Iga lapsevanem teab seda ärevustunnet, mis tekib, kui laps muutub ootamatult loiuks, kehatemperatuur tõuseb kiiresti kõrgele ning tavapärased külmetushaiguse ravivõtted ei tundu toimivat. Eriti suve lõpus ja sügise alguses levivad lasteasutustes ja mänguväljakutel viirused, mis ei käitu päris nii nagu tavaline gripp. Enteroviirused on äärmiselt levinud haigustekitajad, ometi tekitavad need emades ja isades palju segadust, sest sümptomid võivad olla seinast seina – alates kergest kurgvalust kuni ehmatava lööbeni peopesadel ja tallaalustel. Kuna tegemist on viiruste grupiga, kuhu kuulub üle 70 erineva tüübe, on haiguspilt sageli n-ö kameeleoni sarnane, muutes vanemad nõutuks ja murelikuks.
Mis on enteroviirus ja miks seda nimetatakse “mustade käte haiguseks”?
Enteroviirused on suur rühm viiruseid, mis elavad ja paljunevad peamiselt inimese seedetraktis, kuid võivad levida vereringe kaudu teistesse organitesse. Kuigi nimetus viitab soolestikule (entero), ei tähenda see alati kõhulahtisust või oksendamist, nagu sageli ekslikult arvatakse. Pigem viitab see nakatumisviisile. Viirus levib peamiselt fekaal-oraalsel teel ehk mustade käte kaudu, samuti piisknakkusena köhimisel ja aevastamisel ning kokkupuutel saastunud pindadega (mänguasjad, ukselingid).
Kõige sagedamini haigestuvad enteroviirustesse lapsed, eriti lasteaiaealised, kelle immuunsüsteem alles õpib erinevate haigustekitajatega toime tulema ja kelle hügieeniharjumused ei ole veel täiuslikud. Haiguse peiteaeg on tavaliselt lühike, jäädes vahemikku 3 kuni 6 päeva, mis tähendab, et haiguspuhangud lastekollektiivides arenevad väga kiiresti.
Kõige levinumad sümptomid: palavikust kurguvaluni
Kuna enteroviiruseid on palju erinevaid tüüpe, varieeruvad sümptomid sõltuvalt sellest, milline konkreetne viirus on lapse organismi sattunud. Siiski on olemas teatud mustrid, mis aitavad haigust ära tunda. Enamasti algab haigus mittespetsiifiliste sümptomitega, mida võib kergesti segamini ajada tavalise külmetusega.
- Äkiline kõrge palavik: Sageli tõuseb palavik 38–40 kraadini ja võib püsida 2–4 päeva. Palavikku on vahel raske ravimitega alla saada.
- Üldine halb enesetunne: Laps on viril, väsinud, keeldub söögist ja joogist ning kaebab lihasvalusid.
- Kurguvalu ja punetus: Kurk on sageli punetav ja valus, neelamine on raskendatud.
- Nohu ja köha: Võivad esineda, kuid on harvemad kui klassikaliste hingamisteede viiruste puhul.
Käe-jala-suu tõbi: enteroviiruse tuntuim vorm
Üks spetsiifilisemaid ja lapsevanemate seas enim kõneainet pakkuvaid enteroviiruse vorme on nn käe-jala-suu tõbi (inglise keeles Hand, Foot, and Mouth Disease – HFMD). Seda põhjustavad sageli Coxsackie viirused. Selle haigusvormi äratundmine on visuaalselt lihtsam kui teiste viiruste puhul.
Tüüpilised tunnused on:
- Villid suus: Valusad haavandid või villid tekivad keelele, igemetele ja põskede sisekülgedele. See muudab söömise ja joomise lapsele põrgupiinaks.
- Lööve kätel ja jalgadel: Punased täpid, mis võivad muutuda vesivillideks, ilmuvad peopesadesse ja jalataldadele. Harvem võib lööve levida ka tuharatele, põlvedele või küünarnukkidele.
- Lööbe iseloom: Erinevalt tuulerõugetest ei ole see lööve tavaliselt sügelev, kuid võib olla katsudes valus või hell.
Oluline on teada, et käe-jala-suu tõbi on äärmiselt nakkav. Villide vedelik sisaldab suures koguses viirust, mistõttu tuleb nakatunud last hoida teistest eraldatuna kuni villide kuivamiseni ja palaviku taandumiseni.
Herpangiin: salakaval kurguhaigus
Teine levinud enteroviiruse ilming on herpangiin. Hoolimata nimest, ei ole sellel seost herpesviirusega. Herpangiini iseloomustab väga järsk haigestumine kõrge palavikuga. Vaadates lapsele kurku, võib näha mandlitel ja kurgukaarel väikeseid ville või haavandeid, millel on punane ääris.
Kuna neelamine on äärmiselt valus, on herpangiini suurimaks ohuks vedelikupuudus. Väikelapsed võivad keelduda isegi vee joomisest. Siinkohal peab lapsevanem olema leidlik, pakkudes jahedaid jooke, jäätist või kõrrega joomist, mis võib valu veidi leevendada.
Millal peaksid häirekellad tööle hakkama?
Kuigi enamik enteroviiruseid möödub tüsistusteta, on teatud sümptomid, mille puhul tuleb viivitamatult ühendust võtta arstiga või kutsuda kiirabi. Enteroviirused on sagedaseim viirusliku meningiidi (ajukelmepõletiku) põhjustaja lastel.
Pöörduge arsti poole, kui märkate järgmist:
- Tugev peavalu ja kaelakangestus: Laps ei saa lõuga rinnale panna.
- Valguskartus: Ere valgus teeb lapsele haiget.
- Loidus ja unisus: Last on raske äratada või ta on ebaadekvaatne.
- Vedelikupuuduse märgid: Kuiv suu, nutmine ilma pisarateta, vähenenud urineerimine (kuiv mähk üle 6–8 tunni).
- Püsiv palavik: Palavik ei allu ravimitele või kestab üle 3–5 päeva.
Ravi ja kodune hoolitsus: kuidas last aidata?
Kuna tegemist on viirushaigusega, puudub enteroviiruse vastu spetsiifiline ravi. Antibiootikumid viiruste vastu ei aita ja neid ei tohiks kasutada, välja arvatud juhul, kui on lisandunud bakteriaalne tüsistus. Ravi on sümptomaatiline ehk suunatud lapse enesetunde parandamisele.
Peamised ravivõtted on:
- Palaviku alandamine: Kasutage paratsetamooli või ibuprofeeni vastavalt lapse kehakaalule. Vältige aspiriini andmist lastele Reye sündroomi ohu tõttu.
- Vedeliku pakkumine: See on kõige kriitilisem osa. Pakkuge vett, lahjendatud mahla või rehüdreerivaid lahuseid sageli ja väikeste lonksudena. Kurguvalu korral sobivad hästi jahedad joogid ja jogurtid.
- Rahu ja puhkus: Organism vajab viirusega võitlemiseks energiat.
- Naha hooldus: Kui villid on katki läinud, tuleb hoida nahk puhtana, et vältida sekundaarset bakteriaalset põletikku.
Sagedased küsimused (FAQ) enteroviiruse kohta
Vanematel tekib haiguse kuluga seoses palju küsimusi. Siin on vastused levinumatele muredele.
Kas täiskasvanud võivad ka sellesse haigestuda?
Jah, täiskasvanud võivad nakatuda, eriti kui nad hooldavad haiget last. Enamasti põevad täiskasvanud haigust kergemalt või sümptomiteta, kuid harvadel juhtudel võib haigus kulgeda raskelt, eriti kui immuunsüsteem on nõrgenenud.
Kui kaua on laps nakkusohtlik?
Laps on kõige nakkusohtlikum haiguse esimesel nädalal. Siiski võib viirus erituda väljaheitega veel mitu nädalat pärast sümptomite kadumist. Seetõttu on kätepesu äärmiselt oluline ka pärast paranemist.
Kas enteroviirust saab põdeda mitu korda?
Jah. Kuna enteroviiruseid on üle 70 erineva tüübi, annab ühe tüübi läbipõdemine immuunsuse vaid selle konkreetse tüübi vastu. Seega on võimalik haigestuda uuesti teise enteroviiruse tüve tõttu.
Kas rasedad peaksid muretsema?
Enamikul juhtudel kujutab enteroviirus rasedale ja lootele väikest ohtu. Siiski, kui nakatumine toimub vahetult enne sünnitust, on oht, et viirus kandub vastsündinule, kellel võib haigus kulgeda raskemalt. Raseduse ajal tasub haigete lastega kokkupuutel olla eriti hoolas hügieeniga.
Taastumine ja naha koorumine
Enteroviirusest taastumine võtab aega. Isegi kui palavik on kadunud ja laps tunneb end paremini, võivad haiguse jäljed olla nähtavad veel nädalaid. Üks sagedane nähtus, mis vanemaid ehmatab, on naha koorumine. Umbes 1–3 nädalat pärast käe-jala-suu tõve põdemist võib nahk peopesadelt ja jalataldadelt suurte tükkidena maha kooruda. See on valutum protsess ja loomulik osa naha uuenemisest pärast villilist löövet.
Veelgi hilisem tüsistus, mis võib ilmneda isegi 1–2 kuud pärast haigust, on küünte irdumine (onühhomadees). Küüned võivad muutuda valkjaks, tulla juure poolt lahti ja lõpuks maha kukkuda. See näeb välja hirmutav, kuid on enamasti täiesti valutu ja ei vaja eriravi. Uued ja terved küüned kasvavad asemele mõne kuu jooksul. Oluline on küüsi mitte rebida ja hoida neid lühikesena, et vältida nende kogemata vigastamist. Teadmine, et see on normaalne haiguse järgne protsess, aitab vanematel rahu säilitada ja vältida asjatuid arstivisiite.
