole tavalise küünelaki kasutamine soovitatav, kuna see sulgeb niiskuse küüneplaadi alla. Samuti peaks vältima avalikke pediküüre, et mitte nakatada teisi kliente või pediküürijat. Kodus võib hooldust teha, kuid instrumendid tuleb pärast iga korda steriliseerida.
Kas jalaseen kaob ise ära, kui ma hoolitsen hügieeni eest?
Ei, jalaseen on infektsioonhaigus, mis ei parane iseenesest. Hügieen aitab vältida haiguse ägenemist, kuid ei hävita seene eoseid, mis on juba naha sisse tunginud. Ravimata jätmisel võib seen levida küüntele, mis muudab ravi kordades keerulisemaks ja kallimaks.
Miks seeninfektsioon pidevalt tagasi tuleb?
Kordumise põhjuseks on tavaliselt kas poolik ravi (seen ei olnud täielikult hävitatud), uuesti nakatumine jalanõudest (mida ei desinfitseeritud) või geneetiline eelsoodumus ja nõrgenenud immuunsüsteem. Ka pereliikmete samaaegne ravimata jätmine on levinud taasnakatumise allikas.
Millal on hädavajalik pöörduda nahaarsti poole?
Kuigi enamik jalaseene juhtumeid allub hästi kodusele ravile apteegi käsimüügiravimitega, on olukordi, kus spetsialisti sekkumine on vältimatu. Kui olete kasutanud ravimeid järjepidevalt 2–4 nädalat ja paranemist ei ole märgata, võib tegemist olla resistentse seenevormiga või hoopis mõne muu nahahaigusega, nagu psoriaas või ekseem, mis vajavad teistsugust lähenemist.
Erilist tähelepanu peavad pöörama diabeetikud ja nõrgenenud immuunsüsteemiga inimesed. Diabeedi puhul võib isegi väike nahalõhe jalalaba piirkonnas viia tõsise bakteriaalse infektsiooni, roosi või haavanditeni, kuna vereringehäired ja neuropaatia takistavad paranemist ja valu tundmist. Sellisel juhul tuleb iga nahamuutuse korral konsulteerida arstiga.
Arsti poole tuleks pöörduda ka siis, kui jalg muutub tulipunaseks, tursub ja on katsudes kuum või kui tekib palavik. Need on märgid sekundaarsest bakteriaalsest infektsioonist, mis vajab antibiootikumravi. Lisaks, kui infektsioon on levinud küüntele (küüned on kollakad, paksud ja rabedad), ei piisa enamasti vaid kreemidest ning nahaarst peab määrama suukaudse seenevastase ravi, mis on tõhusam ja suudab tungida läbi küüneplaadi juure.
