Enamik meist on harjunud mõtlema hambaravist kui millestki, mis tegeleb peamiselt hambaaukude parandamise või hammaste valgendamisega. Kuid suutervise varjatud vaenlane peitub sageli hoopis seal, kuhu silm esmapilgul ei ulatu – meie igemetes. Igemehaigused on salakavalad; need võivad areneda aastaid ilma märkimisväärse valuta, samal ajal kui põletikuline protsess hävitab järjekindlalt hammast toetavat kudet ja luud. Kui märkate hommikul hambaid pestes kraanikausis roosakat vahtu või tunnete, et hingeõhk pole vaatamata pingutustele värske, ei pruugi tegu olla tühise murega, vaid organismipoolse häirekellaga. Hambaarstid rõhutavad üha enam, et igemete tervis ei ole pelgalt esteetiline küsimus, vaid kriitiline osa kogu keha immuunsüsteemist ja üldisest heaolust.
Miks igemehaigused on ohtlikumad, kui arvatakse?
Igemehaigused, mida meditsiiniliselt tuntakse gingiviidi ja parodontiidi nime all, on bakteriaalsed infektsioonid. Kõik saab alguse hambakatust – kleepuvast, värvitust kelmest, mis moodustub hammastele pidevalt. Kui kattu ei eemaldata regulaarse ja õige harjamise ning niiditamisega, kivistub see hambakiviks. Hambakivi on poorne ja krobeline, pakkudes ideaalset kasvulava bakteritele, mis eritavad toksiine ja ärritavad igemeid.
Algfaasis on tegemist gingiviidiga, mis on igemepõletiku kergem vorm ja on õnneks pöörduv. Kui aga ravi ei alustata õigeaegselt, võib see areneda parodontiidiks. Selles staadiumis hakkavad igemed hammastest eemalduma, moodustades nakatunud “taskud”. Keha immuunsüsteem asub võitlusesse bakteritega, kuid selle käigus hakkavad bakterite toksiinid ja keha enda põletikuvastus lagundama luud ja sidekudet, mis hoiavad hambaid paigal. Tulemuseks võib olla hammaste liikuvus ja lõpuks nende väljalangemine. Kuid asi ei piirdu vaid suuga – teadusuuringud on leidnud seoseid kaugelearenenud igemehaiguste ja südamehaiguste, diabeedi ning isegi insuldi vahel.
Hoiatav märk nr 1: Veritsevad igemed ei ole norm
Üks levinumaid eksiarvamusi on see, et igemete veritsemine on tingitud liiga tugevast harjamisest. Kuigi traumaatiline harjamine on võimalik, on veritsus 90% juhtudest märk aktiivsest põletikust. Terved igemed ei veritse, täpselt nagu terved käed ei veritse neid pestes.
Kui märkate hambaniiti kasutades või hambaid harjates verd, on see selge signaal, et teie igemed on turses ja põletikulised. Veritsus on keha viis saata immuunrakke võitluspaika. Suitsetajate puhul on see märk eriti petlik – nikotiin ahendab veresooni, mistõttu võib veritsus puududa isegi tõsise haiguse korral. See “vaikus” teeb suitsetajate olukorra sageli kriitilisemaks, kuna haigus avastatakse alles siis, kui hambad hakkavad liikuma.
Hoiatav märk nr 2: Püsiv halb hingeõhk ja ebameeldiv maitse
Ajutine halb hingeõhk pärast küüslaugu söömist on normaalne. Kuid püsiv halitoos ehk halb hingeõhk, mis ei kao ka pärast hammaste pesemist ja suuvee kasutamist, viitab sügavamale probleemile. Igemehaigusi põhjustavad bakterid toodavad väävliühendeid ja toksiine, mis tekitavad spetsiifilist ebameeldivat lõhna.
Samuti võivad patsiendid kurta pidevat metalli- või hapukat maitset suus. See on tingitud igemetaskutesse kogunenud mädast ja bakterite elutegevuse jääkproduktidest. See ei ole probleem, mida saab lahendada mentoolikommidega; vaja on professionaalset sekkumist, et puhastada sügavad igemetaskud, kuhu hambahari ei ulatu.
Hoiatav märk nr 3: Igemete taandumine ja “pikenevad” hambad
Kas olete peeglisse vaadates märganud, et teie hambad tunduvad olevat pikemaks veninud? See on klassikaline märk igemete taandumisest. Kui luukude, mis toetab igemeid, hävineb põletiku tagajärjel, tõmbuvad ka igemed tagasi, paljastades hambajuure.
Hambajuur ei ole kaetud tugeva emailiga nagu hambakroon, vaid pehmema tsemendiga. See toob kaasa kaks suurt probleemi:
- Ülitundlikkus: Paljastunud hambakaelad on äärmiselt tundlikud külma, kuuma, magusa ja isegi tuule suhtes.
- Juurekariyes: Kuna juurepind on pehmem, tekivad sinna augud palju kiiremini ja agressiivsemalt kui hamba krooniosale.
Hoiatav märk nr 4: Hammaste asendi muutumine ja liikuvus
See on märk, mis viitab juba kaugelearenenud parodontiidile ja nõuab viivitamatut hambaarsti külastust. Kui põletik on hävitanud piisavalt palju luud, ei ole hammastel enam tugevat tuge. Võite märgata, et:
- Hambad liiguvad katsudes või keelega lükates.
- Süües tundub, et hambad ei käi enam kokku nii nagu varem (hambumus on muutunud).
- Esihammaste vahele on tekkinud vahed, mida seal varem polnud.
Selles faasis on ravi keerulisem ja võib vajada parodontoloogi (igemehaiguste spetsialisti) sekkumist, splintimist (hammaste ühendamist) või kirurgilist ravi.
Riskifaktorid: Kes on kõige suuremas ohus?
Kuigi halb suuhügieen on peamine põhjus, mängivad rolli ka muud tegurid, mis võivad haiguse kulgu kiirendada või ravi raskendada:
- Diabeet: Diabeetikutel on suurem risk infektsioonide tekkeks ja igemehaigus omakorda võib raskendada veresuhkru kontrolli all hoidmist.
- Geneetika: Mõned inimesed on geneetiliselt vastuvõtlikumad igemehaigustele, isegi hea hügieeni korral.
- Stress: Pikaajaline stress nõrgestab immuunsüsteemi ja vähendab keha võimet võidelda põletikuga.
- Hormonaalsed muutused: Rasedus ja menopaus võivad muuta igemed tundlikumaks ja vastuvõtlikumaks põletikule (nn rasedusaegne gingiviit).
Mida kujutab endast professionaalne igemeravi?
Kui olete märganud ülaltoodud sümptomeid, on hambaarsti külastus vältimatu. Ravi sõltub haiguse staadiumist. Algfaasis piisab sageli professionaalsest puhastusest ja hügieeniõpetusest. Tõsisemate vormide puhul teostatakse sügavpuhastust (scaling ja root planing).
Selle protseduuri käigus eemaldatakse hambakivi ja bakterid sügavalt igemete alt ning silutakse hambajuure pinnad, et igemed saaksid uuesti hamba külge kinnituda. Vajadusel kasutatakse lokaalseid või süsteemseid antibiootikume. Kaasaegses hambaravis kasutatakse üha enam ka laserravi, mis aitab steriliseerida igemetaskuid ja stimuleerida kudede paranemist vähema traumaga.
Korduma Kippuvad Küsimused (KKK)
Kas igemehaigused on täielikult ravitavad?
Gingiviit ehk igemepõletiku algfaas on täielikult pöörduv ja ravitav. Parodontiit ehk kaugelearenenud haigus on krooniline seisund. Seda ei saa täielikult “välja ravida” nii, et kadunud luukude iseenesest tagasi kasvaks, kuid haigust saab peatada ja kontrolli all hoida, vältides hammaste kaotust.
Kas elektriline hambahari on igemetele parem?
Jah, uuringud näitavad, et elektrilised hambaharjad eemaldavad kattu efektiivsemalt kui manuaalsed, eriti kui inimese harjamistehnika pole ideaalne. Paljudel mudelitel on ka surveandurid, mis hoiatavad, kui surute liiga tugevalt, kaitstes seeläbi igemeid taandumise eest.
Miks mu igemed sügelevad?
Sügelevad igemed võivad olla varajane märk bakteriaalsest infektsioonist või allergilisest reaktsioonist. Sageli viitab sügelus igemetaskutes toimuvale aktiivsele põletikulisele protsessile.
Kui tihti peaksin käima hügieeniku juures, kui mul on igemeprobleemid?
Tervete igemete puhul piisab külastusest 1–2 korda aastas. Kui teil on diagnoositud parodontiit, soovitavad hambaarstid sageli “säilitusravi” iga 3–4 kuu tagant, et vältida bakterite uut kogunemist sügavatesse taskutesse.
Kas suuvesi ravib igemehaigust?
Suuvesi on abivahend, mitte ravi. Antiseptiline suuvesi (näiteks kloorheksidiiniga) võib aidata vähendada bakterite hulka lühiajaliselt, kuid see ei eemalda hambakivi ega ravi sügavaid igemetaskuid. Pikaajaline kange suuvee kasutamine ilma arsti soovituseta võib rikkuda suu loomulikku mikrofloorat.
Igemete tervis kui investeering kogu keha heaolusse
Suu on värav meie organismi ja igemete seisukord peegeldab sageli meie üldist tervist. Oodates valu tekkimist, võib olla juba liiga hilja hammaste säästmiseks. Kiire reaktsioon esimestele ohumärkidele – veritsusele, halvale hingeõhule või igemete tundlikkusele – on võtmetähtsusega. Regulaarne kontroll, professionaalne puhastus ja hoolikas kodune hügieen on oluliselt odavamad ja vähem valulikud kui hammaste asendamine implantaatide või proteesidega. Võtke oma igemete tervist tõsiselt ja broneerige aeg hambaarsti juurde kohe, kui märkate midagi ebatavalist – teie naeratus ja süda tänavad teid.
