Kevad ja suvi on eestlaste jaoks oodatud aeg, mil veedetakse palju aega looduses, metsades ja maakodudes. Kuid koos soojemate ilmadega ärkavad ka puugid, kes kannavad endas ohtlikke haigustekitajaid. Üks levinumaid ja salakavalamaid neist on puukborrelioos ehk Lyme’i tõbi. Selle haiguse teeb eriti keeruliseks asjaolu, et selle sümptomid on sageli ebamäärased ja hiilivad ligi märkamatult. Paljud inimesed peavad algavat haigust ekslikult lihtsalt kevadväsimuseks, tööstressiks või kergeks külmetuseks, lükates seeläbi arsti juurde minekut edasi. Ometi on varajane avastamine kriitilise tähtsusega, et vältida haiguse krooniliseks muutumist ja tõsiseid tüsistusi, mis võivad elukvaliteeti aastateks halvendada.
Miks borrelioosi peetakse “suureks jäljendajaks”?
Meditsiinimaailmas nimetatakse borrelioosi sageli “suureks jäljendajaks”, kuna see suudab imiteerida paljusid teisi haigusi alates kroonilisest väsimussündroomist ja fibromüalgiast kuni hulgiskleroosi ja depressioonini. Haigust põhjustab bakter Borrelia burgdorferi, mis satub inimese vereringesse nakatunud puugi hammustuse kaudu. Erinevalt puukentsefaliidist, mis on viiruslik ja avaldub sageli ägedalt, on borrelioos bakteriaalne ning selle kulg võib olla aeglane ja lainetav.
Üks suurimaid probleeme on see, et paljud patsiendid ei märka puugihammustust ega leia oma kehalt puuki. Puugi noorjärgud ehk nümfid on mooniseemne suurused ja võivad kinnituda kohtadesse, mida on raske ise kontrollida, näiteks põlveõndlatesse, kubemesse või juuksepiirile. Kui puuki ei märgata ja iseloomulikku punetust ei teki, otsitakse sümptomite tekkimisel põhjuseid elustiilist, mitte nakkushaigusest.
Väsimus, mis erineb tavalisest unisusest
Kõige sagedasem sümptom, mida patsiendid kirjeldavad ja mida arstid võivad alguses alahinnata, on seletamatu ja ränkraske väsimus. See ei ole see “mõnus väsimus”, mida tuntakse pärast rasket tööpäeva või pikka matka. Borrelioosist tingitud kurnatus on halvav ja see ei leevendu ka pärast pikka ööund või puhkepäeva.
Borrelioosiga kaasnev väsimus avaldub sageli järgmiselt:
- Füüsiline jõuetus: Isegi lihtsad tegevused, nagu trepist ülesminek või poekottide kandmine, võivad tunduda ületamatult rasked.
- Vaimne hägu (“brain fog”): Inimesel on raske keskenduda, meenutada sõnu või hoida tähelepanu tööülesannetel. See võib meenutada läbipõlemist.
- Unehäired: Vaatamata suurele väsimusele võib esineda unetust või on uni rahutu ja katkendlik, mistõttu hommikul puudub värskustunne.
- Päevane unisus: Vajadus teha päeva jooksul mitu uinakut, mis on inimese varasema elurütmiga võrreldes ebatavaline.
Kuna tänapäeva kiire elutempo juures tunnevad paljud inimesed end pidevalt väsinuna, ei osata seda sümptomit seostada kuid tagasi toimunud metsaskäiguga. See on ohtlik, kuna ravi viibimine võimaldab bakteril levida liigestesse ja närvisüsteemi.
Liigesevalud ja lihaskangus
Kui bakter on vereringes levinud, hakkab see sageli ründama liigeseid ja lihaseid. Erinevalt tavalisest artriidist või spordivigastusest on borrelioosi liigesevalu iseloomult rändav. See tähendab, et ühel päeval võib valutada põlv, paari päeva pärast ranne ja seejärel õlg. Valu võib olla vahelduva iseloomuga – see tuleb ja läheb.
Tüüpilised märgid, mida jälgida:
- Põlvede paistetus: Borrelioosile on väga iseloomulik suurte liigeste, eriti põlve, ootamatu paistetus ja valu ilma eelneva traumata.
- Kaela ja selja jäikus: Paljud patsiendid kurdavad kaela kangust ja valu, mis ei allu massaažile ega venitamisele. See võib viidata põletikulisele protsessile.
- Lihaste tõmblused ja nõrkus: Lisaks valule võivad tekkida lihastes tahtmatud tõmblused või tunne, et lihased on “tina täis”.
Neuroloogilised sümptomid ja peavalud
Kõige tõsisemad sümptomid ilmnevad siis, kui haigus areneb neuroborrelioosiks, mis tähendab, et bakter on jõudnud närvisüsteemi. See võib juhtuda nädalaid, kuid vahel ka kuid pärast nakatumist. Sageli aetakse neid sümptomeid segamini migreeni või stressist tingitud pingepeavaludega.
Neuroborrelioosile võivad viidata:
- Tugevad peavalud: Need on sageli kuklapiirkonnas ja võivad meenutada meningiiti, kuid on leebemad ja püsivamad.
- Näonärvi halvatus: Ühe või mõlema näopoole lõtvumine (Bell’i halvatus) on väga tõsine märk, mis nõuab kohest arstiabi. See võib avalduda suunurga allavajumisena või võimetusena silma sulgeda.
- Tuimus ja surinad: Kätes või jalgades esinev “sipelgate jooksmise” tunne, tuimus või põletav valu, mis viitab perifeerse närvisüsteemi kahjustusele.
- Valgustundlikkus ja pearinglus: Ootamatud tasakaaluhäired ja ülitundlikkus ereda valguse või valjude helide suhtes.
Südame ja naha reaktsioonid
Kuigi vähem levinud, võib borrelioos mõjutada ka südant, põhjustades niinimetatud Lyme’i kardiiti. See avaldub südamerütmi häiretena, peapöörituse või õhupuudusena. Kuna need sümptomid võivad olla hirmutavad, satuvad patsiendid tihti kardioloogi vastuvõtule, kus borrelioosi diagnoos ei pruugi esimesena pähe tulla, kui puugihammustust pole mainitud.
Nahal võib lisaks klassikalisele ringikujulisele punetusele (erüteem) esineda ka muid muutusi. Harvaesinev, kuid borrelioosile viitav seisund on borrelioosi lümfotsütoom – sinakas-punane valutu sõlmeke, mis tekib sagedamini kõrvalestale, nibule või munandikotile, eriti lastel.
Klassikaline märk: Migreeruv erüteem
Kuigi artikkel keskendub sümptomitele, mida aetakse segamini väsimusega, ei saa mainimata jätta borrelioosi kõige kindlamat tunnust – migreeruvat erüteemi (erythema migrans). See on punetav laik, mis tekib hammustuskohale 3–30 päeva pärast puugi eemaldamist.
Oluline on teada, et see laik ei pruugi alati välja näha nagu klassikaline “märklaua” kujutis (punane keskosa, kahvatu ring ja punane välisring). See võib olla ka ühtlaselt punane ja soe laik, mis aja jooksul laieneb. Kuid statistika näitab, et 20–30% nakatunutest ei teki kunagi märgatavat punetust või jääb see märkamatuks (näiteks peanahal või seljal). Just nendel patsientidel on oht, et diagnoos hilineb ja sümptomeid hakatakse ravima valedel alustel.
Korduma kippuvad küsimused puukborrelioosi kohta
Alljärgnevalt leiate vastused levinumatele küsimustele, mis aitavad paremini mõista haiguse olemust ja riske.
Kas borrelioosi vastu saab vaktsineerida?
Hetkel ei ole inimestele kättesaadavat vaktsiini puukborrelioosi vastu. Vaktsineerimine on võimalik vaid puukentsefaliidi vastu. Seega on borrelioosi puhul peamiseks kaitsemeetodiks puukide vältimine ja kiire eemaldamine.
Kui kiiresti tuleb puuk eemaldada, et vältida nakatumist?
Borrelioosibakterid asuvad puugi soolestikus ja vajavad aktiveerumiseks aega. Arvatakse, et kui puuk eemaldatakse 12–24 tunni jooksul, on nakatumise risk väike. Mida kauem puuk on kinnitunud, seda suurem on tõenäosus, et bakterid kanduvad inimese vereringesse.
Kas borrelioosist on võimalik täielikult paraneda?
Jah, enamik patsiente paraneb täielikult pärast 2–4 nädalat kestvat antibiootikumikuuri. Siiski võivad mõnedel inimestel püsida väsimus ja liigesevalud veel kuid pärast ravi lõppu (post-Lyme sündroom), kuid see ei tähenda alati aktiivset infektsiooni.
Kas lemmikloomad võivad tuua haiguse tuppa?
Jah, koerad ja kassid võivad tuua nakatunud puuke oma karvadel tuppa, kus need võivad inimesele edasi rännata. Lemmikloomade regulaarne kontroll ja puugitõrjevahendite kasutamine on oluline ka peremehe tervise seisukohalt.
Kas läbipõetud haigus annab immuunsuse?
Ei, borrelioosi läbipõdemine ei anna eluaegset immuunsust. Inimene võib elu jooksul nakatuda korduvalt, kui teda hammustab uus nakatunud puuk.
Mida teha kahtluse korral ja kuidas toimub diagnoosimine
Kui tunnete end kevadel või suvel seletamatult väsinuna, teil esineb rändavaid liigesevalusid või märkate nahal laienevat punetust, on oluline tegutseda läbimõeldult. Esimene samm ei peaks olema apteegist vitamiinide ostmine väsimuse peletamiseks, vaid perearsti konsultatsioon.
Arsti juures on oluline mainida, kas olete viibinud looduses või saanud puugihammustuse, isegi kui see toimus mitu kuud tagasi. Diagnoosimisel on “kuldstandardiks” patsiendi sümptomite analüüs kombineerituna vereanalüüsidega. Vereprooviga määratakse borrelioosi vastaste antikehade (IgM ja IgG) olemasolu. Siiski tuleb meeles pidada, et antikehade tekkimine võtab aega – vahetult pärast hammustust tehtud vereproov on sageli negatiivne, isegi kui nakatumine on toimunud.
Positiivse diagnoosi korral määrab arst antibiootikumravi. Mida varem ravi alustatakse, seda kiirem ja tüsistustevabam on paranemine. Ravi kestus ja antibiootikumi tüüp sõltuvad haiguse staadiumist ja sümptomitest. Isegi kui esialgsed testid on negatiivsed, kuid sümptomid püsivad ja on borrelioosile iseloomulikud, võib arst otsustada testi korrata mõne nädala pärast või suunata patsiendi infektsioonhaiguste arsti vastuvõtule täpsemateks uuringuteks.
Kokkuvõttes on teie tervis teie enda kätes. Teadlikkus borrelioosi mitmenäolisusest aitab vältida olukorda, kus ohtlikku nakkushaigust ravitakse ekslikult kui depressiooni või lihtsalt ületöötamist. Tähelepanelikkus oma keha signaalide suhtes ja õigeaegne reageerimine on parim kaitse pikaajaliste terviseprobleemide eest.
