Hemorroidid on teema, millest seltskonnas valjuhäälselt ei räägita ning mida arstile minekul sageli häbenetakse. Ometi on tegemist ühe kõige levinuma terviseprobleemiga maailmas, mis puudutab elu jooksul hinnanguliselt poolt elanikkonnast. Paljud inimesed kannatavad vaikuses aastaid, proovides ebamugavustunnet ignoreerida või lootes, et probleem laheneb iseenesest. See “piinlik mure” võib aga drastiliselt halvendada elukvaliteeti ning mis veelgi olulisem – sümptomite eiramine võib tähendada tõsisemate haiguste märkamata jäämist. Oluline on mõista, et hemorroidid ei ole märk halvast hügieenist või iseloomuveast, vaid anatoomiline muutus, mis vajab meditsiinilist tähelepanu ja millele on tänapäeval olemas väga tõhusad ning väheinvasiivsed lahendused.
Mis on hemorroidid ja miks need tekivad?
Hemorroidid on tegelikult normaalne osa inimese anatoomiast. Need on pärasoole ja päraku piirkonnas asuvad veresoonte padjandid, mis koosnevad veenidest, arteritest ja sidekoest. Nende ülesanne on aidata kontrollida soole tühjendamist ja tagada päraku hermeetilisus. Probleemid tekivad siis, kui need veresoonte padjandid laienevad, venivad välja ja muutuvad põletikuliseks. Seda seisundit nimetataksegi hemorroidaalseks haiguseks.
Hemorroide liigitatakse nende asukoha järgi kaheks:
- Sisemised hemorroidid: Asuvad pärasoole sees, kus valutundlikkus on väiksem. Seetõttu on need sageli valutud, kuid võivad veritseda või välja vajuda.
- Välimised hemorroidid: Tekivad pärakuava ümbruse naha all. Kuna see piirkond on väga rikkaliku närvistusega, on välimised hemorroidid sageli valulikud, sügelevad ja võivad tekitada tuntavaid moodustisi.
Tekkepõhjuseid on mitmeid, kuid peamiseks teguriks on suurenenud surve kõhuõõnes ja vaagnapõhjas. Sagedasemad riskifaktorid on krooniline kõhukinnisus ja sellega kaasnev tugev ponnestamine tualetis, rasedus ja sünnitus, raskuste tõstmine, ülekaalulisus ning istuv eluviis. Samuti mängib rolli pärilik eelsoodumus sidekoe nõrkusele.
Peamised sümptomid, mida ei tohi ignoreerida
Kuigi paljud inimesed tunnevad vaid kerget ebamugavust, võivad sümptomid muutuda ägedaks ja viidata tüsistustele. Teadlikkus sümptomitest aitab eristada hemorroide teistest, potentsiaalselt ohtlikumatest soolehaigustest.
1. Rektaalne veritsus
Kõige sagedasem sümptom on helepunane veri tualettpaberil, WC-potis või väljaheite peal. Kuna sisemised hemorroidid on haprad, võivad need kergemagi surve korral veritsema hakata. Tähelepanu: Kuigi hemorroidid on veritsuse levinuim põhjus, ei tohi kunagi automaatselt eeldada, et veri on tingitud vaid neist. Veritsus võib olla ka jämesoolevähi, polüüpide või põletikulise soolehaiguse tunnus. Kui veri on tume, segunenud väljaheitega või veritsus on rohke, tuleb viivitamatult pöörduda arsti poole.
2. Valu ja ebamugavustunne
Valu iseloom sõltub hemorroidi tüübist. Sisemised hemorroidid tavaliselt valu ei tee, välja arvatud juhul, kui need on pärakust välja vajunud (prolapseerunud) ja pitsunud. Välimised hemorroidid võivad aga põhjustada äkilist ja tugevat valu, eriti kui tekib tromboos. Tromboos tähendab verehüübe tekkimist hemorroidi sees, mis muudab komu kõvaks, sinakaks ja äärmiselt valulikuks. Selline valu võib muuta istumise ja isegi kõndimise võimatuks.
3. Sügelus ja nahaärritus
Seda sümptomit peetakse sageli ekslikult puhtuse puudumiseks, kuid tegelik põhjus on füsioloogiline. Prolapseerunud hemorroidid võivad eritada lima, mis ärritab päraku ümbruse nahka, põhjustades dermatiiti ja talumatut sügelust (pruritus ani). Liigne pesemine ja tugevate seepide kasutamine võib olukorda hoopis halvendada, kuivatades nahka ja suurendades ärritust.
4. Tuntavad moodustised ja väljalangemine
Paljud patsiendid tunnevad päraku piirkonnas “tükki” või “muhku”. See võib olla tursunud väline hemorroid või väljavajunud sisemine hemorroid. Väljavajunud hemorroid võib pärast tualetis käimist ise tagasi minna, kuid kaugelearenenud staadiumis tuleb seda sõrmega tagasi lükata või püsib see pidevalt väljas. Pidevalt väljas olevad hemorroidid on vastuvõtlikud hõõrdumisele ja haavandite tekkele.
Miks on arsti juurde minek hädavajalik?
Hirm ja häbi on peamised põhjused, miks arstivisiiti edasi lükatakse. Siiski on oluline mõista, et proktoloogide jaoks on hemorroidide läbivaatus rutiinne protseduur, mida nad teevad iga päev kümneid kordi. Visiit on tavaliselt kiire ja tänapäevaste meetoditega vähevalulik.
Arsti juurde minek on kriitiline kolmel põhjusel:
- Diagnoosi kinnitamine: Nagu eelnevalt mainitud, võivad sümptomid nagu veritsus ja valu viidata ka pärakulõhele (fissuur), fistulile või kasvajalisele protsessile. Ainult spetsialist saab need välistada.
- Aneemia ennetamine: Pidev, isegi vähene veritsus võib pikema aja jooksul viia rauavaegusaneemiani, mis põhjustab väsimust ja nõrkust.
- Tüsistuste vältimine: Ravimata hemorroidid võivad minna põletikuliseks, tekitada tromboosi või gangreeni (kudede kärbumist verevarustuse häire tõttu), mis vajab juba erakorralist kirurgilist sekkumist.
Kuidas hemorroide ravitakse?
Ravi sõltub haiguse staadiumist ja sümptomite tõsidusest. Õnneks saab enamikku juhtudest hallata ilma suure operatsioonita.
Konservatiivne ravi
Algstaadiumis piisab sageli elustiili muutustest ja lokaalsetest ravimitest.
- Dieet: Kiudaineterikas toit (puu- ja köögiviljad, täisteratooted) ja piisav vee tarbimine on A ja O, et vältida kõhukinnisust ja pehmendada väljaheidet.
- Salv ja küünlad: Apteegis saadaolevad preparaadid leevendavad valu, alandavad põletikku ja vähendavad sügelust. Need ei eemalda hemorroidi, kuid pakuvad sümptomaatilist leevendust.
- Istumisvannid: Soojad vannid aitavad lõdvestada sulgurlihast ja parandada vereringet, pakkudes leevendust ägeda valu korral.
Minimaalselt invasiivsed protseduurid
Kui konservatiivne ravi ei aita, kasutatakse protseduure, mis on kiired ja ei vaja pikka taastumist:
- Kummirõngaste asetamine (ligatuur): Kõige levinum meetod sisemiste hemorroidide ravis. Hemorroidi jalamile asetatakse väike kummirõngas, mis sulgeb verevarustuse. Hemorroid kuivab ja kukub mõne päeva jooksul ära.
- Skleroteraapia: Hemorroidi süstitakse ainet, mis põhjustab veresoone seinte kleepumist ja hemorroidi taandumist.
- Laserravi: Laserkiire abil kõrvetatakse hemorroidkude, mis on vähem valulik ja kiirema taastumisega kui traditsiooniline lõikus.
Kirurgiline ravi
Klassikaline operatsioon (hemorroidektoomia) on vajalik vaid umbes 10% patsientidest, kellel on väga suured, pidevalt väljavajunud või tüsistunud hemorroidid. Kuigi taastumine on pikem ja valulikum, on see meetod kõige efektiivsem korduvate probleemide vältimiseks.
Korduma kippuvad küsimused (FAQ)
Alljärgnevalt leiate vastused küsimustele, mida patsiendid sageli arstikabinetis küsida ei julge või unustavad.
Kas hemorroidid võivad muutuda vähiks?
Ei, hemorroidid ise ei muutu vähkkasvajaks. Küll aga võivad hemorroidide sümptomid (eriti veritsus) sarnaneda jämesoolevähi sümptomitega. Seetõttu on oluline lasta sümptomite põhjus arstil kindlaks teha, mitte eeldada, et tegemist on vaid hemorroididega.
Kui kaua hemorroidide ägenemine kestab?
Kergemad ägenemised võivad mööduda paari päeva kuni nädalaga, eriti kui alustatakse koheselt koduse raviga (kiudained, vedelik, salvid). Tromboosiga väline hemorroid võib olla väga valulik 48–72 tundi, seejärel hakkab valu taanduma, kuid täielik imendumine võib võtta aega 2–3 nädalat.
Kas ma tohin hemorroididega trenni teha?
Jah ja ei. Mõõdukas liikumine nagu kõndimine, ujumine või jooga on väga soovitatav, kuna see parandab soolestiku tööd ja vereringet. Vältida tuleks aga suuri raskusi tõstmist (jõusaalis kükid, jõutõmbed), jalgrattasõitu (kui see on valus) ja tegevusi, mis suurendavad oluliselt kõhusisest rõhku.
Kas külm või soe vesi on parem?
Üldiselt soovitatakse sooja (mitte tulist) istumisvanni 10–15 minutit mitu korda päevas, et lõdvestada lihaseid. Siiski võib akuutse valu ja turse korral lühiajaline külma kompressi (jääkott rätiku sees) asetamine aidata põletikku ja valu tuimestada.
Mida teha, kui hemorroid “lõhkeb”?
Kui tromboosiga hemorroidi nahk puruneb, võib eralduda hüübinud verd ja värsket verd. Tavaliselt toob see kaasa kohese valu vähenemise (pinge alaneb). Hoidke piirkond puhtana, kasutage dushi all käimist ja kandke sidet. Kui veritsus ei lakka või tekib põletikunähte, pöörduge arsti poole.
Pikaajaline ennetus ja elustiili muutused
Hemorroidide ravi ei lõppe arstikabinetist väljumisega või sümptomite taandumisega. Kuna hemorroidid kipuvad korduma, on püsiva tulemuse saavutamiseks vajalik elustiili korrigeerimine. Eesmärk on minimeerida survet vaagnapõhja veenidele.
Kõige olulisem muutus puudutab tualetiharjumusi. Tualetis ei tohiks veeta pikalt aega – nutitelefoni või ajakirja lugemine potil soodustab vere valgumist pärasoole piirkonda ja suurendab survet. Soole tühjendamine peaks toimuma siis, kui tekib loomulik vajadus, ning ponnestamist tuleks vältida. Paljudele on abiks jalgade alla väikese pingi asetamine, mis muudab kehaasendi (kükitamise sarnaseks) anatoomiliselt soole tühjendamiseks soodsamaks.
Samuti on kriitilise tähtsusega sooletegevuse regulaarsus. See saavutatakse peamiselt toitumisega – menüü peaks sisaldama vähemalt 25–35 grammi kiudaineid päevas. Kui toiduga on seda raske saavutada, võib kasutada apteegis saadaolevaid kiudainepreparaate (nt psüllium). Regulaarne füüsiline aktiivsus ja kehakaalu normis hoidmine on samuti võtmetegurid, mis aitavad vältida selle ebameeldiva probleemi naasmist ja tagavad murevaba elu.
